1-15-5671/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-5671

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2015 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-5671 (15231500782) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Tõlk Marianna Sidorok Prokurör Natalia Duškina Kriminaalasi

I.A

süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav I.A

, isikukood XXX, XXX,

määratlemata kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, töötab XXXOÜ Kahtlustatavana kinnipidamine 05.06.2015-06.06.2015 Karistatus

Harju Maakohtu 01.07.2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-8704 KarS § 424 järgi Kaitsja Vladimir Sadekov (kokkuleppel)

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. I.A süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (6 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et I.A ei pane temale määratud 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.A-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.09.2015. a.

4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 05.06.2015-06.06.2015 s.o 2 päeva karistusaja hulka.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada I.A suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viis) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5

2

tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

6. I.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.

7. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt määruskaebekorras. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Esitatud süüdistus I.A süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 05.06.15 kella 18.50 ajal Tallinnas,

Kärberi tn 39 maja juures mootorsõidukit BMW X5 r/nr XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,27 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,15mg/l)).

Seega pani I.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Menetluskäik Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina, süüdistatav I.A ja tema kaitsja Vladimir Sadekov sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.A karistamist vangistusega 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust 05.06.2015-.06.06.2015, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 5 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.A ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.A kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus

sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulud on: süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.

Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd tasumine ühe kuu jooksul on süüdistatava jaoks ebamugavust tekitav. Süüdistatava sõnul on tema igakuine sissetulek töötasu näol 1000-1500 eurot. Abikaasa sissetulek on 360.00 eurot. Ülalpidamisel on üks alaealine laps. Eluasemekulud ca 200.00 eurot kuus.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg.

Süüdistatav on kokkuleppes oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, nõutava karistuse liigi ja määraga. Kohtuistungil süüdistatav nõustus kokkuleppega, väljendades kokkuleppes oma tõelist tahet. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt tuleb süüdistataval tasuda süüdimõistmise korral sundraha.

Kohtu hinnangul puudub alus menetluskulude ajatamiseks. Süüdistataval on töökoht ja igakuine sissetulek ning tema maksejõuetusele viitavaid tõendeid ei ole esitatud.

KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu

kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik