4-15-5484/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-5484

14. september 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv ja menetlusaluse isiku N.J-i osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

N.J, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht: XXX, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 7 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 14.06.2014 koostatud väärteoprotokollile nr AB1389912 (2317,15,006294) 14.06.2015 kell 00:44 Hirve tn 11 Tallinnas suunaga Hirve tn 17 juhtis N.J mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,47 +/– 0,05 mg/l. Sellega rikkus N.J LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles N.J-ile karistuseks LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi

25 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja karistuseks taotles karistuseks üldkasulikku tööd, sest tema ülalpidamisel on kaks last.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Mõõtetulemuse väljatrükk, millest nähtuvalt tuvastati 14.06.2015 kell 01:06-01:11 N.J alkoholijoove (lõplik lugem 0,47 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,42 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Tunnistaja Kristi Raamatu ütluste kohaselt olles tööl 14.06.2015 autopatrullis koos patrullpolitseinik Mark Lutsevitšiga märkas ta Põdra tn liikumas Hirve põik suunas suurel kiirusel tumesinist sõidukit. Sõiduk liikus Põdra tänavalt Hirve tänavale. Sõidukit juhtis N.J, kes puhus indikaatorvahendisse 0,55 mg/l. kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta on sõiduki juhtimisel varem kõrvaldatud. Tõendusliku alkomeetri lõplik 0,42mg/l.

- Menetlusaluse isikuna N.J tunnistas, et juhtis sõiduautot 14.06.2015 joobeseisundis.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati N.J sõiduki juhtimiselt 14.06.2015, sest ta juhtis sõidukit Opel Vectra reg.nr XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati N.J sõiduki juhtimiselt 12.04.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Opel Vectra reg.nr XXX teisaldati asukohta Rahumäe tee 6, Tallinn.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et N.J kehtivaid juhilube ei ole.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.J 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 7 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 04.05.2015 LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga.

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning N.J-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l. N.J-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. N.J-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades N.J-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. N.J-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on N.J-i väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et N.J-ile tuleb LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, mis mõjutab teda hoiduma rikkumiste toimepanemisest ja hoiab ära töökoha kaotuse. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada N.J LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 25 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses

(ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata N.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt