3-15-258/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-258 Haldusasi Menetlustoiming V.J.i kaebus Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine. Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.J. ja vastustaja Tallinna vangla, volitatud esindajad Teerika Marilin Martisen, Ave Kasvandik, Aiki Kangur ja Irene Iskül. RESOLUTSIOON 1.Jätta V.J.i kaebus läbi vaatamata. 2.Meneltuskulud jätta poolte endi kanda. 3.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

14.11.2014 esitas V.J. Tallinna vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. 23.01.2015 jättis Tallinna vanlga V.J.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 20.01.2015 esitas V.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot ning menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 23.02.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse ning võttis kaebuse menetlusse. 12.05.2015 määras kohus kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses. 03.07.2015 vabanes kaebaja V.J. Tallinna vanglast. 10.08.2015 esitas Tallinna vangla kohtule avalduse, milles võttis omaks fakti, et Tallinna vangla tegevus oli õigusvastane osas, milles kaebajale ei võimaldatud perioodil 23.09.2014-04.11.2014 jalutuskäike pingiga jalutusboksis.

11.08.2015 kohtunõudega küsis kohus kaebaja seisukohta vastustaja avaldusele, palus selgitada kaebuse nõuet ning teavitada, kas kaebaja jääb kahjunõude summa juurde. Kohus edastas 11.08.2015 kohtunõude tähitud kirjana kaebaja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Pärast kahte ebaõnnestunud kättetoimetamise katset (13.08.2015 ja 17.08.2015) tagastati kohtunõue kohtule, kuna isik ei ela/asu aadressil ning saaja ei viibinud kohal.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest.

HKMS § 28 lg 3 kohaselt peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel.

Kaebaja V.J. vabanes Tallinna vanglast 03.07.2015 ning ei ole kohtule teavitanud enda elukoha aadressi ega sidevahendite andmeid. Kuna kaebaja registrijärgsel elukoha aadressil ei ole olnud võimalik kaebajale kohtunõuet korduval katsel (13.08.2015 ja 17.08.2015) kätte toimetada ning kaebaja ei ole kohtule pärast vanglast vabanemist teatanud enda elukoha aadressi, siis esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Tallinna Halduskohus on kaebaja 23.02.2014 kohtumäärusega vabastanud riigilõivu tasumisest seoses tema maksejõuetusega. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ning seega HKMS § 108 lg 4 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja. Kohtule on teavitatud, et vastustaja menetluskulud puuduvad. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja vabastati 23.02.2015 riigilõivu tasumisest seoses tema maksejõuetusega. Arvestades asjaoludega, et kaebaja on maksejõuetu ning kaebusega kohtule esitatud vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole kaebajale sissetulekuid laekunud, siis oleks kaebaja suhtes ebamõistlik mõista Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusabikulud kaebajalt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik