3-14-52474/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52474 Otsuse kuupäev 11. september 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 22. juuli 2014. a käskkirja nr 6-1/766 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Indrek Jatsõšõn Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 12. oktoober 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla 22.07.2014. a käskkirjaga nr 6-1/766 (tl 10) kohaldati Indrek Jatsõšõni suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. 2. Tartu Vangla 07.10.2014. a käskkirjaga nr 6-1/1031 (tl 20) lõpetati Indrek Jatsõšõni suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. 3. Tartu Vangla 19.09.2014. a vaideotsusega nr 1-11/404-2 (tl 16-17) jäeti rahuldamata Indrek Jatsõšõni vaie Tartu Vangla 22.07.2014 käskkirjale nr 6-1/766. 4. 16.10.2014 esitas Indrek Jatsõšõni Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22.07.2014. a käskkirja nr 6-1/766 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, et välistada kaebaja õiguste rikkumist edaspidise vangistuse täideviimise käigus. Kaebaja seisukohad

2

5. Kaebaja leiab, et käskkiri on alusetu, kuna ta ei ole käskkirjas inkrimineeritud tegusid toime pannud. Tõendeid selle kohta, mille alusel vangla kahtlustas, et kaebaja tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega ei ole esitatud. Kahtlustusest ei ilmne millal kaebaja narkootikume tarvitas, kellele neid käitles ja millise narkootikumiga tegemist oli. Kaebajalt on vene rahvusest pealekaebaja valeteabe alusel võetud 2,5 kuuks vabadus. Tõenditega tutvumise mittevõimaldamisega rikkus vangla EIK seisukohti. Kaebaja on EIÕK artikkel 6 kaitsealas. 6. Vangla ei viinud kaebaja taotlusel käskkirja tutvustamise päeval kaebaja suhtes läbi narkootilise aine tuvastamise testi, mis tõendanuks, et kaebaja ei tarvitanud narkootikume. 7. Üksikkambris hoidmisega piiratakse täiendavalt kaebaja vabadust ja jäetakse ilma hüvedest, mis olid varasemalt süüdimõistetuna avatud sektoris. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et tema elukvaliteet on märgatavalt langenud. 8. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik seetõttu, et kui kohus tuvastab käskkirja õigusvastasuse, siis ei saa Tartu Vangla kaebajat käsitleda tulevikus süüdiolevana ning sellest tulenevalt ei saa vangla teotada kaebaja au ja head nime ning kaebajat julmalt ja väärikust alandavalt kohelda. Vastustaja seisukohad 9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 10. Vaidlustatud käskkirjas etteheidetud tegevusega on seotud 06.05.2014 koostatud kaastööteade nr KT1450000135, 29.05.2014 koostatud kaastööteade nr KT 1450000168 ja 12.06.2014 koostatud kaastööteade nr KT 1450000182. Et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 22.07.2014 käskkirjaga, on selge, et kaastööteadetes talletatud infoga arvestati juba käskkirja väljaandmisel. Kohtu seisukoht

11. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi.

12. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ja kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

13. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud preventiivsel ja tõkestaval eesmärgil. Vaidlustatud käskkirjaga on otsustatud kohaldada kaebaja suhtes vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

3

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena on märgitud, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Vastustaja leidis, et kaebajat tuleb nii endale kui teistele isikutele ja vangla julgeolekule ohtlikuks pidada, kuna ta tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega jätkates samalaadsete tegude toimepanemist. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja kontrollitavad.

14. Käskkirja kohaselt satub kaebajale etteheidetava tegevuse tulemusel kinnipeetavate valdusesse süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet. Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt eeldab tegude toimepanemine süstemaatiliselt väljatöötatut plaani või poliitikat, mis realiseerub korduvates või jätkuvates vaadeldavas süüteokoosseisus nimetatud tegudes1. VangS § 69 lg 1 kontekstis on aga selgitatud, et VangS või VSKE nõuete rikkumine (lõike 1 alternatiiv 1) peab olema süstemaatiline, st pandud toime korduvalt või andma tunnistust kinnipeetava püsivast soovist mitte alluda nimetatud eeskirjadele. Muud alused, nagu oma tervise kahjustamine ja ohtlikkus teistele isikutele võivad ilmneda ka ühekordselt.2

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et temale etteheidetavate tegude suhtes ei ole ühtegi tõendit kogutud. Vaidlustatud käskkirja esimeses lõigus on viide Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti 22.07.2014. a õiendile (tl 11). Nimetatud õiendi kohaselt on julgeolekuosakond tuvastanud, et kaebaja tegeles vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Lisaks on tuvastatud, et kaebaja on aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevaltnarkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vanglasiseselt ja tarbitakse. Tegemist on lubatava kirjaliku tõendiga, mis on koostatud ametniku poolt ja mille usaldusväärsust ei ole kaebaja oma paljasõnaliste väidetega kummutanud.

16. Vaideotsuse (tl 16-17) ja vastuse (tl 42) kohaselt on eelnimetatud õiendi aluseks riigisaladuseks olevad ja salastatud kaastööteated.

17. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 punktide 1 ja 2 kohaselt, korrakaitse riigisaladus on: 1) jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonnavõi eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati; 2) andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel 75 aastaks. Salastatus kustub, kui isiku surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates.

1 Vt nt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Juura, Tallinn 2002, lk 230. 2 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Juura, Tallinn 2014, lk 168.

4

18. RSVS § § 16 p-de 1-3 kohaselt, riigisaladuse kaitse tagatakse muuhulgas riigisaladusele juurdepääsu andmise korra järgimisega, riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete järgimisega ja riigisaladuse hoidmisega ebaseadusliku avalikuks tuleku eest.

19. Halduskohus on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et vastustaja on 22.07.2014. a õiendis (tl 11) õiguspäraselt taganud riigisaladuse kaitse. Riigisaladuse kaitse tagamiseks kohaldatud abinõudega ei ole iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi.

20. Riigikohtu halduskolleegium on 2. juuni 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-33-10 (p 12) VangS § 69 regulatsiooni analüüsides selgitanud: “Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.“

21. Kohtu hinnangul on viidatud seisukoht kohaldatav ka käesoleva asja lahendamisel. Kohus nõustub, et 22.07.2104 õiend ja selle aluseks muuhulgas olnud vastustaja poolt osundatud kaastööteated lõid vastustajale põhjendatud kahtluse, et kaebaja on toime pannud süstemaatiliselt õiguserikkumisi ning, et kaebaja on seetõttu ohtlik nii endale kui teistele isikutele (kaaskinnipeetavatele). Kaebaja tegevuse tõkestamine vaidlustatud käskkirjas toodud meetmetega oli proportsionaalne. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et vaidlustatud käskkirja andmisel esines alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kohus nõustub, et kaevatavas käskkirjas toodud asjaolusid arvestades ei olnud vastustajal võimalik rakendada eesmärgi saavutamiseks kaebaja õigusi vähem piiravaid meetmeid, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhusad. Vaidlustatud käskkiri on kooskõlas ka hiljutise kohtupraktikaga analoogsetes asjades (vt RKHKo kohtuasjas nr 3-3-1-88-14).

22. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on teostanud kaalutlust täiendavate julgeolekuabinõude valikul kooskõlas kaalutluse piiride ja eesmärgiga ning arvestanud sealjuures asjas tähtsust omavate asjaoludega.

23. Seega on vaidlustatud käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas õiguspärane. Kohtute infosüsteemis kohtuasjas nr 1-09-3113 kättesaadavast Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse 20.04.2015 teatest (tl 55) menetlejale nähtub, et kaebaja on alates 17.04.2015 vanglast vabanenuna allutatud käitumiskontrollile. Kaebaja on käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemist taotlenud preventiivsetel eesmärkidel. Olukorras, kus kaebaja ei kanna enam vabaduskaotuslikku karistust vanglas, ei annaks vangla haldusakti õigusvastsuse tuvastamine kaebajale mingisugust reaalset eelist ega õiguslikku kasu. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

24. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

5

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik