3-14-50335/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2015.a Tallinn Haldusasja number 3-14-50335 Haldusasi M.S.i kaebus Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirja nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirja nr 450-d tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.S.. Vastustaja Harku ja Murru Vangla, volitatud esindaja Merit Jõgi Asja läbivaatamise kuupäev 27.08.2015.a Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 10.09.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjaga nr 442-d (tl 11) karistati kinnipeetavat M.S.i vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga kuus kuud. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et ta 12.11.2013 kella 17.40 paiku ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele läbiotsimise teostamiseks lahti riietuda. Harku ja Murru Vangla 20.12.2013 käskkirjaga nr 450-d (tl 20) parandati 12.12.2013 käskkirjas nr 442-d esinev ilmne ebatäpsus ning loeti õigeks karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine katseajaga kolm kuud. 2. 13.01.2014 registreeriti Harku ja Murru Vanglas kinnipeetav M.S.i vaie (tl 10), mille Harku ja Murru Vangla jättis 12.02.2014 vaideotsusega nr 5-111/14/4-2 rahuldamata (tl 21-22).

2

3. M.S. esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2014 kaebuse (tl 1–2), milles palub Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirja nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirja nr 450-d tühistada.

KAEBAJA SEISUKOHAD 4. Kaebuse kohaselt läks kaebaja 08.12.2013 esimeste hulgas suitsetama. Ta võttis suitsukapist ühe suitsu ja ütles seda ka valvur Trikile, samuti ütles, et jõuab suitsu ära tõmmata kui kõik ülejäänud kinnipeetavad võtavad kapist sigaretid. Muidu peaks ta tund aega jalutama. Valvur Trik nõustus sellega, et laseb kaebaja varem sisse. Kui kaebaja umbes 10 minuti pärast tagasi läks, käskis valvur Trik kaebajal duširuumi riietusruumi minna. Kaebuse kohaselt sunniti kaebajat 08.12.2013 duširuumi riietusruumis lahti riietuma ja paljaste jalgadega märjal ja mustal ja uriinisel põrandal seisma, kükitama ja kummardama, kontrollimaks ega kaebaja ei olnud kuhugi peitnud ühte sigaretti. Kaebaja algul keeldus üleni lahti riietumast. Valvur Trik kutsus kohale ka abikorrapidaja Batšintsevi, kes oli sama meelt valvur Trikiga ning siis kaebaja riietus lahti.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD 5. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. 6. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milledeks on: noomitus (p 1), isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks (11), ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine (p 2), töölt eemaldamine kuni üheks kuuks (p 3), kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks (p 4). 7. Harku ja Murru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati kaebajat Harku vangistusosakonna juhataja 12.12.2014 käskkirjaga nr 442-d VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega edasilükkamisega katseajaga kuus kuud. 20.12.2013 käskkirjaga nr 450-d parandati 12.12.2013 käskkirjas nr 442-d esinev ilmne ebatäpsus katseaja kestuse osas ning loeti õigeks karistuseks kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine edasilükkamisega katseajaga kolm kuud. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja 12.11.2013 kella 17.40 paiku ei allunud vanglaametniku korraldusele läbiotsimise teostamiseks lahti riietuda ja seega rikkus VangS § 67 p-st 1 tulenevat nõuet alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kinnipeetav pani distsipliinirikkumise toime teadlikult ja tahtlikult, siis võis teda distsiplinaarkorras karistada. 8. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 9. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 59 sätestab, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsusena on käsitletavad eelkõige kirjavead ja muud ilmselged näpuvead, mis võivad tekkida kiirustamise, hooletuse või lihtsalt tähelepanematuse tõttu. Ilmse ebatäpsuse esinemise korral on mõistlikult käituvale inimesele (adressaadile) kohe peale haldusaktiga tutvumist kahtluseta selge, et

3

haldusorgan on oma tahte väljendamisel vea teinud. Tingimuse, et viga ei tohi mõjutada haldusakti sisu, hindamine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Oluline on, et haldusakt oma vigasel kujul ei vastaks haldusorgani tegelikule tahtele ning see on või peaks olema arusaadav ka haldusakti adressaadile. Harku vangistusosakonna juhtaja 12.12.2014 käskkirjas nr 442-d esinev hooletusviga on ilmselge. Käskkirjast nähtuvalt Harku vangistusosakonna peaspetsialist (vangistusosakonna juhataja ülesannetes) nõustub inspektor-kontaktisik Olga Bolmati 10.12.2013 distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud süü tuvastamise ja karistamise ettepanekute ja nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid käskkirjas korrata, samas käskkirja resolutsioonis on märgitud /../ kartserisse paigutamine 3 (kolmeks) ööpäevaks, kuid VangS § 65 lg 3 järgi mitte pöörata antud distsiplinaarkaristust täitmisele ning katseajaks määrata kuus kuud. Haldusorgani tahe M.S.i distsiplinaarse mõjutamise osas on selgelt väljendatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mille kohaselt oli haldusorgani tahteks M.S.i suhtes kohaldada kolme kuu pikkust katseaega, mis pidi olema selge ka haldusakti adressaadile. Ilmse ebatäpsuse parandamisega ei ole muudetud kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristust ega ole rikutud menetlustähtaega. HMS § 59 kohaselt võib ebatäpsuse parandada menetluskorda järgimata. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et ilmse ebatäpsuse parandamisega haldusaktis ei ole esialgse õigusakti sisu muudetud. Kaebaja tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga 10.12.2013 kus on karistusettepanek selgelt ja arusaadavalt välja toodud, samuti on karistuse suurus sõnadega väljakirjutatult esitatud ka karistamise käskkirjas. Seega oli haldusakti väljaandja tahe kaebajale korduvalt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud ning haldusaktis esineva ebatäpsuse võis eraldiseisva haldusaktiga korrektsuse huvides ära parandada. 10. Harku vangistusosakonna juhataja 12.12.2014 käskkirjaga nr 442-d karistati kaebajat VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest noomitusega selle eest, et kaebaja ei allunud valvuri korraldusele täielikuks läbiotsimiseks lahti riietuda. Kaebaja ei väida, et ta oleks vanglaametniku poolt antud korralduse koheselt täitnud, põhjendades korralduse täitmata jätmist sellega, et tema hinnangul ei ole duširuumi riietusruum täieliku läbiotsimise teostamiseks sobilik ruum. Kaebaja sai vanglaametniku poolt antud korralduse sisust aru, kuna kaebaja enda kirjalikust seletustest nähtub, mida ametnik selgitas. Ametnik selgitas korduvalt, et eeltoodud ruum on läbiotsimiseks sobiv ruum. 11. Kaebaja leiab, et vanglaametniku korraldus ei olnud seaduslik, kuna see kohustas teda lahtiriietatult paljajalu seisma mustal ja uriinisel põrandal. Distsipliinirikkumise kohta ettekanded koostanud vanglaametnikud J. Trik ning R. Batšinski ei ole oma ettekannetes välja toonud, et kaebaja oleks korraldusele mitteallumist põhjendanud määrdunud põrandaga. Mõlema eelpoolnimetatud ametniku ettekandest nähtub, et kinnipeetav põhjendas korraldusele mitteallumist sellega, et kõnealune ruum ei ole läbiotsimiseks sobiv, kuna läbiotsimiseks peab olema eraldi ruum. Kaebaja väide määrdunud põranda osas jääb arusaamatuks ka põhjusel, et riietusruumi põrandaid koristatakse igapäevaselt ning pahatahtlikkust välistades on võimatu uriini sattumine riietusruumi põrandale. Seega saab järeldada, et kinnipeetava poolt väljatoodud põhjendused on otsitud ning kantud eesmärgist vabaneda distsipliinirikkumise toime panemise süüdistusest. 12. VangS § 67 p-st 1 tuleneb, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse ametnike korraldustele allumine tagab vanglas distsipliini ja julgeoleku. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium oma 01.03.2009 otsuses nr 3-3-1-103-06 punktis 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Riigikohus on nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Riigikohus leidis, et

4

ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vastustajale ei nähtu, et vanglaametnik J. Triki poolt kaebajale antud korraldus – riietuda läbiotsimise teostamiseks duširuumi riietusruumis lahti - vastaks HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnustele. Kinnipeetavale antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, mistõttu oleks kinnipeetav pidanud selle täitma. Mõeldavaks ei saaks pidada seda, et iga kinnipeetav hakkab enne korraldusele allumist vanglaametnikega korralduse õiguspärasuse üle vaidlema. Juba iga üksik seesugune intsident on vangla julgeolekule ohtlik, sest võib ühe kinnipeetava eeskujul kaasa tuua ka teiste kinnipeetavate allumatuse, bravuurika käitumise ning seeläbi ka rahutused. Kuna seaduslike korralduste täitmata jätmine seab ohtu vangla julgeoleku, siis on tegemist raske rikkumisega. 13. Kokkuvõttes nähtub, et kaebajale anti (korduvalt) selge ja õiguspärane korraldus, mis oli kaebajale arusaadav, kuid millele kaebaja ei allunud, ilma et tal selleks mingisugust õigustust oleks olnud. Seega oli kaebaja tegu süüline.

KOHTU PÕHJENDUSED 14. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirja nr 442-d ja 20.12.2013 käskkirja nr 450- d tühistamiseks on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 15. Kaebuses vaidlustatud Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirja nr 442-d kohaselt pani kinnipeetav M.S. 12.11.2013 kella 17.40 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav M.S. ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele lahti riietuda läbiotsimise teostamiseks (tl 11). VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 12) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja on rikkunud VangS § 67 p 1 tulenevat kohustust. Ka on kaebaja kohtule esitatud kaebuses ja oma 19.11.2013 selgituses (tl 15) möönnud, et ta algul keeldus läbiotsimise teostamiseks üleni lahti riietumast. Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud kaebaja 19.11.2013 selgituses (tl 15) on kirjas, et 12.11.2013 õhtul suitsetamiselt tagasi pöördumisel kutsus valvur Trik kaebaja duširuumi ja käskis tal riided seljast võtta. Kaebaja võttis seljast puslati ja kurka. Valvur vaatas need läbi ja käskis üleni lahti riietuda. Duširuumis viibis ka kinnipeetav K., kes pani ennast riidesse. Kaebaja ütles valvur Trikile, et see ei vasta täieliku läbiotsimise ruumile. Valvur helistas peakorrapidajale ja see vastas, et see on läbiotsimise ruum ja varsti tuli kohale ka peakorrapidaja abi ja ütles, et see on vangla läbiotsimise ruum. Ta võib olla vangla läbiotsimise ruum, aga ta ei vasta hügieeninõuetele. Kaebaja on kirjutanud: „Ma mõtlesin, et kõrgemad ülemused on ikka rohkem kursis kuidas läbiotsimist läbi viia, aga kahjuks ei. Nii pidin ma lahti riietuma ja paljaste jalgadega märjal ja kusisel põrandal seisma.“ Valvuri Janek Triki 12.11.2013 ettekandes nr 979 ( tl 16) on märgitud, et kinnipeetav M.S. 12.11.2013 kella 17.40 paiku ei allunud korraldusele täielikult läbiotsimiseks lahti riietuda. Valvur viis kinnipeetava peale suitsetamist täielikuks läbiotsimiseks M-1 osakonna duširuumi riietusruumi, kus andis korralduse jope seljast võtta. Kinnipeetav kuuletus. Valvur ootas ühe teise kinnipeetava riietumise lõpetamist ja ruumist lahkumist ning seejärel andis kinnipeetavale uue korralduse end lahti riietada. Kinnipeetav keeldus antud korraldust täitmast ja ütles, et vangistusseaduse kohaselt peab läbiotsimiseks olema eraldi ruum. Valvur selgitas kinnipeetavale, et eluosakonnas ongi läbiotsimiseks riietusruum M-1 osakonnas. Selles ruumis ei ole ühtegi privaatsust segavat faktorit. Kinnipeetav M.S. ei allunud ka peale selgitamist korraldusele end läbiotsimiseks lahti riietada. Valvur küsis korrapidaja

5

Raigo Oravalt läbi raadiosaatja kinnipeetava kuuldes, kas antud ruum on läbiotsimiseks sobilik või tuleb kinnipeetav viia mõnda teise ruumi väljaspool eluosakonda. Korrapidaja ütles, et antud ruum on läbiotsimise teostamiseks sobilik. Kinnipeetav M.S. keeldus ka peale seda korraldust täitmast. Valvur Trik teatas sellest läbi raadiosaatja korrapidajale. Paar minutit hiljem tuli korrapidaja abi M-1 osakonnas asuvasse riietusruumi ja selgitas kinnipeetav M.S.ile, et antud ruum on läbiotsimiseks sobilik ja privaatne. Kinnipeetav ärritus, kuid allus lõpuks korraldusele end täielikult lahti riietada. Valvur Janek Trik andis kohtus tunnistajana ütlusi, et läbiotsimist tehakse kinnipeetavatele pisteliselt pärast suitsetamist. Siis oli aega seda teha ja oli kahtlus, et teised kinnipeetavad annavad talle sigarette, mida ta toimetab osakonda teistele kinnipeetavatele. Suitsetamisjärgselt toimus läbiotsimine, kus kinnipeetav ei allunud kohe korraldustele. Ta ütles, et see ei ole läbiotsimiseks sobiv ruum, põrand oli must. Janek Triki kohtus tunnistajana antud ütlustest nähtuvalt kaebaja valvuri korraldust lahti riietuda ei täitnud ja valvur pidi korraldust mitu korda andma. Ka korrapidaja selgitas läbi raadiosaatja, et see on läbiotsimiseks sobiv ruum, kohale tuli ka korrapidaja abi (tl 81). Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitud inspektor-korrapidaja abi Ruslan Batšinski 02.12.2013 ettekandes nr 979 (tl 17 pöördel) on kirjas, et 12.11.2013 kella 17.40 paiku teavitas valvur Janek Trik läbi raadiosaatja, et kinnipeetav M.S. keeldub põhjalikust läbiotsimisest. Inspektor-korrapidaja abi Ruslan Batšinski läks esimesel korrusel asuvasse duširuumi eesruumi, kus toimus läbiotsimine. Ta küsis kinnipeetava käest, miks ta keeldub põhjalikust läbiotsimisest. Kinnipeetav vastas, et tahab, et läbiotsimine toimuks selleks ettenähtud ruumis. Ruslan Batšinski selgitas kinnipeetavale, et vanglas ei ole läbiotsimiste jaoks eraldi spetsiaalset ruumi ning meeskinnipeetavate osakonnas kasutatakse selleks tegevuseks antud eesruumi, kus on tagatud ka kinnipeetava privaatsus. Kuigi kinnipeetav ei olnud inspektor-korrapidaja abiga nõus, lõpuks ta nõustus läbiotsimisega. Inspektor-korrapidaja abi juuresolekul otsis valvur Janek Trik läbi kõik kinnipeetava riideesemed, keelatud esemeid ei avastatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja oletus, et riietusruumi põrandal võis olla uriini, on otsitud ja ei saanud takistada valvuri korralduse täitmist. Vastustaja vastusest nähtuvalt koristatakse selle ruumi põrandaid igapäevaselt. Tunnistaja Janek Trik on kohtus vande all ütlusi andes kinnitanud, et seal ei ole kindlasti uriini maas, põrand võib olla märg, kuid selle koha peal, kus Janek Trik palus kaebajal lahti riietuda (aknaalune koht) ei olnud see märg, sest selle koha peal kinnipeetavad pärast duši alt tulemist ei liigu (tl 81). Seega on läbiviidud distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud ja ka kohtus kinnitust leidnud, et kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Ta keeldus korraldust täitmast ka siis, kui selle korralduse õiguspärasust olid kinnitanud korrapidaja R.Orav ja inspektor-korrapidaja abi R. Batšinski. See, et ta lõpuks nõustus korraldust täitma, ei muuda asjaolu, et kaebaja oli eiranud valvuri mitu korda antud korraldust lahti riietuda. 16. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-103-06 on leitud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega vangla väidetav õigusvastane käitumine ei õigusta kinni peetava isiku õiguserikkumist. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud (vt lahendid asjades nr-d 3-3-1-21-03; 3-3-1-103-06; 3- 3-1-44-12), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lõike 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kaebaja väidete ja asja materjalide pinnal ei esine vangalaametniku korralduse suhtes HMS § 63 lõikes 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajale andis korralduse

6

vanglateenistuse ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav, täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Seega oli korraldus täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lõike 1 ja § 67 punkti 1 järgi, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane ning kaebaja on põhjendatult süüdi tunnistatud VangS § 67 punkti 1 rikkumises. 17. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud VangS § 63 lg-s 1. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Distsiplinaarkaristuse kohaldaja ei ole seotud eelnimetatud sättes sisalduvate karistuste loetlemise järjekorraga. Kaebaja suhtes kohaldati kartserisse paigutamist kolmeks ööpäevaks katseajaga kolm kuud (tl 11 ja 20). Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkirjas nr 442-d (tl 11) on tuginetud 10.12.2013 distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 12), milles on leitud, et kaebaja pani toime raske distsipliinirikkumise. Protokollis on märgitud, et M.S.il oli rikkumise toimepanemise hetkel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks on määratud vanglateenistuse ametniku korralduse mittetäitmise eest ja teine sigarettide hoidmise eest selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Distsiplinaarmenetluse protokollis on arvestatud asjaolu, et kinnipeetav pärast pikka diskussiooni siiski allus korraldusele ja on tehtud ettepanek lükata karistuse täitmisele pööramine edasi, määrates katseajaks kolm kuud. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega ka muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust ülemääraseks. Karistuse mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et karistuse täitmisele pööramine oli edasi lükatud. 18. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ülejäänud osas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Harku ja Murru Vangla 12.12.2013 käskkiri nr 442-d ja 20.12.2013 käskkiri nr 450-d on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. 19. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõike 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik