2-15-12334/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-12334

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Kohtujurist Nona Alas Määruse kuupäev 14.september 2015 Tsiviilasja number 2-15-12334 Tsiviilasi XXX avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Menetlusosalised, esindajad Avaldaja: XXX(sünd. XXX, elukoht XXX; e-post: XXX ; elukoht Eestis: XXX, e-post: XXX ) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda XXX (sünd. XXX, välisriigi passi nr XXX) luba sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord

2-15-12334

2

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX esitas 18.08.2015 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks XXX. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot. Kohus jättis avalduse 02.09.2015 käiguta ja kohustas avaldaja kõrvaldama puuduse. Avaldaja esitas 03.09.2015 passi ja kehtiva viisa koopiad. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused

Kohus, tutvunud XXX poolt esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

PKTS § 39 lg 5 kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Avalduse kohaselt kavatseb XXX abielluda XXX (isikukood XXX). Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Venemaa ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Venemaa kodanik, elab alaliselt Venemaal ja viibib Eestis viisa alusel (Schengeni riigid, nr XXX, 07.08.2015-07.08.2018).

Venemaa Föderatsioon väljastab oma kodanikele, kes soovivad välismaal abielluda, isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendi selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Sellise tõendi puhul on tegu tõendiga registriandmete puudumise kohta, mille kohaselt puudub isikul tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt. Abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista seda, et isikul ei võiks olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Seega Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendeid.

XXXon kohtule esitanud Venemaa Tšeljabinski oblasti Emanželinski munitsipaalrajooni Valitsuse perekonnaseisuosakonnas 23.07.2015 välja antud abielulahutuse tunnistuse nr XXX, mille kohaselt on XXX abielu lahutatud XXX Tšeljabinski oblasti Emanželinski linna 2.kohturingkonna rahukohtuniku 25.05.2015 otsusega ja mille kohta on 23.07.2015 koostatud abielulahutusakt nr XXX.

2-15-12334

3

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale XXX PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud.

TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so avaldajate poolt tasutud riigilõivu, avaldajate kanda võrdsetes osades.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik