Legislator Case Law & Legislation
4-15-7036/8 AI generated

4-15-7036/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-15-7036/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

27.08 U.F-i selles, et tema .2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse xxxebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (jook Cappy 2 pud. 0,79+0,10, šokolaad ploom Kalev 1,15 euro, šokolaad Anneke 1,08 euro, šokolaad Kirsi 1,15 eurot) eest tasumata kokku summas 5,16 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel kaup asus taskus ja riiete all. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teod KarS § 218 järgi. U.F-i lg 1

Legislator headnote

AI generated

4-15-7036/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4- 07).

Keywords

AI generated
retail price excessive price market price consumer contract product safety unfair commercial practices
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

. august 2015, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7036 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Heidi Übner Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi U.F-i süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik U.F, isikukood xxx, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Ida prefektuuri esindaja Dxxx Nxxx Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2015 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON:

kohus Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises U.F xxx väheväärtusliku asja eurot, varguse toimepanemises ning mõista , kauba maksumusega 5,16 Jan U.F . ile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva aresti

Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele.

Aresti kandmise algus alates U.F-i kinnipidamisest s.o. 27.08.2015 kell 12.05.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 11.09.2015.

ASJAOLUD

27.08 U.F-i selles, et tema .2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse xxxebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (jook Cappy 2 pud.

0,79+0,10, šokolaad ploom Kalev 1,15 euro, šokolaad Anneke 1,08 euro, šokolaad Kirsi 1,15 eurot) eest tasumata kokku summas 5,16 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel kaup asus taskus ja riiete all. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teod KarS § 218 järgi. U.F-i lg 1

Protokolli kohaselt v menetlusaluse isiku äärteo toimepanemise asjaolud on tõendatud: ü kolliga, tunnistajate ülekuulamise lekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise proto protokollidega Säästumarketi avaldusega.

Kohtuistungil ülekuulatud andis ütlusi, et äks ästumarketisse, tahtis juua, U.F ta l Sä

alguses tuli rukasse, šokolaadidega leti juurde ja siis läkis joogiosakonda, pani šokolaadi var hiljem võttis limonaadi ja pani kampsuni alla ja siis möödus kassast ja seal peatas teda valvur. Millegi eest ei maksnud.

Kohus uuris järgmised tõendid:

Väärteoprotokoll AB1454081 , viibides kaupluses xxx (lk 3), mille kohaselt xxxU.F

ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassarivist, jättes kauba (jook Cappy 2 pud.

0,79+0,10, šokolaad ploom Kalev 1,15 euro, šokolaad Anneke 1,08 euro, šokolaad Kirsi 1,15 eurot) eest tasumata kokku summas 5,16 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kassast möödumise hetkel kaup asus taskus ja riiete all. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele

Isiku kinnipidamise protokoll (lk 4), mille kohaselt peeti 27.08.2015 kinni U.F, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 5), millega tuvastati Rahvastikuregistri andmebaasi kaudu U.F-i isik.

xxx kinni U.F kauba eest: jook . Isik möödus Säästumarketi kassadest jättes tasumata Cappy 2 pud. 0,79+0,10 eurot t t, , šokolaad ploom Kalev 1,15 euro , šokolaad Anneke 1,08 euro šokolaad Kirsi 1,15 eurot.

27.08.2015 isiku läbivaatuse protokollist (lk 10) nähtub, et

27.08.2015 teostati U.F-i (isikukood xxx) isiku läbivaatus KorS § 48 alusel.

Karistusregistri väljavõte on korduvalt karistatud (lk 11-13), mille kohaselt U.F v Viimati karistatud 17.03.2015 Viru äärtegude ja kuritegude eest, sh varavastaste süütegude eest. Maakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod KarS § 218 lg 1 järgi on aset leidnud, teod pani toime U.F

ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4- 07).

Kohtuistungil tunnistas U.F ennast süüdi selles, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas üritas ta varastada kaupa, mille peitis endale riiete alla, kuid pärast kassast möödumist kauba eest maksmata oli kinni peetud. Tunnistas, et on varem korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteomenetluse korras, sh varguste eest. Varasemad trahvid tasutud ei ole. Ei tööta ega õpi.

Menetlusaluse isiku ütlused haakuvad teiste tõenditega, s.o isiku kinnipidamise protokoll (tl 4), isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 5), xxx l (tl 10), (tl 9), isiku läbivaatuse protokol karistusregistri väljavõte (tl 11-13).

Eelpool n 08.2015 kella 11:25 paiku imetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et U.F xxxx, Maakohus on pani toime väheväärtusliku kauba varguse. eeltoodu alusel jõudnud

siseveendumusele, et U.F esitatud KarS 218 lg 1 § järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Jan

U.F vse koosseisu täitis objektii KarS § 218 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. oli teadlik, et tegemist on temale U.F mittekuuluva varaga, tema tegevused olid sihikindlad ning ta tahtlikult võttis kauba jättes selle eest tasumata.

Käesolevas asjas tõendite kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.F pani talle inkrimineeri tava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

KarS e § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse

ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eri -1-1-14-07). preventiivseid eesmärke (RKKK 3

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles

seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

KarS § 218 lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arest Kuna U.F tema enda kinnitusel ei tööta ega õpi ning temale i.

varasemalt määratud trahvid on tasumata, nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindaja arvamusega, et menetlusaluse isiku suhtes ei saa kohaldada rahatrahvi ning antud juhul tuleb karistuse liigina valida aresti.

KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

U.F on noormees (1995.s.a), kes ei tööta ega õpi. Vaatamata sellele on ta karistusregistri andmetel korduvalt (kokku 15 korral) karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteomenetluse korras, sh varavastaste süütegude eest. Viimati 17.03.2015 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

. U.F ei teinud mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning pani taas toime analoogse teo. Isiku süü suuruse hindamisel kohus ei lähtu mitte üksnes varastatu väärtusest vaid sellest kuidas isik suhtub toimepandut teosse ja kuivõrd karistamatuks peab võimalust seda toime panna. küll oma süüd, kuid ei avaldanud kahetsust ja tema Asja arutamisel tunnistas U.F ütlustest tulenevalt võtab loomulikuks oma vajaduste rahuldamist süüteo toimepanemise kaudu. Kohus ei tuvasta ka teisi karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi kohus ei tuvasta antud juhul karistust raskendavaid asjaolusid, leiab kohus, et eelkõige eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb U.F-ile mõista arest sanktsiooni maksimaalses määras, s.o 30 päeva.

Kohus võtab antud otsuse tegemisel arvesse, et väärtegu oli suunatud väheväärtusliku asja (kauba) vastu, kuid kohtu arvates ei piira see kohtu diskretsiooni karistuse määra valikul, kuna e , et smatähtis on karistus oleks efektiivne ning avaldaks mõju süüdlasele. Eeltoodud asjaolude põhjal aga leiab kohus, et sanktsiooni maksimaalsest määrast kergema karistuse mõistmine ei ole suuteline mõjutama U.F hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest.

Kohus leiab, et arest kuulub VTMS § 205 lg 1 tulenevalt koheselt ärakandmisele, ning puuduvad tõendid, mis osutaksid asjaoludele, mis välistavat aresti kohest ärakandmist.

U.F puudub töökoht, puuduvad usaldusväärsed andmed, et ta oleks hõivatud tegevusega, mis tingiks aresti täitmisele pööramise edasilükkamist või osade kaupa kandmist VTMS § 209 mõttes

.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik