4-15-5725/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-15-5725

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2015

, Jõgeva Väärteoasja number 4-15-5725 Väärteoasi T.V kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 27. juuni 2015. a otsusele väärteoasjas nr 2490,15,000948 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: T.V

(isikukood:

xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna Jõgeva politseijaoskond prefektuuri (asukoht: Suur tn 1, ; e-post: louna@politsei.ee) Jõgeva

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja 27. juuni 2015. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2490,15,000948 muutmata ja T.V kaebus rahuldamata.

Karistuseks mõistetud rahatrahv eurot tuleb tasuda väärteootsuses näidatud 120

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas edasikaebamise tähtaja jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220142329192.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad T.V kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 11. septembrist 2015. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud ja rahatrahvi ei ole täies ulatuses tasutud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

2

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Vilmar Müür koostas 27. juunil 2015 väärteoasjas nr 2490,15,000948 kiirmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt juhtis T.V 27. juunil 2015 kell 22.28 Palamuse vallas Jõgeva maakonnas Tartu Jõgeva Aravete mnt 26. kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit - - kiirusega 120+/-4 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus T.V liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h, ning pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo: mootorsõidukijuhi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise 21–40 km/h.

Juhindudes karistusseadustiku (KarS) -st 1, § 56 lg määras kohtuväline menetleja T.V-le karistuseks 30 trahviühiku (120 euro) suuruse rahatrahvi.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. menetleja otsuse peale kaebuse (tl 4 6), vaidlustades otsust talle T.V esitas kohtuvälise – määratud karistuse osas ning taotledes karistuse vähendamist.

2.1 T.V on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei võtnud väärteootsuse tegemisel arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja määras talle põhjendamatult suure karistuse. T.V tunnistab

rikkumise toimepanemist, selgitades, et sündmuse toimumise ajal tegi ta asulavälisel teel möödasõitu mitmest sõidukist, mistõttu sõidukiirus kasvas lubatust suuremaks. Rikkumine toimus pikal sirgel teelõigul, teeolud olid head ja nähtavus samuti. Vastassuunas ei liikunud sel hetkel ühtki sõidukit. T.V möönab, et ületas kiirust suurel määral, ent see toimus vaid lühiajaliselt.

Enne möödasõidu alustamist oli tema sõidukiirus lubatud piirides ja kiirust vähendas ta uuesti lubatu piiridesse kohe pärast manöövri lõpetamist.

2.2 T.V mõistab, et tema tegu oli lubamatu ning kahetseb väga. Ta ei kavatse rohkem , rikkumisi toime panna. Juhtimisõigust omab ta alates 2008. aastast ning selle aja jooksul ei ole teda varem kordagi karistatud. Sellest kokkupuutest politseiga sai ta piisava õppetunni, et tulevikus

enam mitte sarnaselt käituda. T.V õpib Eesti Maaülikoolis ja elab koos vanematega, olles

praktiliselt nende ülalpidamisel. Talvel on ta töötanud käsunduslepingu alusel Vanemuise

kontserdimajas piletöörina ja saanud töötasu 2014. aastal kokku 752,84 eurot. Tegemist on hooajalise tööga ja suvekuudel T.V sissetulek puudub. T.V leiab, et juba väärteomenetluse läbiviimine oli talle piisavaks karistuseks ja õppetunniks. Ta on seisukohal, et teda on võimalik

edaspidi mõjutada rikkumiste toimepanemisest hoiduma ka oluliselt väiksema karistuse

kohaldamisega. Kohtuväline menetleja ei ole piisavalt arvestanud rikkumise esmakordsust ja sissetuleku puudumist.

MENETLUSE KÄIK

3. Tartu Maakohtu 29. augusti 2015. (tl 1 2) a määrusega – võeti T.V kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale menetlusse. Kohus edastas kaebuse koos lisadega kohtuvälisele menetlejale ja kohustas tama kaebuse kohta kirjaliku seisukoha. kohtuvälist menetlejat esi

4. (tl 11 16). Kohus nõudis välja väärteotoimiku –

5. 6. augustil 2015 kohtule kirjaliku seisukoha (tl 21 24), milles Kohtuväline menetleja esitas – palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

3

5.1 Menetlusaluse isiku poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ja isik on teo toimepanemist tunnistanud. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendab

väärteo toimepanemist kiirusmõõturi kasutamise prot nähtub, et T.V okoll. Sellest juhtis sõidukit Volkswagen Golf Variant asulavälisel teel valgel ajal, hea nähtavuse, sademeteta, kuiva

kattega teelõigul. Kiirust mõõtnud politseiametnik seisis paremal pool teepeenral ja kiirust mõõdeti paigal seistes kiirusmõõtur statsionaarselt politseisõidukisse paigaldatuna. Teelõigul, kus k

iirusemõõtmist teostati, liikles mitu sõidukit ja mõõdetav sõiduk lähenes. Seadme lugem oli 120 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Võttes arvesse laiendmääramatust - +/ 4 km/h, ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu ja juht tutvus protokolliga, mille ta ka allkirjastas. Seega on T.V süü väärteo toimepanemises tõendatud.

5.2 ei ole varem

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T.V väärteokorras karistatud. LS

§ 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvali

fitseeritud

järgmise lõike alla. egemist lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis Praegusel juhul on t kvalifitseerub lõike ebaolulise või kerge rikkumisena. Kohtuväline 2 alla ja seda ei saa hinnata menetleja ei ole karistuse liigi ja määra valikul läinud karistust tingivate asjaolude mehaanilise liitmise teed: rahatrahv on määratud 30 trahviühikut ehk LS § 227 lg-s 1 sanktsiooni sätestatud maksimaalmääraga võrdses määras ja lõike 2 sanktsiooni miinimummääras. Selline määr vastab üldpreventiivsetele eesmärkidele, andes signaali, et lõike 1 koosseisust raskema rikkumise puhul on ka rakendatav sanktsioon karmim. Seega on 30 trahviühikut alammääraks, mida on võimalik

määrata § 227 lg s 2 sätestatud rikkumise eest. Seetõttu kohtuväline menetleja, et LS - leiab

T.V-le rahatrahvi kohaldamine

täidab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud

karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohaldatud karistus on vastavuses T.V süü

suurusega ning toimepandu Samas arvestab karistus teo d süüteo laadi ja raskusastmega. toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

5.3 juht, olles liikluses teiste osalejate, st kaasliiklejate suhtes suurema ohu Mootorsõiduki

allikaks, peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ning minimeerima temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältima igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit sõidukiirust oluliselt ül võime, nagu ka etades, kus isiku reageerimiskiirus ja - tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on küsitav eelkirjeldatud juhi kohustuste nõuetekohane täitmine. Seetõttu tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist olulise sõidukiirus lt t des ületa äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud kiiruse ületamisest

tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara

kahjustada. Möödasõit ei ole kohustuslik manööver, seda enam, et menetlusaluse isiku sõnade

kohaselt sõitsid möödasõidetavad piirkiirusega. Seetõttu ei olnud möödasõidu sooritamine ka

põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid nende

kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja T.V kaebus rahuldamata.

7. T.V-le heidetakse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 27. juuni 2015. a väärteoasjas nr 2490,15,000948 tehtud kiirmenetluse otsuse kohaselt ette seda, et ta juhtis 27. juunil 2015 kell 22.28 Palamuse vallas Jõgeva maakonnas Tartu Jõgeva - -Aravete mnt 26. kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 120+/-4 km/h. Kirjeldatud teoga

4

rikkus T.V LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Tema tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt suurima lubatud

sõidukiiruse ületamisena 21–40 km/h. Karistuseks kirjeldatud väärteo toimepanemise eest määras kohtuväline menetleja talle 30 trahviühiku (120 euro) suuruse rahatrahvi.

8. Ehkki T.V vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust üksnes talle mõistetud karistuse osas,

tuleneb maakohtule V™S) -

väärteomenetluse seadustiku ( § 123 lg s 2 sätestatud ab ovo

põhimõttest kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kaebust lahendades kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, vastata VTMS § d küsimustele ja näidata VTMS -s 133 loetletu § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjao

lud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133

p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.

9. Hinnanud kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid, leiab

kohus, et T.V poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine otsuses märgitud määral on

tõendatud. Väärteo toimepanemist tõendavad kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 17) ja menetlusaluse isiku ütlused, mis on kooskõlas VTMS § 56 lg-ga 1 kantud kiirmenetluse otsuse plangile (tl 15 kell 22.28 –16). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 27. juunil 2015

teostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Vilmar Müür Tartu Jõgeva e maantee 26. kilomeetril riikliku järelevalve - -Aravet

korras T.V juhitud sõiduauto Volkswagen Golf (reg.märk 051 BD liikumiskiiruse H) mõõtmist. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker DSR 2X S.N DP009622, mille lugem näitas T.V liikumiskiiruseks 120 km/h. Võttes arvesse kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/-4 km/h, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 116 km/h. T.V on oma ütlustes tunnistanud sõiduauto juhtimist, selgitades, et kiiruseületamine toimus möödasõidul.

10. lg 1 p 1 kohaselt on suurim lub LS § 15 atud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. See tähendab, et T.V, sõites mitte aeglasemalt kui 116 km/h, ületas suurimat sõidukiirust lubatud mõõdetaval teelõigul vähemalt 26 km/h võrra. Selline käitumine vastab LS § 227 lg-s 2 sätestatud

väärteo (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis) objektiivsele koosseisule.

11. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlus on KarS § 16 lg 1 järgi kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta

kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Väärteoasjas on T.V ütlustega tõendatud, et kiiruseületamine toimus möödasõidul. Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale on T.V selgitanud, et tema liikumiskiirus enne möödasõidu alustamist oli lubatud kiiruse piirides ja kohe pärast manöövri lõppu vähendas ta oma kiiruse taas maanteel lubatud sõidukiirusse piiridesse. Kohus leiab, et sudes tegema möödasõitu a

lubatud kiirusega liikuvatest oma sõidukitest, pidi T.V endale ette kujutama, et eesmärgi

saavutamiseks ehk sõidukitest möödumiseks lühikese aja jooksul on hädavajalik ületada märgatavalt lubatud sõidukiirust. Järelikult pani useületamise toime

T.V kohtu hinnangul kiir kavatsetult.

5

12. Eeltoodust tulenevalt on T.V täitnud LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo - objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused ning

tema tegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud T.V teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid.

13. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § st 56, mille esimese lõike järgi on - karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

14. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette -s

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja määras T.V-le karistuseks 30 trahviühiku (120 euro) suuruse rahatrahvi.

T.V leiab, et määratud karistus on põhjendamatult suur ega arvesta kõiki toimepandud rikkumise ja tema isikuga seotud asjaolusid. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

15. Ehkki kohtu hinnangul on T.V-le määratud karistus vastavuses tema süü suurusega ning

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub, ei jaga kohus kohtuvälise menetleja

seisukohta, mille kohaselt on LS § 227 lg s 1 sätestatud karistuse ülemmäär käsitatav - sama paragrahvi Liiklu 2. lõikes sätestatud karistuse alammäärana. sseadus on üles ehitatud selliselt, et see sätestab iga väärteokoosseisu puhul üksnes rahatrahvi ülemmäära, mille suurus kasvab koos rikkumise raskusega aga . Rahatrahvi alammäära selgitamiseks tuleb pöörduda karistusseadustiku regulatsiooni poole. Nii sätestab KarS § 47 lg 1, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo

eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seejuures on KarS § 47 lg-s 1 sätestatud alammäär rahatrahvi alammääraks kõikide väärtegude jaoks. Sellest tuleneb, et kuigi

karistuse ülemmäär kasvab koos kiiruseületamise määraga (võrdle LS § 227 lg – -d 1 4), siis karistuse alammäär on kõigi rikkumiste puhul üks, s.o kolm trahviühikut. Järelikult oli T.V-le LS § s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest võimalik määrata 227 lgkaristuseks kolme kuni 100 trahviühiku suurune rahatrahv.

16. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud käitumises karistust kergendavaid ega T.V raskendavaid asjaolusid (KarS §-d 57 ja 58). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses

on T.V avaldanud, et kahetseb väga oma tegu ega kavatse rohkem rikkumisi toime panna. Kohus leiab, et tema avaldus on hinnatav puhtsüdamliku kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samas ei too see kaasa T.V-le määratud karistuse kergendamist. T.V-le on niigi määratud

karistus sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras, milline karistus arvestab tema isikut ning varasemate karistuste puudumist. Karistuse täiendaval kergendamisel ei oleks see enam vastavuses T.V rikkumise raskusega ning karistuse eesmärkide saavutamine muutuks

kaheldavaks. Siinkohal rõhutab kohus, et T.V ületas suurimat lubatud sõidukiirust olulisel määral, s.o vähemalt 26 km/h. eidis aset lühiajaliselt, seadis T.V sellega Isegi kui rikkumine l

ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Rikkumine leidis aset möödasõidul, kus

liiklusohtlike olukordade tekkimise oht on juba iseenesest tavapärasest suurem. Lubatud sõidukiiruse ületamisega olulisel määral suurendas T.V seda ohtu veelgi.

17. Lähtudes eeltoodust ning arvestades isiku süü raskust ning karistuse erija üldpreventiivseid

eesmärke, on kohtu arvates menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 30 trahviühikut ( eurot), põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. 120

18. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega. Eeltoodust lähtudes

6

ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1 ja § st 133 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata - ja T.V kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

19. k VTMS § 38 lg 1 sätestab, et ohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistet § s 182 sätestatud erandeid. u. Seejuures arvestatakse KrMS - Kohtule

ei nähtu, et käesolevalt oleks menetlusosalistel tekkinud menetluskulusid. Vaatamata sellele määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kulud

T.V kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag