3-13-1756/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1756

Haldusasi

Gert-Erik Rudissaare (Rudissaar) kaebus Tartu

Vangla keelamiseks avada advokaadilt saabunud kirju

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Gert-Erik Rudissaar

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus apellatsioonimenetluses kohtuistungi korraldamiseks

rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a otsus.

3. Jätta kaebus läbi vaatamata.

4. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

21.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus, milles ta palus tuvastada talle

saabunud kirjade neljal korral avamise õigusvastasuse ja keelata Tartu Vanglal advokaadilt

kinnipeetavale saabunud kirjade avamine. Kaebaja leiab, et kuna vangla on juba neljal korral

avanud lubamatult advokaadilt saabunud kirju, siis on vangla tegevus süstemaatiline. Vangla

on oma tegevust õigustanud ning esitanud igal korral vastulause (tl 7, 40 ja 52) ning seetõttu

on kaebaja hinnangul põhjust arvata, et vangla käitub ka edaspidi õigusvastaselt.

2. Tartu Halduskohus tagastas 24.09.2013. a määrusega kaebajale kaebuse tuvastusnõude

osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel ja võttis

menetlusse keelamisnõude taotlusega keelata Tartu Vanglal advokaadilt kinnipeetavale

saabunud kirjade avamine.

3. Vastustaja ei pea kaebusele esitatud vastuses kaebust lubatavaks ja palub jätta kaebuse

HKMS § 151 lg 1 alusel läbi vaatamata. Vangla märgib, et tulenevalt vangistusseaduse

(VangS) § 29 lg-st 1 puudub vanglateenistuse ametnikel advokaadist esindajalt saabunud kirja

kätteandmisel diskretsiooniõigus otsustamiseks, kas anda kiri kätte suletult või avatult. Sellest

tulenevalt leiab vastustaja, et antud juhul puudub toiming, mille tegemise keelamiseks on

kaebaja halduskohtusse pöördunud. Vangla hinnangul ei ole põhjust arvata, et Tartu Vangla

teeb kaebaja õigusi rikkuva toimingu, kuna ametnikele on õigusnorme ning nendest lähtuvat

käitumist selgitatud.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 29.05.2014. a otsusega kaebaja kaebuse ning keelas Tartu

Vanglal avada kaebajale advokaadilt saabunud kirju.

Otsuse kohaselt on keelamiskaebus lubatav ning selle rahuldamise eeldused täidetud. Esineb

põhjus arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Tartu Vangla on ise oma

vastustes tunnistanud, et on advokaadi poolt saadetud kirja avanud. See tähendab, et

VangS § 29 lõigetest 1 ja 4 tuleneva keelu rikkumine kaebaja suhtes on tuvastatud vähemalt

kahel korral 2013. aastal. Olukorras, kus kaebaja õigusi on korduvalt rikutud ning rikkumiste

kohta esitatud pöördumistele antud vastustes õigustatakse rikkumisi asjaoluga, et ümbrikule

on saatja märgitud käsitsi, on kaebajal põhjust pidada rikkumiste kordumist vähemalt

võimalikuks. Advokaadilt saabunud kirja avamine on niisugune toiming, millega rikutud

õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel. Advokaadi ja kliendi vaheline

suhe on advokatuuriseadusest tulenevalt konfidentsiaalne ning konfidentsiaalsuse

kahjustumist tuleb eeldada hetkel, mil vanglaametnik on kirja avanud. Kohus mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks välja 15-eurose riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsuse tühistada ning jätta kaebus läbi vaatamata.

Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega ning märgib, et halduskohtusse ei saa esitada

kaebust taotlusega keelata toiming, mis on seadusega juba nagunii keelatud. Nii riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 5 lg-s 1 kui ka HKMS § 45 lg-s 1 on silmas peetud võimalust keelata

haldusorganil tegemast toimingut, mille puhul on haldusorganil olemas kaalutlusõigus, ehk

siis haldusorganil on valik, kas toiming teha või mitte ja keelamiskaebust ei saa esitada

toimingu keelamiseks, mis on haldusorganile seadusega nagunii imperatiivselt keelatud st

kaalutlusõigus puudub. Haldusorganil peavad olema volitused avaliku võimu rakendamiseks

ja muude avalike ülesannete täitmiseks. Kui haldusorganil volitused puuduvad, ei või

haldusorgan toimingut sooritada ning sellel põhjusel ei saa ka haldusorganit keelata seda

toimingut tegemast. VangS § 29 lõigetes 1 ja 4 sätestatu keelab vanglal kinnipeetavale

advokaadilt saabunud kirju avada ning seega ei saa selle toimingu tegemiseks või

mittetegemiseks eelneda haldusmenetlust, mille käigus vastustaja saab võtta vastu otsuse kas

toimingut sooritada või mitte. Kuna puudub toiming, mille tegemist oleks võimalik keelata,

siis ei ole ka seaduses imperatiivselt keelatud toimigu keelamiseks halduskohtusse

keelamiskaebuse esitamine lubatud.

6. Tartu Ringkonnakohus võttis 04.07.2014. a määrusega vastustaja apellatsioonkaebuse

menetlusse ning määras apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks lihtmenetluses.

7.

10.07.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja

taotlus

asja läbivaatamiseks

istungimenetluses. Taotluse kohaselt soovib kaebaja istungi korraldamist, et saaks selgust

„kummalistele“ arusaamistele VangS § 29 lõigetest 1 ja 4. Kaebaja on seisukohal, et kohtul

tuleks üle kuulata tema poolt nimetatud neli ametnikku, et välja selgitada, mis põhjusel

kaebajale advokaadilt saadetud kirjad avati.

8.

17.12.2014 ringkonnakohtule edastatud kaebaja avaldusest nähtub, et ta on vanglast

vabanenud ning viibib vabaduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus Tartu Vangla keelamiseks avada advokaadilt

saabunud kirju tuleb jätta läbi vaatamata, halduskohtu otsus tühistada ning menetlus asjas

lõpetada. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud

taotluse asjas istungi korraldamiseks (I) ning otsustab seejärel kaebuse läbi vaatamata jätmise

(II).

I

10. HKMS § 131 lgst 1 tulenevalt võib kohus jätta asjas kohtuistungi korraldamata, kui kohtu

hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning: 1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega

kirjalikus menetluses või 2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi

korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas

kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuigi nimetatud säte asub

HKMS-s kirjalikku menetlust reguleerivas peatükis, on need alused kohtu hinnangul

analoogia korras kohaldatavad istungi korraldamise vajaduse üle hindamisel ka

lihtmenetluses. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamiseks olulised asjaolud on

võimalik välja selgitada ilma istungit korraldamata. Apellatsioonkaebuses on vastustaja

esitanud peamiselt õiguslikke argumente, ning ka kohtu hinnangul on antud asjas määravad

just õiguslikud, iseäranis menetlusõiguslikud küsimused. Käesolevas asjas on toimunud

kohtuistung halduskohtus ning sellel istungil on vastustaja esindaja nii kaebajale kui kohtule

selgitanud, millistel põhjustel toimus kaebajale advokaadilt saadetud kirjade avamine

ametnike poolt. Seega puudub käesolevas menetlusstaadiumis vajadus asjas kohtuistungi

korraldamiseks ning kaebaja taotlus istungi korraldamiseks jääb rahuldamata.

II

11. HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu

menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või

esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse

olemusega. Juhuks, kui halduskohtule esitatud kaebus ei ole kohtus menetlemiseks lubatav, on

HKMS §-s 121 sätestatud kaebuse tagastamise alused. Kui HKMS §s 121 nimetatud kaebuse

tagastamise alused ilmnevad aga pärast kaebuse menetlusse võtmist, on kohtul võimalus jätta

kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esineb

alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tulenevalt

HKMS § 151 lg 2 pst 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

12. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tuvastamisel tuleb lähtuda

HKMS §s 44 sätestatud kaebeõiguse tingimustest ning HKMS §-s 45 määratletud

kaebeõiguse piirangutest. Käesolevas asjas on halduskohtu poolt menetlusse võetud

keelamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses. HKMS § 45 lg-s 1 on keelamiskaebuse

esitamisel kaebeõiguse piiranguna sätestatud, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul,

kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja

õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

HKMS § 45 lg 1 järgi on seega keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis

peavad esinema üheaegselt, järgmised: 1) antav haldusakt või sooritatav toiming on isiku

õigusi riivav; 2) õiguste rikkumist pole hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või

kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem

õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse

või toiming sooritatakse (RKHKo 19.06.2012, nr 3-3-1-84-11, p 22; K. Merusk, I. Pilving

(koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 186).

Ringkonnakohtule on saanud teatavaks, et kaebaja on kohtumenetluse kestel

kinnipidamisasutusest vabanenud. See asjaolu omab olulist tähtsust kaebajal kaebeõiguse

olemasolu hindamisel. Olukorras, kus kaebaja ei viibi enam Tartu Vanglas, puudub

ringkonnakohtu hinnangul igasugune alus asuda seisukohale, et kaebaja suhtes võidakse

sooritada kaebuses kirjeldatud ja tema õigusi rikkuvat toimingut, sest vangla poolt sellise

toimingu sooritamine vabaduses viibiva isiku suhtes on reaalselt võimatu. Kuivõrd käesoleva

määruse tegemise ajaks on asjaolud seega oluliselt muutunud, puudub kaebajal kaebeõigus

keelamiskaebuse esitamiseks ja esineb kohtu hinnangul alus kaebaja kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.

13. Riigikohtu praktika kohaselt antakse kaebeõigusele reeglina hinnang kaebuse esitamise

hetke seisuga (RKHKo 16.11.2011, 3-3-1-65-11, p 15; 14.02.2011, 3-3-1-76-10, pd 16 ja 17;

28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 12). Siiski leidis Riigikohus preventiivsele huvile tugineva

tuvastamiskaebuse korral, et kaebuse preventiivne eesmärk tingib erandkorras ka

järelkontrolli vajaduse lahendi tegemise ajal (RKHKo 28.05.2014, 3-3-1-8-14, p 12), ja

kontrollis, kas preventiivne huvi esines ka otsuse tegemise ajal. Ringkonnakohus leiab, et see

erand peab laienema ka keelamiskaebusele, mis on enamgi veel tulevikku suunatud kui

preventiivsele huvile tuginev tuvastamiskaebus. Sellele tuginevalt leiab ringkonnakohus, et

kaebeõiguse järelkontroll on käesoleval juhul põhjendatud.

14. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega

tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a otsuse.

15. HKMS § 155 lg 5 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale, millega jäetakse kaebus läbi

vaatamata, võib esitada määruskaebuse. HKMS § 235 lg 3 järgi esitatakse määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

16. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 ei

sätesta teisiti, mistõttu kannab menetluskulud käesolevas asjas kaebaja.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/