2-15-6042/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-6042

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6042 Tsiviilasi

OSAÜHINGU XXX hagi Xxx OÜ ja Xxx vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OSAÜHING XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja Dagne Niit (e-post dagne.niit@intrum.ee) Kostja I XxxOÜ (registrikood XXX) Kostja II Xxx(isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista solidaarselt Xxx OÜ-lt ja Xxx põhivõlg 3144,71 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja viivis 315,29 eurot OSAÜHINGU XXX kasuks. 3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 2. Välja mõista solidaarselt Xxx OÜ-lt ja Xxx menetluskuluna riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 90 eurot OSAÜHINGU XXX kasuks. Xxx vastutuse maksimummääraks on 4344,71 eurot. 3. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxx OÜ-l ja Xxx tasuda solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (390 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

2-15-6042

2 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hageja ja kostja I vahel 02.04.2014 sõlmitud kokkulepe võlgnevuse 4344,71 euro tasumiseks, hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping, kostjate poolt kohustuse täitmata jätmine. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise

2-15-6042

3 suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohtu hinnangul on hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks kuluv tasu 240 eurot ebamõistlikult suur. Käesoleva asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kuluv põhjendatud lepingulise esindaja tasu on kohtu hinnangul 90 eurot (käibemaksuta), arvestades, et menetlustoiminguks kulus üks tund tunnitasumääraga 90 eurot. Krediidiinfo kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub lepingulise esindaja tasu väljamõistmisele käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik