3-14-53218/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-53218 Otsuse kuupäev

11. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Taissija Bahtina kaebus Maa-ameti Lõuna regiooni Võru katastribüroo

11.09.2014 otsuse nr 1408153103 tühistamiseks. Asja läbivaatamise aeg 12.august 2015 Menetlusosalised Kaebaja – Taissija Bahtina, esindaja Janar Kuus Vastustaja – Maa-amet Kolmandad isikud – Rando Raudsepp ja Maarika Paap

Resolutsioon

1. Jätta Taissija Bahtina kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. oktoober 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maa-amet katastripidajana tegi 11.09.2014 otsuse nr 1408153103, millega rahuldas Maarika Paabi ja Rando Raudsepa taotluse katastriandmete muutmiseks objektil Võru maakond, Võru vald, Võrumõisa küla, Konnametsa tee 2, ning otsustas teha vastava kande muutmise maakatastris. Taissija Bahtina esitas 6.10.2014 Maa-ametile vaide Võru katastribüroo 11.09.2014 otsusele, taotledes selle otsuse kehtetuks tunnistamist, leides, et kandega muudeti oluliselt kaebajale kuuluva kinnistu Konnametsa tee 4 piire. Maa-ameti 17.11.2014 vaideotsusega nr 12.1- 5/14842 jäeti vaie rahuldamata.

2. 17.12.2014 esitas T.Bahtina kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Maa-ameti otsuse tühistamist.

3. Kaebaja leiab, et maakatastri otsusega toimunud kinnistu piiride muutmine on erakordselt jõhker omandiõiguse rikkumine, mis on teostatud Maakatastri (MaaKatS) seaduse § 20 lõigete 53 ja 54 nõudeid rikkudes, maamõõtja poolt esitatud andmeid kontrollimata ning kaebajale vastuväidete esitamiseks võimalusi andmata.

3.1 Aiandusja suvilaühistu puhul registreeritakse maaüksused katastris vastavalt ühistu kinnitatud krundijaotusplaanile. N. Haugi poolt koostatud Konnametsa tee 4 (endine nimi Konnametsa tee 170) katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli järgi on vaidlusaluseks piiriks „parempoolseks piiriks on hekk koos plaatteega“. Sellest lähtusid naabrid käesoleva ajani.

N. Haugi poolt koostaud naaberkatastriüksuse piiriprotokollis on samuti piiriks arooniaheki kõrval asuv jalgtee. 1.09.1997 koostati uus maaüksuse plaan ja vormistati uued piiriprotokollid. Naabritevaheline piir muutus pikemaks (38 m) ja ulatus välja tiigini, kuid piir ei nihkunud kummagi naabri suuna, kuna aluseks tuli võtta suvilaühistu krundijaotusplaan. Samuti jätkus reaalne maakasutus vastavalt esialgsele piirile. Maa erastamisel oli aluseks seega esialgne piir. Ebaõige on vaideotsuses märgitu, et naabritevaheline piiripunkt tiigi ääres nihkus 9 meetrit kaebaja krundi suunas. MaaKatS § 20 lg 54 kohaselt tuleb plaanil oleva piiri ja piiriprotokolliga määratud piiri mittekokkulangemisel aluseks võtta piiriprotokolliga määratud piir.

3.2 Maa ostueesõigusega erastamise ajal kuulus kaebajale ka kuur, mis vaidlusaluse otsuse alusel jääks naaberkinnistule. Seega muudaks katastriüksuse piiride muutmine ka ehitise omandiõigust. Ei ole tagatud kinnisasja terviklikkus, mistõttu oleks ainuüksi sel põhjusel tulnud jätta kandeavalduse esitaja avaldus rahuldamata.

3.3 Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise, katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ § 21 lg 3 järgi kutsutakse mõõdistatava maaüksuse piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile uute piirmärkide paigaldamisel, taastamisel katastrimaterjalide alusel, piiriprotokolli allakirjutamise juurde ka piirinaaber. Kaebaja ei ole aga antud juhul saanud ühtegi tähtkirja, mistõttu ei teadnud ta piiriprotokolli allakirjutamisest ja selle tagajärgedest midagi. Seega ei olnud kaebajal võimalik ka vastuväiteid uute piiride kulgemise osas esitada.

3.4 Kohtumenetluse käigus täiendas kaebaja kaebust ning esitas taotluse jätta asja lahendamisel kohaldamata MaaKatS § 8 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 14 ning Vabariigi Valitsusse 23.10.2003.a määrusega nr 264 kehtestatud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“, kuna nimetatud sätted ja määrus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kaebaja leiab, et MaaKatS regulatsioon võimaldab pelgalt maamõõtja otsuse alusel ja ilma kaebaja nõusolekuta ja ilma tema menetluses osalemata muuta kaebaja omandiõigust kinnisasjale. See on vastuolus PS §-ga 32, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Piirivaidluse lahendamine ei tohi olla ühe vaidleva poole poolt palgatud maamõõtja pädevuses ega tohi toimuda Vabariigi valitsuse määruse alusel.

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Konnametsa tee 2 kinnistu omanike taotluse alusel on maamõõtja teostanud märtsist kuni juunini 2014 Konnametsa tee 2 katastrimõõdistamise, selle tulemusena koostati maamõõtja poolt Konnametsa tee 2 katastriüksuse moodustamise toimik, mis sisaldab 28.07.2014 koostatud katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli. Maa-amet kontrollis T. Bahtina vaide alusel mõõdistamise materjale, võttis ka selgituse maamõõtjalt ning leidis, et katastripidaja on kannet tehes järginud maakastriseaduses ja selle rakendusaktides sätestatut.

4.1 Konnametsa tee 4 kehtiv katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll on koostatud 01.09.1997.a. Maaüksuse moodustamise alus on Võru Vallavalitsuse 09.03.1998 korraldus nr 361 „Maa ostueesõigusega erastamine“. Katastriüksuse plaanil näidatud piiri on maaomanik T. Bahtina kooskõlastanud. 01.09.1997 koostatud plaani järgi on katastriüksuse kuju ja piiri asukoht võrreldes eelmise, 30.07.1997 koostatud plaaniga selgelt muutunud. Suurenenud on ka katastriüksuse pindala. Piiriprotokollis on märge, et maaomanik T. Bahtina ja piirinaaber Konstantin Kalin on maastikul piiride kättenäitamisest osa võtnud. Konnametsa tee 4 maa kasutamisel tuleb aluseks võtta maa erastamisel määratud piir. T. Bahtinal on õigus kasutada maad nendes piirides, mis on määratud 01.09.1997 koostatud Konnametsa tee 4 katastriüksuse plaanil ja kinnitatud Võru Vallavalitsuse 09.03.1998 korraldusega nr 361.

4.2 T. Bahtina teadmatus oma piiri asukohast maastikul võis tekkida asjaolust, et Võru Vallavalitsus tühistas oma 09.09.1997 korralduse nr 635 ja selle aluseks oleva katastriüksuse plaani ja andis 09.03.1998 korralduse nr 361, millega määras uue piiri. Maa erastamisel on T. Bahtina nõustunud katastriüksuse piiride ja pindalaga kaardil, mitte aga mõõdistatud ja tähistatud piiridega maastikul, mis tagaks teadmise piiride täpsest asukohast ja katastriüksuse täpsest pindalast.

4.3 Konnametsa tee 2 omanike avalduse alusel teostas maamõõtja katastrimõõdistamise vastavalt määruse nr 264 nõuetele. Maaomanike avalduse alusel tehti Konnametsa tee 2 katastriandmete muutmise kanne maaregistris. Katastripidaja asus seisukohale, et Konnametsa tee 2 katastriüksuse piiri asukohta maastikul muudetud ei ole ning katastrikande tegemine on võimalik.

4.4 Katastriüksuse mõõdistamise ja selle tulemuste kohta dokumentide koostamise õigus on ainult maamõõtjal. Katastripidajal on samal ajal õigus ja kohustus teha katastrikanne vastavalt kande tegemiseks või muutmiseks esitatud õigusaktides sätestatud korras koostatud dokumentidele.

Katastripidajal on õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. Käesoleval juhul katastripidaja esitatud dokumentides puudusi ei tuvastanud. Puudus ka vajadus menetlusosaliste kaasamiseks ja ära kuulamiseks. Konnametsa tee 2 piiriprotokoll, mis on koostatud 28.07.2014, sisaldas märget kutsutava isiku mitteilmumise kohta ja toimikus oli tähtkirja väljasaatmist tõendav dokument.

4.5. Maamõõtja selgituste kohaselt ei asu katastriüksuste ühise piiri läheduses ehitisena kuuri, vaid seal on ladustatud puitmaterjal, mis jääb Konnametsa 2 piiridesse. Ehitise puudumist piiril on kontrollinud ka Võru katastribüroo peaspetsialist veebruaris 2015.a. Katastriüksuste piiri asukohta maastikul muudetud ei ole.

5. Kolmandad isikud, Konnametsa tee 2 omanikud märgivad, et omandasid kinnistu 17.aprillil 2013 aastal. Kinnistu eelmine omanik K. Kalin näitas neile maastikul piiride asukohad kätte, see oli kooskõlas plaanimaterjalil märgitud piiridega. Vaidlusalune piir algab vallatee äärsest metallvõrkaiast ja kulgeb kahe puitmaterjali hunniku vahel kuni tiigini. See kahe puitmaterjali hunniku vaheline umbes meetrilaiune tee ongi kinnistu piiriks. Hiljem selgus, et naaber kasutab nende maad.

T. Bahtina keeldus piiride mõõdistamisest. Seetõttu tellisid kolmandad isikud Konnametsa tee 2 mõõdistamise. Puukuuri ei ole kaebajate poolt märgitud kohas asunud, seal on ainult puitprahihunnik.

Kohtu seisukoht

6. Taissija Bahtina on vaidlustanud Võru katastribüroo 11.09.2014 otsuse nr 1408153103, millega on rahuldatud kinnistu Konnametsa tee 2 omanike kandeavaldus ja tehtud kande muudatus maakatastrisse. Kaebaja leiab, et selle kandega on rikutud tema kui naaberkinnistu Konnametsa tee 4 omaniku õigusi, kuna selle kandega on muudetud tema kinnistu piire. Seega on vaidluse all küsimus, kas maakatastris tehtud kande tulemusena muudeti kaebaja katastriüksuse Konnametsa tee 4 piire. Samuti leiab kaebaja, et piiride muutmise tulemusena jääb tema kuur naaberkinnistule.

7. Vaidlust ei ole selles, et naaberkatastriüksuste, nii Konnametsa tee 2 kui Konnametsa tee 4 moodustamine on varasemalt toimunud plaanija kaardimaterjali alusel, ilma piire looduses mõõdistamata ja selle alusel piire looduses märkimata. Konnametsa tee

4 katastriüksus on kaebajale erastatud Võru maavanema 18.06.1998 korralduse nr 6-

944 „Maa ostueesõigusega erastamine“ alusel kaebajale kuuluvate hoonete juurde. Ka Konnametsa tee 2 erastamine on toimunud plaanija kaardimaterjali alusel. Plaanija kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride täpsem mõõtmine, samuti piiride looduses tähistamine toimub katastrimõõdistamise teel. Antud juhul tellisid Konnametsa tee 2 omanikud, kes omandasid Konnametsa tee 2 kinnistu 2013 aastal, piirivaidluse tulemusena Konnametsa 2 katastrimõõdistamise.

8. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud kandega ja kandele eelneva tegevusega maa mõõtmisel oleks toimitud õigusvastaselt ja selle tulemusena oleks katastriüksuste vahelist piiri muudetud. Kaebaja lähtub oma seisukohtades järjekindlalt maakatastriseaduse sätetest, mis reguleerivad aiandusja suvilaühistu maaüksuste moodustamist ja nende registreerimist katastris, kuid jätab tähelepanuta, et lähtuda tuleb olukorrast, mis on kujunenud hiljem katastriüksuste erastamise tulemusena.

9. Vastustaja on põhjalikult nii vaideotsuses kui kohtule saadetud vastuses käsitlenud katastripidaja õigusi ja tegevust katastrikande muutmiseks esitatud avalduse lahendamisel, samuti mõlema katastriüksuse moodustamise ja mõõtmise käiku. Vastustaja katastriarhiivis on ka Konnametsa tee 4 kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise toimik maa erastamiseks, milles on kaks katastriüksuse plaani ja kaks piiriprotokolli. Konnametsa tee 4 esimene katastriüksuse plaan koostati 30.07.1997 Võru Vallavalitsuse 09.09.1997 korralduse nr 635 alusel. Katastriüksuse piiri on T. Bahtina kooskõlastanud 28.08.1997.a (tlk.58). Selle plaani järgi on katastriüksuse pindala 1012 m2. Vastustaja on märkinud, et plaani järgi on katastriüksusel märgitud ainult üks ehitis, samuti, et edelapoolne piir ei ulatu veekoguni. Vastav seisukoht vastab ka visuaalsel vaatlusel 30.07.1997 koostatud maaüksuse plaanile. Teine, kehtiv katastriüksuse plaan on koostatud 01.09.1997.a (tlk.59). Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel ja kaardil märgitud piiri kooskõlastamiseks on andnud T. Bahtina allkirja plaanile 09.09.1997.a. Ka sellel katastriüksuse graafilisel lehel on märgitud katastriüksusele üks hoone, mis võrreldes varasema plaaniga ei asu piiril, vaid piirist eemal. Muutunud on ka katastriüksuse pindala, katastriüksuse pindalaks on märgitud 1680 m2. Muutunud on ka piirikirjeldus. Maaüksuse moodustamise aluseks on olnud Võru Vallavalitsuse 09.03.1998 korraldus nr 361.

10. Samal ajal so 01.09.1997 on koostatud maaüksuse plaan ka Konnametsa tee 2 osas, kooskõlastuse plaanile on andnud tol ajal Konnamatsa tee 2 maaomanik (valdaja) K. Kalin (tlk.53). Samas saab täheldada, et nii 01.09.1997 koostatud katastriüksuste graafilised plaanid mõlema katastriüksuste osas on sarnased. Seejuures on piiri muutusest katastriüksuste vahel muutunud mõlema katastriüksuse kuju võrreldes 30.07.1997 koostatud plaaniga. Kuna aga Konnametsa tee 4 maaüksuste erastamine on toimunud Võru Vallavalitsuse 09.03.1998 korralduse nr 361 alusel, mis on kehtiv, siis tuli ja tuleb Konnametsa tee 4 maa kasutamisel aluseks võtta üksnes erastamisel määratud piir. Vastustaja on õiguspäraselt märkinud, et T. Bahtinal on õigus kasutada maad nendes piirides, mis on määratud 01.09.1997 koostatud katastriüksuse plaaniga ja kinnitatud Võru vallavalitsuse 09.03.1998 korraldusega nr

361 „Maa ostueesõigusega erastamine“ ning mis on talle erastatud Võru maavanema 18.06.1998 korraldusega nr 6-944 „Maa ostueesõigusega erastamine“. Asjaolu, kuidas piirinaabrid varasemalt maad kasutasid ja milline olid katastriüksuse piirid aianduskooperatiivi ajal, ei ole peale maa erastamist enam määrav. Ka juhul, kui kaebaja kasutas kinnistut suuremas ulatuses, kui erastatud maa pindala, ei tähenda see, et sellega muutuks ka erastatud kinnistu piir.

11. Kohus jagab vastustaja järeldust, et kaebaja teadmatus piiri asukohast võis tuleneda sellest, et Võru Vallavalitsus tühistas varasema 09.09.1997 korralduse nr 635 ning muutis 09.03.1998 korraldusega nr 361 plaanil piire, kuigi kaebaja on uuele piirile andnud oma kooskõlastuse ja pidi seega olema teadlik piiri muutusest. Samas kolmandate isikute selgitustest tuleneb, et kuni 2013 Konnametsa tee 2 omanik oli erastamise järgsest ja plaanile vastavast piirist teadlik, kuna tema poolt looduses kätte näidatud piir oli kattunud plaanil märgitud piiriga.

12. Nagu eespool märgitud, teostas maamõõtja Konnametsa tee 2 omaniku taotlusel Konnamates tee 2 katastriüksuse mõõdistamise. Konnametsa tee 4 osas katastrimõõdistamist teostatud ei ole. Katastrimõõdistamise läbiviimise tulemuste kohta koostas maamõõtja katastrimõõdistamise toimiku. Esitatud andmete alusel asus katastripidaja seisukohale, et Konnametsa tee 2 katastriüksuse piiri asukohta maastikul muudetud ei ole ning et katastrikande tegemine on võimalik. Ka kohtumenetluse käigus on leidnud kinnistust, et Konnametsa tee katastrimõõdistamise ega seega ka katastrikandega ei ole muudetud kahe katastriüksuse piiri maastikul. Nähtuvalt Maa-ameti selgitusest, on Maa-amet väga täpselt kontrollinud vaidemenetluses maamõõtja tegevust maakatastriseaduse ja määruse nr 264 nõuete järgimisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et Konnametsa tee

4 katastriüksuse täpse asukoha ja sellest tuleneva täpse pindala tuvastamiseks on kaebajal õigus tellida Konnametsa tee 4 katastriüksuse mõõdistamine ja piiride tähistamine maastikul vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Konnametsa tee 2 katastrimõõdistamine ei tähendanud katastriüksuse uut moodustamist, vaid üksnes katastriüksuse mõõdistamist looduses piiride andmete täpsustamiseks.

13. Kaebaja väitel jääb kande tõttu talle kuulunud kuur naaberkinnistule, millega on rikutud tema omandiõigust. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole vaidlusaluse kandega Konnametsa tee 4 piire maastikul muudetud. Juhul kui seal on kaebaja poolt märgitud kuur olemas, siis on see jäänud naaberkinnistule juba maa erastamise tulemusena. Samas tõendeid, et selline kuur oli või on piiril tegelikult olemas, puuduvad. Kolmandate isikute kinnitusel on seal ainult puitmaterjali hunnik. Seda on kinnitanud ka nii maamõõtja oma selgistustes, samuti on vastustaja poolt 2015 veebruaris käidud kohapeal seda kontrollimas. Ka kaebaja poolt esitatud ortofoto kuuri kui ehitise asumist vaidlusalusel lõigul ei tõenda (tlk.7).

14. Lisaks märgib kaebaja, et teda ei teavitatud maa mõõdistamisest, ega kaasatud piirimärkide paigaldamise ja piiriprotokolli allakirjutamise juurde. Oluline on, et antud juhul on vaidlustatud maakatastri otsus, millega tehti Konnametsa tee 2 katastriüksuse andmete muutmise kanne. Maakastriseaduse järgi on katastripidaja ülesandeks teha kandeid vastavalt talle registreerimiseks esitatud dokumentidele, antud juhul vastavalt katastrimõõdistamise toimikule. Maa-amet kui katastripidaja tagastab maamõõtjale või maaomanikule toimiku juhul, kui esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele.

Katastripidaja kontrollib, kas kande tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas kas need on vastavalt nõuetele vormistatud, kas teostatud katastrimõõdistamised ja plaanimaterjal vastavad nõuetele ning kas nende alusel saab teha kande muudatus. Katastripidaja ise ei ole kohustatud kaasama asjast puudutavaid isikuid katastrikande tegemisse, samas ei ole see ka keelatud. Katastripidaja ei ole kohustatud ka kohapeal käima olukorraga tutvumas. Vastustaja on kinnitanud, et käesoleval juhul katastripidaja puudusi esitatud dokumentides ei tuvastanud.

Määruse nr 264 § 21 lg 6 kohaselt teeb maamõõtja piiriprotokolli allakirjutamise juurde kutsutavate isikute mitteilmumise kohta piiriprotokolli vastava märke, näidates ära tähtkirja saatmise kuupäeva. Tähtkirja väljasaatmist tõendavad dokumendid kuuluvad katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Nähtuvalt 28.07.2014 koostatud piiriprotokollile, on maamõõtja poolt tehtud sellele märkus „Bahtina Taissija ei ilmunud saadetud kutsel, Tähtkiri RR209839490EE“ (tlk.15). Seega oli täidetud määruse nr 264 lõikes 6 sätestatud nõue.

Ei maakatastriseadus ega määrus nr 264 ei kohusta katastripidajat seejuures kontrollima, millisel aadressil on maamõõtja kirja saatnud või millisel aadressil tegelikult piirinaaber elab. Kaebaja on märkinud, et kõikidele pidi olema teda, et ta elab tegelikult Tartu linnas aadressil Narva mnt 149-6, kuid kiri saadeti aadressil Paju 2-18, Võru linn. Kohus nõustub vastustajaga, et selgusetu on, millele kaebaja selline väide tugineb. Vastustaja on märkinud, et rahvastikuregistri andmetel on T. Bahtina aadressiks Võru, Paju tn 2-18, millisele aadressile kiri ka saadeti.

Nähtuvalt käesolevast kohtumenetlusest ei taga kirja kättesaamist ka selle saatmine kaebaja enda poolt kaebuses märgitud aadressil Tartu linn, Narva mnt 149-6. Nimelt on kohus väljastanud antud aadressil kohtukutse, mis on aga Eesti Posti poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel, kusjuures väljastusteate järgi on püütud kirja kaebajale kätte anda kahel korral (tlk 96).

15. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja õigusi rikutud, ning otsus on kooskõlas kehtiva õigusega. Seega jääb kaebus rahuldamata. Asja menetluses ei ole leidnud tõendamist, et katastrikandega oleks muudetud Konnametsa tee 2 ja Konnametsa tee 4 kinnistute vahelist piiri ega rikutud kaebaja omandiõigust.

16. Kaebaja on menetluse käigus esitanud taotluse jätta käesoleva asja lahendamisel kohaldamata MaaKatS § 8 lg 2, § 16 lg 1 ja § 20 lg 14 ning Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr 264 kehtestatu „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“, kuna nimetatud sätted ja määrus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kohus on seisukohal, et see, et kaebaja ei ole nõus naaberkatastriüksuse mõõdistamisega ja selle tulemustega, ei tähenda, et kogu katastrimõõdistamise teostamise regulatsioon on põhiseaduse vastane. Seejuures ei ole kaebaja taotluse põhjendustes välja toonud, millist põhiõigust märgitud sätted rikuvad. Kohtuistungil märkis kaebaja, et põhiseadusevastaseks tunnistamisel tuleb jätta kohaldamata sätted, mis võimaldavad olukorra, et maamõõtmisteenust tellides on võimalik muuta maa omandiõigust kinnistule. Kohus osundab, et katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 1). Katastripidajal on õigus keelduda katastriüksuse kande tegemisest või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. Seega ei määra katastrikanne omandiõigust ega saa seda ka muuta. Omandiõigusest tulenevad vaidlused ja ka vaidlused naabriga piiride osas kuuluvad lahendamisele üldkohtus.

17. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas

888 eurot, millest õigusabikulud on 873 eurot ja riigilõiv 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik