1-14-7191/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-7191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-7191 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Liane Peets Kriminaalasi

Süüdimõistetu R.D

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu R.D

elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2015. a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada

(isikukood XXX R.D ) suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

2. KarS § 871

2 (kaks) aastat. lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks

3. KarS § 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada R.D järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) otsida endale elukoht teavitada oma

2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates ja elukoha andmed viivitamatult vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale;

2) ilmuda kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohu

stuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7

alusel määrata R.D karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates;

4) slikult mitte suhelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitatavate ja ebaseadu käitlevate isikutega.

5. Määrus R.D kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks suhtes Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna . le

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 04.01.2012. a. Harju Maakohtu 09.10.2014. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 loeti kergem karistus, s.o 8 kuud vangistust, kaetuks eelmise, s.o Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega, mõistetud karistusega (3 aastat 10 kuud vangistust). Kinnipeetava karistusaeg algas 04.01.2012. a ja lõppeb 04.11.2015. a.

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid

R.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu R.D palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne kontroll kohaldamata. R.D avaldas üldist rahulolematust karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas.

Prokuröri hinnangul on R.D isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli kõik ja tingimused R.D suhtes käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Prokurör osundab, et R.D on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning R.D antud selgituste kohaselt ei näe süüdimõistetu ka tulevikus võimalust elada seaduskuulekalt. Samuti ei näe R.D vajadust enda ravimiseks ega ka tööle asumiseks. R.D ignoreerib ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ja tavasid, aga ka õigusnorme. Prokurör osundab R.D kohtule antud selgitustele, mille kohaselt süüdimõistetu on 100% kindel, et paneb tulevikus toime uued kuriteod ja mõtlemata seejuures sellele, mida tunnevad kannatanud. Prokuröri hinnangul ei saa vaatamata a a sj olule, et R.D ei oma Eesti Vabariigis elukohta, leida, et ta seda

välisriigis omaks. Väidetavalt on R.D lõpetanud suhted lähedastega.

Prokurör , et R.D suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada leiab

kohustustega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, leida pärast vabanemist töökoht. Kui tervislik seisund ei võimalda R.D tööle asuda, peaks süüdimõistetu minema ravile, kuid seda saab teha üksnes R.D poolse nõusoleku olemasolu rokuröri hinnangul korral. P vajab R.D ka ravi narkosõltuvusest vabanemiseks. Prokurör leiab, et R.D suhtes tuleks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ni

ga ng kuulanud ära R.D ja prokuröri, leiab, et R.D suhtes on

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused

R.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest - vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kui isikut on sätestab, et karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11.

peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 ps 2 sätestatud eelnevat karistust. Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati vangistusega 3 a

astat 10 kuud. R.D suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata ja tema karistusaja alguses loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Nimetatud kohtuotsuse alusel asus vanglasse karistust kandma. Karistuse kandmise ajal R.D tunnistati R.D rju Maakohtu 09.10.2014. a otsusega süüdi Ha KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi R.D . Kuna oli kuriteod toime pannud enne Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsust, mõisteti talle liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel. Mõistetud karistus loeti kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega mõistetud karistusega. Eeltoodust tulenevalt kannab R.D käesoleval ajal liitkaristuse tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab R.D karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine.

Röövimise toimepanemise eest on R.D-le mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.D suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise KarS - asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3.1. R.D on varasemalt kriminaal ja väärteokorras korduvat karistatud. Toimepandud - süütegude eest on R.D-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata R.D , aga ka reaalset vangistust, lisaks on suhtes tulnud kohaldada psühhiaatrilist sundravi. R.D on varasemalt toime pannud ka eriliigilisi kuritegusid korduvalt varguseid, aga ka – röövimisi ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise. Käesoleval ajal kannab R.D karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest vargused ja grupis toimepandud – röövimine. Kohus, hinnates

R.D varasemat elukäiku, leiab, et R.D on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. R.D on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena. Vaatamata möödunud ajale ja vanemaks saamise faktile, ei ole aga R.D õigusvastane tegutsemisviis muutunud R.D paneb jätkuvalt toime varavastaseid -

kuritegusid, aga ka vägivallaga seonduvaid süütegusid. R.D on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral ja vangistuses viibib R.D neljandat korda. Seega on võimalik järeldada, et R.D-le õigusvastane käitumine eluviisiks, millest ei ole ta on varasemalt soovinud loobuda ega kavatse seda muuta ka pärast käesoleva karistuse ärakandmist. Seda on kinnitanud R.D asja arutamiseks määratud kohtuistungil

, selgitades, et ta ei ole

kunagi kaalunud senise eluviisi muutmist ja vanglast vabanedes jätkab ta uute kuritegude toimepanemist (kas Eestis . või mujal) Võttes arvesse R.D selgitusi ja tema varasemat elukäiku, järeldub, et R.D-le ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust senini mõju. Sealjuures on R.D-le korduvalt antud võimalust kanda karistust ka vabaduses, aga üritatud tema käitumist mõjutada ka reaalsete vangistuste kohaldamisega. Samuti puudub igasugune alus arvata, et oleks senini kantud karistus (vabaneb 04.11.2015. a) R.D-le

avaldanud vajalikku mõju, kuna see ei ole mõjutanud R.D saamu, mõtlemist ja aru

sellest tingitud käitumisviisi. R.D jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega ning ta on sellise eluviisiga rahul ja ei kavatsegi seda edasiselt muuta. Kohtu hinnangul on R.D-st lähtuv oht uute varavastaste kuritegude ja vägivallakuritegude toimepanemiseks suur. Kohtu hinnangul on puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema R.D narkosõltuvus. R.D on selgitanud, et ta on süstiv narkomaan ja juba 13 aastat karistuse kandmiselt vabanemise korral kavatseb ta . Kuna on jätkata fentanüüli süstimist R.D

kinnitanud kavatsust jätkata narkootikumide tarvitamist vabaduses ja peab narkootikumide tarvitamist loomulikuks osaks oma elus

, püsib suur oht, et R.D jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, eesmärgiga saada narkootikumide tarvitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seda tõenäosust on jaatanud ka R.D ise, selgitades, et kui vaja, siis jätkab ka varastamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on aga R.D suuteline kasutama teiste isikute suhtes ka vägivalda (ja seda kinnitab tema varasemad kuriteod). Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et R.D on kohustatud oma tervisliku seisundi tõttu tarvitama ravimeid (vastasel juhul võib tekkida psühhoos ja ta vajab psühhiaatrilist abi). Ravimeid (mis ei sobi narkootikumidega) tarvitab ta vahelduva eduga ja pigem jätab ravimid võtmata, kui jätab narkootikumide tarvitamise. puhul ei ole Eeltoodud asjaoludest järeldub, et R.D

maandatud riskid, mis tulenevad tema pikaajalisest tugevate narkootikumide tarvitamise harjumusest, mis on kujunenud sõltuvuseks.

3.2. Kohtu tumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks hinnangul ei saa R.D käi ja seda ennekõike arvukate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on R.D järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipl (mille iinirikkumisi, sh kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla kasutamise tõttu on R.D suhtes kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid . Ka käesoleval ajal

) on R.D kehtivaid distsiplinaarkaristusi keelatud esemete omamise ja vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumise eest. Distsiplinaarkaristuste kohta on mitte R.D

selgitanud, et rikkumiste toimepanemine on tema elustiil ja neid ta panebki toime justnimelt seetõttu kinnitab R.D õig käitumi . Kohtu hinnangul usvastane ne vangistuses selgelt, et

R.D ei soovi ega kavatse allud kehtestatud reeglitele ja korrale ning seda isegi mitte a

range järelevalve tingimustes. See ei anna alust olla veendunud, et R.D omakorda sooviks või üritaks jär

gida kehtestatud reegleid ja norme vabaduses.

Vangistuse jooksul on R.D läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 23.09.2014. a osalenud Tartu Vangla tööhõives majandusabitöölisena. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et

R.D enda sõnul käis ta sotsiaalprogrammis igavusest, muidu läinud ei oleks, kuna see on jama. Tööl käimine tööharjumust ei tekitanud, kuna R.D-le koristajatöö ei meeldi. Sellest tulenevalt ei ole vanglas läbitud tegevused omanud R.D suhtes mingisugust mõju. Ta ei ole motiveeritud oma senist eluviisi muutma ja ei kavatse seda ka tulevikus teha.

3.3. Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub R.D vabanemisel kindel elukoht. R.D selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna Norra koos elukaaslasega, kes äsja karistuse kandmiselt vabanes. Seda, kuhu ta täpsemalt Norras läheb, ta ei avalda. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul võimalik elukoha olemasolu kontrollida, mistõttu ei pea kohus usutavaks, et R.D on tegelikkuses Norra minemise kavatsus.

R.D

rahvastikuregistrijärgne elukoht on

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elab R.D maakond, kus käesolevalt

ema juurde elama asu ema koos abikaasa ja kahe lapsega. R.D mine on aga välistatud kuna R.D ja tema ema abikaasa vahel esines , varasemalt pidevalt konflikte ja

ka vägivallajuhtumeid. vald ei soovi R.D-le tema vabanemise korral anda xxxxxx

sotsiaaleluruumi, kuna on varasemalt rikkunud sotsiaaleluruumi kasutamise R.D tingimusi. xxxxxx vald on nõus tasuma R.D eest teatud ajaperioodi varjupaigateenust. R.D on selgitanud kohtule, et hooldekodusse ega ka varjupaika ta ei ole nõus elama asuma. d ettepaneku koostada rehabilitatsiooniplaan, kuna R.D R.D tugiisik on teinu ei saa iseseisvalt hakkama ja vajab toetatud elamise teenust koos tugiisikuga. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik R.D-le tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole R.D vabanemise korral toetavaid õiguskuulekaid lähedasi, kelle igakülgne toetus võimaldaks R.D paremini resotsialiseeruda. R.D ise on selgitanud, et tema tutvusringkonnas on kõik kriminaalkorras karistatud isikud ja pereliikmetega ta ei suhtle. Samuti ei ole R.D tagatud ka kindalt töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab R.D väljavaateid töö leidmiseks vähesteks tema puuduliku hariduse, tööoskuste ja – kogemuste tõttu ning seda vaatamata sellele,

et R.D omab lühiajalist töökogemust keevitajana. Tartu Vangla andmetel on R.D rahalisi nõudeid 3516,72 eurot ja vabanemisfondis 204,74 eurot.

4 Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et suhtes R.D on põhjendatud

kohaldada t Kohus, arvestades varasemat karistusjärgse käitumiskontrolli. R.D

elukäiku käitumist karistuse kandmise ajal, banemisjärgseid , kuriteo asjaolusid, aga ka va elutingimusi ja R.D , on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole isikut R.D käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on R.D-le mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju ja temast lähtuv oht ühiskonnale maandatud. Selleks, et maksimaalselt maandada

R.D-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärgil)

ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik suhtes kohaldada t R.D karistusjärgse käitumiskontrolli.

5. Kohus peab põhjendatuks kohaldada R.D suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

KarS § 871 lg 3 alusel 2 aastat. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada R.D resotsialiseerumist ja teostada

tema üle järelevalvet.

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb R.D täita KarS § 75 lg

1 sätestatud

-s

kontrollnõudeid. Kohus leiab, et vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna käesoleval juhul on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, tuleb

R.D-le määrata kohustus leida endal kohtu määratud tähtaja koht. Nimetatud elukoha järgi teostatakse edasiselt ka kriminaalhooldust. ks elu R.D tuleb kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 kohustuseks alusel määrata mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustused mitte tarbida mõnuaineid ja joovastavaid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja üksnes seeläbi on võimalik maandada htuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. R.D-st lä Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada R.D asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustused on vajalikud eelkõige kuriteoriskide m seeläbi on võimalik R.D aandamiseks - tagada, et oleks regulaarne sissetulek se toime tul . , mis võimaldaks igapäeva lt la

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel tuleb keelata R.D suhelda narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et R.D suhtlusringkonda ei kuuluks narkootilisi aineid tarvitavad ja ebaseaduslikult narkootikume käitlevad isikud. puhul on oluline, et ta loobuks täielikult ja lõplikult R.D narkootikumide tarvitamisest.

6. KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

2 sätestatule.

75 lg-s

KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Raina Pärn Kohtunik