3-15-770/10 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-770 Haldusasi E. E kaebus Politseija Piirivalveameti 03.03.2015 otsuse nr 4.2- 1/597-5 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – E. E; Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.09.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti 03.03.2015 otsusega nr 4.2-1/597-5 „Relvaloa kehtivuse peatatuse lõpetamine. Relvaloa kehtetuks tunnistamine“ lõpetati E. E nimele väljastatud relvaloa RL 763568 kehtivuse peatatus (resolutsiooni punkt 1) ja tunnistati kehtetuks E. E nimele väljastatud relvaluba RL 763568 (resolutsiooni punkt 2).

2. E. E esitas 27.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 03.03.2015 otsuse nr 4.2-1/597-5 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 05.05.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 23).

4. Tallinna Halduskohtu 27.07.2015 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 42).

2

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5. Kaebaja leiab, et relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2, koostoimes sama seaduse § 36 lg 1 punktiga 7 on kaalutlemata ja motiveerimata. Relvaseadus võimaldab politseiprefektuuril rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu.

6. Kaebaja hinnangul on RelvS § 43 lg 2 – koostoimes § 36 lg 1 p 6 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.12.2010 otsusega tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. Otsuse tegemisel on aga toetutud käesolevaks ajaks karistusregistrist kustunud väärteokaristusele, mis ei ole kaebaja hinnangul põhjendatud. Olukorras, kus haldusorganil puudub seadusest tulenev volitus kasutada küsimuse otsustamiseks (sh isiku iseloomustamiseks) karistusregistri arhiivi andmeid, millele ta võib olla saanud juurdepääsu muul karistusregistri seaduses sätestatud eesmärgil, ei saa haldusorgan sellistele arhiiviandmetele ka õiguspäraselt tugineda. Seega on 03.03.2015 otsuses oluline kaalutlusviga, haldusorgan on arvestanud relvaloa kehtetuks tunnistamisel asjassepuutumatute asjaoludega (s.o kustunud karistustega). Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 21.01.2015 otsusega kvalifitseeriti E. E tegu KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Peatumismärguande eiramise ega muude liiklusseaduses ettenähtud nõuete rikkumise eest ei ole kaebajale süüdistust (väärteomenetluses) esitatud. Seega on vastustaja alusetult otsuses toetunud nimetatud asjaoludele. Samuti on täiesti alusetu, paljasõnaline ja tõendamata väide, et Järvakandi kohalike elanikega vesteldes selgus, et E. E harrastab Järvakandi alevi vahel aegajalt purjus peaga ringi sõita. Selline väide põhineb kuulujuttudel ja ei saa olla aluseks ametiasutuse poolt tehtavale otsusele.

7. Kaebaja leiab, et relvaloa äravõtmisega piiratakse oluliselt tema vaba eneseteostuse (jahipidamise) võimalust. Kohtuvälisel menetlejal tulnuks kaebaja vaba eneseteostuse piiramisel lähtuda ka proportsionaalsuse põhimõttest, kaebaja isikust - tema enda hinnangust ning konkreetsete isikute esitatud arvamusest tema kohta (mitte kuulujuttudest) ning anda ka haldusaktis seisukoht kaebaja esitatud arvamusele, mida ei ole tehtud. Eeltoodu osas on olulised asjaolud, et E. E on kirglik jahimees ning osaleb erinevatel ühiskondlikel üritustel; E. E kohta on esitatud positiivsed arvamused Järvakandi Vallavanema M. J ja jahiklubi Kütt esimehe P. K poolt; E. E on saanud kriminaalkaristuse ja väärteokaristuse ning kahetseb siiralt rikkumisi; väärteokaristuseks määratud rahatrahvi on ta tasunud ning kriminaalkaristusena mõistetud rahalist karistust ning menetluskulusid tasub kaebaja graafiku alusel. Nimetatu on avaldatud ka 27.02.2015 arvamuses Lääne prefektuurile. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt on õigused ja huvid ebaõigesti väärtustatud, nimetatu on toimunud meelevaldselt ja vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga. Vastustaja on otsuse tegemisel teinud olulisi kaalutlusvigu.

8. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p 7 alusel on võimalus uue relvaloa saamiseks minimaalselt ühe aasta jooksul (väärteokaristuse kustumisest karistusregistrist), kuid maksimaalselt RelvS § 36 lg 4 p 1 alusel relvaloa kehtetuks tunnistamisest viie aasta möödumisel. Seega on vastustaja otsuse tõttu kaebaja vaba eneseteostuse võimalust piiratud eelduslikult viis aastat relvaloa kehtetuks tunnistamisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Politseija Piirivalveamet on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Otsuse vastuvõtmisel ei ole tehtud niisuguseid menetlusvõi vorminõuete rikkumisi, mis oleksid võinud mõjutada asja otsustamist.

3

10. Relvaluba tunnistatakse kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb relvaseaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 6 ja 7 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud või kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest. Seega ei anna RelvS teatud juhtudel haldusorganile õigust kaaluda teatavate otsustuste või valikute vahel, vaid kohustab haldusorganit teatud sündmuste saabumisel teatud viisil käituma. Tulenevalt RelvS § 43 lg 1 p 2 nõudest pidi politsei reageerima, kuna osundatud säte kohustab politseid lõpetama relvaloa kehtivuse, kui relvaloa omajat on karistatud väärteokorras RelvS nõuete rikkumise eest. Erinevalt RelvS § 36 lg 1 p 7 regulatsioonist on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega nr 3-4-1-10-10 tunnistatud RelvS § 43 lg 1 p 2 koostoimes RelvS § 36 lg 1 p 6 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatud isikut ja tema toime pandud tegu. Seega peab haldusorgan lähtuma osundatud sätete kohaldamisel Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohast ning uurima asjaolusid ja teostama kaalutlusõigust. Nimetatud põhjustel tuleb vaidlustatud otsuses hinnata eraldi RelvS § § 43 lg 3 p 2 - § 36 lg 1 p 7 ja RelvS § § 43 lg 3 p 2 - § 36 lg 1 p 6 kohaldamist.

11. Vastustaja leiab, et haldusakt on kooskõlas nii relvaseaduse kui ka haldusmenetluse seaduse nõuetega. Käesoleval juhul 26.12.2014 leidsid E. E elus sündmused, millele tulenevalt RelvS § 43 nõuetest oli politsei kohustatud reageerima. Takistuseks ei olnud relvaloa kehtivuse peatamise otsus, kuna tegemist oli uute asjaoludega. Kuna relvaloa kehtivus oli juba kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel peatatud, ei olnud võimalik ja asjakohane tema relvaloa kehtivust peatada seoses süüdimõistva kohtuotsuse ja väärteootsuse jõustumisega. Kehtetut otsust uuesti kehtetuks tunnistada ei ole õiguslikult võimalik.

12. PPA 22.01.2015 otsus väärteoasjas nr 2700,14,003071, millega karistati E. E RelvS ettenähtud tulirelva hoidmise nõuete rikkumise eest jõustus 11.02.2015. Seega omas E. E vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtivat väärteokaristust. PPA tutvus eelnimetatud väärteootsusega, kontrollis otsuse jõustumist ning andis E. Ele võimaluse anda arvamus relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta. Pärnu Maakohtu 21.01.2015 kohtuotsus kriminaalasjas 1-14-10950, millega karistati kaebajat KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 964.80 EUR ja lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmisega neljaks kuuks, jõustus 17.02.2015. Seega esines E. E suhtes ka RelvS § 36 lg 1 p 6 nimetatud asjaolu. Kuna tegemist oli uute asjaoludega, mis ilmnesid peale relvaloa andmist, kogus PPA ka siin E. E kohta täiendavaid andmeid ning andis kaebajale võimaluse arvamuse andmiseks. Nii väärteokui kriminaalotsuse jõustumine omab õiguslikku mõju E. E relvaloa omamisele, kuna RelvS seostab relva omamise kõne all olevate rikkumistega.

13. Haldusakti andmisel on faktilisi asjaolusid põhjalikult analüüsitud ja antud õiguslik hinnang. Kaebaja kohta on küsitud arvamust piirkonnapolitseinikult. Asjaolu, et kogutud teave ei iseloomusta kaebajat positiivselt, võib olla kaebajale ebameeldiv, kuid see ei tähenda, et see oleks ebaõige. Kaebaja ei ole tema kohta kogutud andmeid ümber lükanud. Käesoleval juhul on kaebaja pannud lühikese aja jooksul toime mitu rikkumist, mille eest on teda karistatud. Mõlemad üleastumised on oma iseloomult tõsised, kuna kaebaja tekitas oma käitumisega potentsiaalse ohu endale ja kolmandatele isikutele. Kuigi RelvS ei näe otsesõnu ette relvaloa kehtivuse üle otsustamisel relvaloa omaja ärakuulamist kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 40, on seda käesoleval juhul tehtud ning kaebuse esitaja selgitusi koos tõenditega ka asja lahendamisel hinnatud. E. E on seda võimalust ka kasutanud.

14. Vastustaja on kaalunud E. E õigust relva hoidmiseks ja kandmiseks ning teiselt poolt tema poolt pandud toime süütegude asjaolude ja avalikkuse huvide vahel ning jõudnud järeldusele, et kaebaja õigusvastane käitumine väljendab tema suhtumist õiguskorda ning suutmatust järgida kehtivaid norme.

4 Vastustaja leiab, et RelvS § 42 lg 3 p 2 - § 36 lg 1 p 7 normi sõnastus on imperatiivne ja kohustab haldusorganit vastavalt käituma. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebajale saabuvate pöördumatute tagajärgedega. Kui relvaloa kehtivuse lõpetamise aluseks olnud asjaolud muutuvad (nt karistus on kustunud ja kantud karistusregistri arhiivi), on võimalik taotleda relvaluba.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politseija Piirivalveameti 03.03.2015 otsust nr 4.2-1/597- 5 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud haldusaktiga lõpetati E. E nimele väljastatud relvaloa RL 763568 kehtivuse peatatus ning tunnistati relvaluba kehtetuks.

16. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel on vastustaja lähtunud relvaseaduse (RelvS) paragarahvi 36 esimese lõike punktidest 6 ja 7, paragrahvi 43 teisest ja viiendast lõikest ning eelnimetatud seaduse ja paragrahvi 43 kolmanda lõike teisest punktist. RelvS § 43 lg 5 puudutab Politseija Piirivalveameti pädevust ning seostub haldusakti vormistuslike nõuetega. Selles ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. Relvaloa kehtetuks tunnistamise sisuline külg ja õiguslik alus seostub aga RelvS paragrahvi 36 esimese lõike punktidega 6 ja 7, paragrahvi 43 teise lõikega ning sama paragrahvi kolmanda lõike punktiga 2.

17. RelvS § 43 lg 2 kohaselt tuleb relvaloa kehtivuse peatatus lõpetada peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras. RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et Politseija Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks kui loa omaja ei vasta enam relvaseaduse nõuetele või kui esineb relvaseaduse § 36 lõike 1 punktis 1- 7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Antud juhul on tunnistatud relvaluba kehtetuks RelvS § 36 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud asjaolude esinemise tõttu.

18. Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele on relvaseaduse § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 punktiga 6 põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimependud tegu. RelvS § 36 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei anta aga soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta.

19. Politseija Piirivalveamet on tunnistanud kaebaja relvaloa kehtetuks kahel alusel, tuginedes nii relvaseaduse § 43 lg 3 punktile 2 ja § 36 lg 1 punktile 6 kui ka relvaseaduse § 43 lg 3 punktile 2 ja § 36 lg 1 punktile 7. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et relvaloa kehtetuks tunnistamisel lähtuvalt relvaseaduse § 43 lg 3 punktist 2 ja § 36 lg 1 punktist 7 haldusorganil sisulist kaalutlusruumi ei olnud. Relvaseaduse § 36 lg 1 p 7 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Kaebajat on karistatud Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 22.01.2015 otsusega väärteoasjas nr 2700,14,003071 relva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest ning selles ei ole ka vaidlust. Nimetatud väärteoasjas tehtud otsus on haldusaja materjali juurde ka esitatud (tl 12). Seega pidi vastustaja relvaloa kehtetuks tunnistama ning vaidlustatud haldusakt on selles osas õiguspärane.

20. Arvestades asjaolu, et relvaloa kehtetuks tunnistamine osutus õiguspäraseks tulenevalt relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2 ja § 36 lg 1 punkti 7 kohaldamisest, siis võimalike vigadega

5 relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2 ja § 36 lg 1 punkti 6 rakendamisel ning sellekohase diskretsiooni teostamisel vaidlustatud haldusakti tühistamist kaasneda ei saa, mis tähendab seda, et ekslike kaalutluste küsimus ei ole enam olemusliku tähendusega. Relvaloa edaspidise taotlemise korral peab Politseija Piirivalveamet nagunii kaalutlusõigust uuesti teostama ning hindama vastavaid asjaolusid tervikuna, võttes seejuures arvesse ka perioodi, mis taotluse esitamisele vahetult eelnes. Mis puutub aga varasema perioodi etteheidetesse, siis peaks nende tähendus vähenema seda enam, mida rohkem on sellest aega möödas. Seonduvalt relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2 ja § 36 lg 1 punkti 6 kohaldamisega tuleb antud juhul siiski märkida, et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmete kasutamine isikut iseloomustava materjalina ei olnud õiguspärane olenemata sellest, kuidas see materjal haldusorgani kätte sattus. Selles mõttes on vaidlustatud haldusaktis kaalutlusviga. Kaebaja ei nõustu ka piirkonnapolitseiniku arvamuses (tl 37) üsna lühidalt kajastatud Järvakandi kohalike elanike vestluste tulemustega, kuid eraldivõetuna ei ole see käesoleva vaidluse lahendamise juures enam tähenduslik. Taolisi kokkuvõtvaid arvamusavaldusi ei saa küll ka päris kõrvale jätta, kuid teisalt ei ole ilma ajaliselt piiritlemata ning konkretiseerimata üldistel muljetel väga suurt tähendust, kui need ei ole kooskõlas muude, kusjuures õiguspäraselt kasutatavate materjalidega. Antud juhul ei järeldu vaidlustatud haldusaktist, et relvaloa kehtetuks tunnistamine baseeruks olulises osas kohalike elanike arvamusel. Seega, vaatamata kaalutlusveale relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2 ja § 36 lg 1 punkti 6 kohaldamisel, ei too see antud juhul kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist, sest relvaloa võis kehtetuks tunnistada ka relvaseaduse § 43 lg 3 punkti 2 ja § 36 lg 1 punkti 7 alusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik