4-15-5907/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. septembril 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-5907

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi Z.F väärteoasi LS § 232 järgi

Vaidlustatud otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.06.2015.a. otsus väärteoasjas 2317,15,005764

Kaebuse esitaja , isikukood: XXX; elukoht:

Z.F XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: puudub.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur

Väärteoprotokolli number 20150306207202 väärteoasjas nr 2317,15,005764

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120, § 132 p 1, § 133, §

134 kohus otsustas:

1. Jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv – 50 trahviühikut ehk 200 eurot – tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155116224.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul. Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 10. septembrist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 29.06.2015.a. otsusega väärteoasjas 2317,15,005764 karistati Z.F selle eest, et 03.06.2015.a. kell 18:53, juhtides mootorsõidukit Harjumaal Keilas Ülesõidu 7B, sõitis raudteeülesõidukohale foori keelava tule korral. Karistuseks määrati LS § 19 lg 2 p 1 rikkumise eest LS § 232 alusel rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus Z.F kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et Z.F: 1) palub rahatrahv annulleerida ja teda väärteo süüdistusest vabastada; 2) väidab, et ei saanud fooritule süttides tõkkepuu taga peatuda; 3) viitab enda kirjalikule vastulausele (kaebuse lisa), milles selgitab täiendavalt, et foorituli hakkas vilkuma hetkel, kui ta oli autoga juba sellega kohakuti ega saanud seda (foori) enam näha; tunnistas ennast süüdi, kuigi tegelikult ennast süüdi tundnud; soovis, kuid ei saanud videosalvestist näha; 3) ei taotle asja lahendamist suulises menetluses.

1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et isiku süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud; 3) märgitakse, et videosalvestiselt on selgesti näha, et menetlusalusele isikule ei saanud keelava fooritule süttimine märkamata jääda ning isikul oli piisavalt aega reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ja rõhutatakse, et raudtee ületamisel on eriti oluline veenduda, et fooris ei oleks süttinud keelav tuli; 4) põhjendatakse valitud karistusmäära (s.o. sanktsiooni keskmine määr).

2. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2.1. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud, ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolu on tõendatud osaliselt menetlusaluse isiku enda, aga põhilises osas tunnistaja Janek Ardoni ütlustega ning videosalvestisega. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta saab rikkumisest aru ja tunnistab süüd (selgitab: täpselt tema ees hakkas punane foorituli põlema ja ilma äkkpidurduseta ei olnud võimalik seisma jääda). Tunnistaja Ardoni ütlustest nähtub, et BMW reg märgiga XXX (s.o. Kaebaja juhitud auto) ületas 03.06.2015.a. kell 18:53 raudtee-ülesõidukoha foori keelava tulega. Videosalvestiselt nähtub järgmist: salvestise 7. sekundil süttib fooris keelav tuli, salvestise 10.sekundil ilmub kaadrisse auto, mis osutub Z.F juhitud BMWks (XXX) ning salvestise 14.sekundil ületab nimetatud sõiduk tee kõrgeima osa (lähtudes kaebuse lisas esitatud informatsioonist – „raudteeülesõit on suure kaldega“ - asub raudteeülesõidukoht, s.o. tee ja raudtee vahetu lõikumiskoht just tee kõrgeimas kohas. Kohus asub videosalvestise põhjal samale seisukohale kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgituga – s.o.

„videosalvestiselt on selgesti näha, et menetlusalusele isikule ei saanud keelava fooritule süttimine märkamata jääda ning isikul oli piisavalt aega reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks“. Arvestades LS § 19 nõudeid (lg 1 sõnastust), peab juht raudteele (ülesõidukohale) lähenedes olema tavapärasest tähelepanelikum, mis muuhulgas tähendab, et olukorda, kus

„ilma äkkpidurduseta ei oleks võimalik seisma jääda“, tuleb õigeaegselt ennetada. Antud juhul nähtub videosalvestiselt, et (kaamerale/raudtee ülesõidukohale) läheneva BMW kiirus ei ole sedavõrd suur, et termin

„äkkpidurdus“ oleks asjakohane, samuti on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust, et fooris keelava tule süttimise ja BMW kaamera vaatevälja, eriti aga tee ja raudtee lõikumiskohani jõudmise vahele jäi piisavalt aega (vastavalt 3 ja 7 sekundit), et see aeg oli (oleks tähelepaneliku suhtumise korral olnud) piisav sõiduki peatamiseks;

3) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 19 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi liikleja raudteed ületada foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist. Seejuures ei näe LS § 19 ette erandeid, s.t. ei luba raudtee ületamise keeldu eirata sõltuvalt peatumise ohutusest/ohtlikkusest. LS § 232 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut;

4) karistuse määramisel on igati korrektselt arvesse võetud süü suurust, sanktsiooni keskmist määra, samuti võimalust isikut mõjutada, sh tema varasemat karistatust. LS § 232 sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast ega ole pidanud vajalikuks eriprevetiivsest aspektist lähtudes kohaldada sanktsiooni keskmisest kõrgemat karistusmäära, kuigi Z.F on varem korduvalt liiklusrikkumiste eest karistatud;

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

2.2. Eelöeldust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Anne Rebane Kohtunik