3-15-1884/37 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-15-1884 Otsuse kuupäev 10. september 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Eesti Buss OÜ kaebus Võru maavanema 10.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/314 punkti 2.3. (aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks tunnistamine), Võru maavanema 11.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/316 punkti 2 (aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks tunnistamine) ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 17.07.2015.a otsuse nr 145-15/159295 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 27.08.2015.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Eesti Buss OÜ, esindajad advokaat Veiko Vaske ja Üllar Kaljuste Vastustaja (hankija) Võru Maavalitsus, esindajad Andres Kõiv ja Inge-Varju Lindre Kolmas isik aktsiaselts Hansa Bussiliinid, esindaja advokaat Kuldar-Jaan Torokoff Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Mõista Eesti Buss OÜ-lt aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid kasuks välja menetluskulud summas 2062,50 eurot. 3. Jätta Võru Maavalitsuse 01.09.2015.a vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21.09.2015.a. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. Võru Maavalitsus viis läbi hankemenetlust riigihankes „Avalik bussiliinivedu Võru maakonnas“, viitenumber 159295. Riigihanke objektiks oli sõitjate vedu Võru maakonna bussiliinidel ajavahemikus 01.01.2016.a - 31.12.2023.a.

2. Võru Maavalitsuse 15.04.2015.a ja 16.04.2015.a otsustega tunnistati aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumus vastavaks ja edukaks. Kaebaja vaidlustas need otsused, kuna ta leidis, et kolmanda isiku poolt pakutud bussid ei ole piisavad kõigi sõitjate teenindamiseks maksimaalse täituvuse aegadel. 18.05.2015.a otsusega nr 87-15/159295 (tl 44-48, edaspidi VAKO esimene otsus) tunnistas Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) eelnimetatud otsused kehtetuks. VAKO leidis, et pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus tuli hankijal veenduda, et pakkuja poolt esitatud bussid võimaldavad liinivedu nõuetekohaselt teostada, kuid hankija ei ole kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ja hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta ei sisalda sellekohast analüüsi. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel jätnud kaalutlusõiguse nõuetekohaselt teostamata ja see võis viia ebaõige otsuseni.

3. Võru maavanema 10.06.2015.a korraldusega nr 1-1/15/314 tunnistati aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumus vastavaks ja 11.06.2015.a korraldusega nr 1-1/15/316 tunnistati aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumus edukaks. Kaebaja vaidlustas need otsused samal põhjusel. 17.07.2015.a otsusega nr 145-15/159295 (tl 8-12, edaspidi VAKO teine otsus) jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis, et hankija on täitnud VAKO varasemast otsusest tuleneva kohustuse kaalutleda, kas kolmanda isiku pakutavate busside suurus on piisav. Hanke alusdokumentidest ei tulene, et liini teenindamiseks pakutavad bussid peaksid olema võimelised mahutama igal graafikujärgsel väljumisel maksimaalse sõitjate arvu. Hankija on teostanud analüüsi kolmanda isiku pakutud busside sobivuse kohta ning jõudnud järeldusele, et pakutavate busside hulk ja suurus on optimaalne.

4. 26.08.2015.a sõlmisid Võru Maavalitsus ja aktsiaselts Hansa Bussiliinid Võru maakonna bussiliinide avaliku teenindamise lepingu (tl 140-147).

Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Eesti Buss OÜ esitas 27.07.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus - tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.07.2015.a otsuse nr 145-15/159295; - tühistada Võru maavanema 10.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/314 punktis 2.3 tehtud otsus aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta ja 11.06.2015.a korralduse nr 1-1/15/316 punktis 2 tehtud otsus aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

26.08.2015.a avaldusega, mida kaebaja täpsustas kohtuistungil, soovis kaebaja tühistamisnõuetelt üle minna tuvastamisnõuetele ning palus tuvastada Võru maavanema 10.06.2015 korralduse nr 1- 1/15/314 punktis 2.3 tehtud otsuse aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta, Võru maavanema 11.06.2015 korralduse nr 1-1/15/316 punktis 2 tehtud otsuse

3

aktsiaseltsi Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 17.07.2015 otsuse nr 145-15/159295 õigusvastasuse.

6. Kaebaja hinnangul on vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta õigusvastane. Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses (tl 2-6) ning kaebuse muutmise avalduses (tl 127-128).

Hankedokumentides (edaspidi HD) kehtestas hankija nõude, et kasutatavate busside sõitjakohtade arv peab olema sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks. HD koosseisus esitas hankija sõiduplaanid ja andmed liinide keskmise täituvuse kohta aastatel 2013 ja 2014. Hiljem esitas hankija riigihangete registri kaudu andmed liinide maksimaalse täituvuse kohta aastal 2014 (edaspidi hankija selgitus), tegemist oli vastusega huvitatud isiku küsimusele.

HD andmete ehk keskmise täituvuse andmete põhjal ei olnud pakkujatel võimalik hinnata, kui suuri busse tuleb hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks pakkuda. Puudus info, kuidas jagunevad bussiliini sõitjad erinevate väljumiste vahel. HD andmed olid ebaselged, ebaselguse kõrvaldasid täiendavalt antud andmed maksimaalse täituvuse kohta. Seega ei saa andmed maksimaalse täituvuse kohta olla ainult informatiivse iseloomuga. Antud selgitus tuleb sisuliselt lugeda hankedokumentide osaks.

Arvestades andmeid maksimaalse täituvuse kohta, ei ole kolmanda isiku pakkumuses nimetatud bussidega võimalik liinigraafikut nõuetekohaselt teenindada. Hommikusel tipptunnil tuleb samaaegselt kasutada kaheksat suure mahutavusega bussi, sh vähemalt kolme üle 40-kohalist ja vähemalt viit üle 70-kohalist bussi (liinidel 1, 11, 14 ja 16 on olnud maksimaalne täituvus 78 sõitjat, liinil 12 45 sõitjat, liinidel 27 ja 277 42 sõitjat, liinil 16 toimub hommikul kaks kattuvat reisi, maksimaalne täituvus esineb kõige tõenäolisemalt hommikusel tipptunnil). Kolmanda isiku pakkumuses oli VAKO esimese otsuse andmetel vaid neli üle 60-kohalise mahutavusega bussi. Samuti ei ole kaebajale kättesaadavast infost võimalik tuvastada, et ka 42- ja 45-kohalise maksimaalse täituvusega liinide teenindamiseks oleks pakutud piisava mahutavusega busse.

Vaidlustatud otsusest ei selgu, kuidas hindas hankija kolmanda isiku pakutud busside vastavust. Andmetest keskmise ja maksimaalse täituvuse kohta ei saa järeldada, et maksimaalne täituvus esineb harva. VAKO teise otsuse järeldus, et hankija on oma kontrollikohustuse täitnud, ei ole õiguspärane.

Kuna õiguspäraselt saab hankija edukaks tunnistada ainult vastava pakkumuse, siis on õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. VAKO otsus on õigusvastane, kuna sellega on eeltoodud põhjendustel vääralt jäetud vaidlustus rahuldamata.

7. Vastustaja Võru Maavalitsus palus oma seisukohas (tl 60-62, 156-157) jätta kaebuse rahuldamata.

Busside maksimaalse täituvuse näitajaid ei ole vastustaja kehtestanud üheski hankedokumendis. Asjaolu, et HD kohaselt peab pakkuja omandis või kasutuses olema vajalik kogus nõuetele vastavaid busse, mille sõitjakohtade arv on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks, ei loo selle nõude seost hankija selgitusega. Hankija selgitus maksimaalsete täituvuste kohta 2014.aastal ei ole HD koosseisu kuuluv dokument. Tegemist ei ole mõistete

4

avamise või tingimuste või nõuete selgitamisega, vaid üksnes konkreetsete arvuliste andmete esitamisega.

HD-s ei ole esitatud nõuet busside suuruse (mahutavuse) osas. Andmed sõitjate arvu kohta teenindavate liinide lõikes andis HD lisa 1 lisa B. Kõigil pakkujatel oli võimalik nende andmete alusel välja arvutada optimaalsed busside suurused, et tagada sõitjate graafikujärgne häireteta vedu. Kõik pakkujad said pakkumuse koostamisel lähtuda ja juhinduda ühtedest ja samadest andmetest. Busside suuruse optimaalsuse ja piisavuse sisuline kontrollimine on hankija pädevuses. Kuna HD- s ei ole ette antud valemit, mille järgi arvutada liinide täituvust ja puudub nõue busside suuruse osas, siis ei ole mingit alust hankijale ette heita viisi, kuidas hankija analüüsib ja kaalutleb, et teha kindlaks vajalik busside arv ja nende mahutavuse vajadus.

Hankija viis läbi pakkumuste vastavuse hindamise, lähtudes VAKO jõustunud otsusest. Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuses on ära toodud analüüs ja kaalutlused, millele tuginedes pakkumused vastavaks tunnistati. Hankija on veendunud, et kolmanda isiku pakkumus vastab HD- s esitatud tingimustele, kuna ka täiendavalt tehtud analüüs kinnitab, et kolmanda isiku pakkumuses näidatud busside arv ja suurus on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks.

Täiendavaid andmeid maksimaalse täituvuse kohta küsis hankijalt kolmas isik aktsiaselts Hansa Bussiliinid.

8. Kolmas isik aktsiaselts Hansa Bussiliinid palus oma seisukohas (tl 99-101, 124, 131) jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmas isik leiab samuti, et vastustaja ei ole kehtestanud liinide maksimaalse täituvuse andmeid hanketingimusena. Vastustaja ei ole üheski hanke dokumendis sätestanud, et pakutud busside suurus peab tingimata vastama hankija selgituses toodud näitajatele. Samal seisukohal oli vaidlustuse lahendamisel VAKO. Teabevahetus maksimaalse täituvuse kohta on toimunud informatiivsel eesmärgil.

Vastustaja on jätnud endale laia kaalutlusruumi pakkumuste hanketingimustele vastavuse hindamisel, sealjuures hanketingimustes sisalduvate määratlemata õigusmõistete sisustamisel, mis on lubatav. Vastustaja on kehtestanud nõude, et pakkujal peab olema sõitjate sõidugraafiku järgseks teenindamiseks vajalik kogus busse, mille mahutavus on sobiv, optimaalne ja piisav. Sellega on vastustaja määranud oma kaalutlusõiguse piirid ning nendele kriteeriumidele vastavust on vastustaja pakkumuste vastavuse kontrollimisel ka hinnanud.

Kuivõrd vastustaja analüüsi tulemusest selgus, et keskmine täituvus on oluliselt madalam kui maksimaalsed täituvused ning on ilmne, et maksimaalse täituvuse mahus täituvus nendel liinidel on harv ja juhuslik, oleks nõue, et vedaja peaks kogu aeg kasutama busse, mis vastavad maksimaalsele täituvusele, vastuolus tingimusega, et liinidel tuleb kasutada busse, mis on optimaalse sõitjatekohtade arvuga. Majanduslikult otstarbekana ning hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärgiga kooskõlas olevana pole võimalik käsitleda olukorda, kus liine teenindavad tegelikust vajadusest suurema mahutavusega bussid.

Kui kaebaja väidab, et HD ei sisaldanud andmeid, mis võimaldaks hinnata, millise mahutavusega bussid tagavad kõikide sõitjate graafikujärgse häireteta teenindamise, siis sisuliselt seab kaebaja kahtluse alla HD õiguspärasuse. HD vaidlustamise võimalust kaebajal praegu enam ei ole.

5

Kolmas isik kinnitab, et tema poolt pakutud busside suurused on piisavad sõitjate graafikujärgseks teenindamiseks. Kolmas isik on oma logistilise plaani koostanud selliselt, et liinide regulaarne teenindamine tipptundidel toimub 23 bussiga vastavalt liinikoormuse ja liinijärjekorra tabelile. Kokku on kolmas isik pakkunud 25 bussi, mis tähendab, et pakkumuses on esitatud ka 2 reservbussi. See võimaldab ületäituvuse korral (reisivajaduse muutmisel) täiendav vedu, aitamaks lahendada erandolukorrad, kus busside täituvus võib ulatuda 2014. a maksimumini ja enam. Kaebaja kahtlus, et kolmas isik ei ole tegelikult pakkunud piisava mahutavusega busse on põhjendamatu, spekulatiivne ja paljasõnaline, arvestades mh kolmanda isiku pakkumuse konfidentsiaalsust.

Vastuväide kohtu tegevusele

9. 27.08.2015.a kohtuistungil tehtud määrusega andis kohus kaebajale nõusoleku minna tühistamisnõuetelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõuetele. 01.09.2015.a esitas vastustaja kohtule vastuväited eelnimetatud kohtumäärusele (tl 156-157). Vastustaja leiab, et kaebuse muutmine ei tohiks riigihanke asjades olla lubatav, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 28. peatükis hankeasjade menetlemiseks kehtestatud erinormid taolist kaebuse muutmist ette ei näe ning kaebaja ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seetõttu leiab vastustaja, et menetlus oleks tulnud lõpetada.

10. Kohus käsitleb vastustaja 01.09.2015.a avaldust vastuväitena kohtu tegevusele ja jätab selle rahuldamata. Kohus jääb kohtuistungil esitatud põhjenduste juurde ning märgib täiendavalt järgmist.

HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta eeltoodud olukorras menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus on selgitanud, et analoogiast eeltoodud sätetega tuleb lähtuda ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12). Praegusel juhul on tegemist eelnimetatud olukorraga, kuna hankeleping on sõlmitud ning seega ei saa kohus HKMS § 267 lg 4 alusel tühistada hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kaebaja on taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning selgitanud, et ta soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude. Seega tuli kohtul kaebaja taotlus rahuldada.

Üleminekut tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele HKMS § 152 lg 2 alusel ei käsitleta kaebuse muutmisena. Lisaks ei saa hankeasja lahendamisel lähtuda ainult HKMS 28. peatüki sätetest. Selles osas, milles HKMS 28. peatükk erisätteid ei sisalda (sh kaebuse muutmine, üleminek tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele), tuleb lähtuda tavamenetlust reguleerivatest sätetest.

Kohtupraktika kohaselt ei ole vaidemenetluses võimalik esitada tuvastamisnõuet (Riigikohtu lahend 3-3-1-70-09 p 11). Ka riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 1 ja § 121 lg 6 tuleneb, et iseseisvat hankija otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi õiguspärasuse (õigusvastasuse) tuvastamise nõuet riigihangete vaidlustuskomisjonile esitada ei saa. Seega ei ole

6

tuvastamiskaebuse esitamise korral nõutav kohtueelse menetluse läbimine riigihangete vaidlustuskomisjonis.

Kohtu seisukoht haldusasjas

11. Käesolevas kohtuasjas vaieldakse eeskätt selle üle, kas vastustaja on õigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Vaidluse all on ainult asjaolu, kas kolmanda isiku poolt pakutud sõitjakohtadega busside arv on piisav. Muude hanke tingimuste täidetuse üle vaidlust ei ole.

12. RHS § 43 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele. RHS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele.

Riigihangete registri andmetel (andmed ja kõik kohtuotsuses viidatud hanke dokumendid on kättesaadavad e-riigihangete keskkonnas riigihanked.riik.ee/register, hanke viitenumbriga 159295) on hankedokumentide (HD) hulgas HD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) ning selle lisad B (andmed reisijate arvu ja piletitulu kohta 2013. ja 2014. aastal) ja C (sõiduplaanid), samuti HD lisa 2 „Avaliku teenindamise leping“ (edaspidi ATL).

Tehnilise kirjelduse punkti 1 kohaselt on riigihankena osutatav teenus sõitjate vedu Võru maakonna avalikel bussiliinidel, mida vedaja on kohustatud teostama hankedokumentides, ühistranspordiseaduses, muudes õigusaktides ning avaliku teenindamise lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Tehnilise kirjelduse punkti 5 kohaselt peab pakkuja omandis olema või tal peab olema võimalik kasutada vajalikku kogust busse, mille sõitjakohtade arv on sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks. Eelnimetatud nõuet kordab ATL p 4.3.1. ATL p 4.3.17. kohaselt peab busside suurus vastama lepingu punktis 5.1.6 sätestatule, seega peab arvestama lepingu kehtivuse perioodi jooksul sõiduvajaduse muutusega kasutades liinidel ja väljumistel busse, mis on optimaalse ja piisava sõitjakohtade arvuga kõikide sõitjate sõidugraafikute järgseks teenindamiseks. ATL p 5.1.6. kohaselt peab vedaja arvestama lepingu kehtivuse perioodi jooksul reisivajaduse muutusega, kasutades liinidel ja väljumistel busse, mis on optimaalse ja piisava sõitjakohtade arvuga kõikide sõitjate sõidugraafikute järgseks teenindamiseks. Bussi istekohtade arv peab olema piisav tagamaks iga reisi keskmise täituvuse tingimustes igale sõitjale istekoht.

28.01.2015. andis Võru Maavalitsus riigihangete registris küsimustele vastates andmed liininde maksimaalse täituvuse kohta 2014. aastal (hankija selgitus, tl 80-81).

13. Andmed selle kohta, millist teenust hankija soovis riigihanke tulemusena osta, on käsitletavad tehnilise kirjeldusena RHS § 31 lg 2 p 2 ja § 32-33 tähenduses. Praeguses riigihankes sisaldab tehniline kirjeldus järgmisi nõudeid: - kasutatavate busside sõitjakohtade arv peab olema sobiv sõitjate graafikujärgseks häireteta teenindamiseks; - sõitjate vedu tuleb teostada ATL-s sätestatud tingimustel, s.t kasutada tuleb busse, mis on optimaalse ja piisava sõitjakohtade arvuga kõikide sõitjate sõidugraafikute järgseks

7

teenindamiseks ning bussi istekohtade arv peab olema piisav tagamaks iga reisi keskmise täituvuse tingimustes igale sõitjale istekoht; - tehnilise kirjelduse koosseisu kuuluvad andmed reisijate koguarvu kohta kuude lõikes 2013. ja 2014. aastal ning sõiduplaani (väljumiste arvu) kohta.

Eeltoodud andmete põhjal pidi kaebajale kui kogenud transpordiettevõtjale ja riigihangetel osalejale (tl 137 pöördel - 138) olema selge, et tehniline kirjeldus andis pakkujatele võimaluse koostada väga erinevaid pakkumusi, mis siiski täitsid tehnilistes tingimustes toodud nõudeid. Samuti pidi kaebajale olema arusaadav, et pakkumuste vastavust saab hankija hinnata ainult kaalutlusõiguse alusel ja kaalutlusruum on väga avar. Kui kaebaja leidis, et selline määramatus ei võimalda pakkumuste vastavust läbipaistvalt ja kontrollitavalt hinnata ning hankedokumentides tuleks ette näha täpsemad nõuded busside arvule ja mahutavusele, siis oleks kaebajal tulnud vaidlustada hankedokumendid. Seda kaebaja teinud ei ole. Praeguses riigihanke staadiumis ei saa kohus arvestada kaebaja argumente, mille kohaselt hankedokumentide põhjal ei olnud pakkumuste vastavuse hindamine võimalik.

14. RHS § 56 annab isikutele õiguse saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta, kusjuures hankija annab selgituse või täiendava teabe üheaegselt seda küsinud isikule ja teistele puudutatud isikutele ning avalikustab need koos hankedokumentidega. Kohus leiab, et praeguses asjas antud hankija selgitus on käsitletav selgitusena RHS § 56 tähenduses.

Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt ei ole selgitustega võimalik muuta hanketeadet või hankedokumente (vt Diana Minumets, Piia Kulm „Riigihangete õigus“, kirjastus Juura 2014, lk 244-247 ja seal viidatud praktika). Hanketeate ja hankedokumentide muutmine on võimalik ainult RHS § 36 sätestatud korras. Praeguses asjas ei ole hankija muutnud hanketeadet või hankedokumete, sh ei teinud hankija seda pärast selgituse küsimist ja andmist.

15. Kohtupraktikas ja praeguses asjas tehtud VAKO esimeses otsuses on peetud võimalikuks, et hankija selgituses antud täiendavate andmetega tuleb arvestada olenemata sellest, et need ei kujuta endast hankedokumentide osa. Käesolevas asjas ei ole aga oluline, kuivõrd pidi hankija pakkumuste vastavuse hindamisel arvestama hankija selgituses antud andmetega, sest nendel andmetel ei ole määravat tähendust.

Hankija selgituses on antud andmed bussiliinide maksimaalse täituvuse kohta 2014. aastal. Samas ei ole öeldud, mitmel korral päevas, nädalas, kuus või aastas konkreetne maksimaalne täituvus esines ja kas see toimus erinevatel liinidel samal ajal või erinevatel aegadel. Kaebaja väide, et vastustaja poolt esitatud maksimaalne täituvus esineb kõigil liinidel igapäevaselt hommikuse tipptunni ajal, on oletuslik ja ei ole millegagi tõendanud. Sama hästi võis tegemist olla olukorraga, mis esines erandlikult (näiteks rahvapeo, kooli lõpuaktuse, suure spordivõistluse vms korral). Eeldus, et sõitjate arv on suurem hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal (õpilasi teenindava liini korral ka lõunasel ajal) on põhimõtteliselt õige, kuid hankija selgitusest ei tulene, et sõitjate arv on igal päeval tipptunni ajal samas suurusjärgus tabelis toodud maksimumiga. Seega ei andnud hankija selgitus pakkujatele mingit kindlat teavet ning hankedokumendid sisaldasid nii hankija selgitust arvestades kui ka ilma selleta olulist määramatust. Lähtudes hankedokumentidest sellistena, nagu need on, oli pakkumuste vastavuse kontrollimine pakutud busside piisavuse osas võimalik ainult ligikaudselt ja hinnanguliselt.

8

16. Kolmanda isiku pakkumuse vastavust, s.t pakutud busside piisavust ATL täitmiseks on vastustaja analüüsinud Võru maavanema 10.06.2015.a korralduses nr 1-1/15/314 (tl 35-36). Vastustaja on lähtunud vaidlusalustest liinidest 1, 11, 12, 14, 16, 27 ja 277. Vastustaja on välja toonud, et vaidlusaluste liinide 1, 11, 12, 14, 16, 27 ja 277 keskmine täituvus 2014. aastal oli 10,5 - 27,7 sõitjat ja maksimaalne täituvus 42 - 78 sõitjat. Keskmise täituvuse suhe maksimaalsesse täituvusse 2014. aastal oli kuue liini puhul vahemikus 17,5 % - 34,8 %, mis tähendab, et maksimaalset täituvust esines harva. Ühe liini, nr 277 puhul on see suhe 65,9 %, kuid selle liini maksimaalne sõitjate arv oli 42, mis tähendab, et selle liini teenindamiseks ei ole ka maksimaalse täituvuse korral vaja väga suurt bussi. Vastustaja arvestas ka sellega, et vajadus suurema mahutavusega busside järele on hommikusel ajal liinidel nr 1, 11, 14 ja 16 ühel bussiringil ja pärastlõunasel ajal liinidel nr 14 ja 16 ühel bussiringil. Kokkuvõttes leidis vastustaja eeltoodu põhjal, et kolmanda isiku pakutud bussid on piisavad sõitjate graafikujärgseks teenindamiseks.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole teinud kaalutlusvigu. Kolmas isik on arvestanud sellega, et sõitjate arv tipptunni ajal on keskmisest suurem, pakkudes üle 60-kohalisi busse, kuigi keskmine sõitjate arv jääb kõigil vaidlusalustel liinidel alla 30. Vastustaja andmetel on vajadus suurema mahutavusega busside järele hommikusel ajal neljal bussiringil ja pärastlõunasel ajal kahel bussiringil, seega on neli suuremat bussi sõitjate teenindamiseks piisav. See, et suure täituvusega reiside osakaal on väike, oli välja loetav asjaolust, et keskmise täituvuse ja maksimaalse täituvuse näitajad erinesid väga suurel määral. VAKO-le esitatud ja konfidetsiaalsetena käsitletavad andmed näitavad, et vastustaja on võrrelnud kolmanda isiku pakkumust liinigraafiku ja keskmise täituvuse andmetega ning arvestanud suurema täituvuse aegadega kõigil liinidel. See, mitu reisijat on igapäevaselt suurema täituvuse aegadel (sh kas see arv on pigem 60 või 78), ei ole kindlaks määratav HD ega hankija selgituse alusel. Vastustaja on kokkuvõttes õigesti leidnud, et kolmanda isiku pakkumus vastab hanketeates ja hankedokumentides sätestatud tingimustele. See tähendab, et vastustaja otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks on õiguspärane.

Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 3 kohaselt hindab kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt ning kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.

17. Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja ei ole pakkumuste vastavuse hindamisel arvestanud VAKO esimese otsusega. VAKO esimese otsuse punkti 8.9. kohaselt ei saa väita, et kolmanda isiku pakkumus oleks hankijal tulnud tagasi lükata, küll aga oleks hankija pidanud busside suurusega seonduvaid asjaolusid täiendavalt kontrollima ja veenduma selles, et kolmanda isiku pakutud bussidega on ATL-i nõuetekohane täitmine võimalik. VAKO teise otsuse punktis 11 leidis vaidlustuskomisjon, et hankija on täitnud VAKO I otsuse p 8.9 tuleneva kohustuse pakkumuse vastavuse kontrollimisel kaalutleda, kas kolmanda isiku pakutavate busside suurus on piisav. Asjaolu, et hankija ei ole jõudnud kaalutluse tulemusel kaebajat rahuldava järelduseni ei võimalda seada kahtluse alla seda, et põhimõtteliselt on hankija VAKO otsust täitnud. VAKO I otsuses ei ole vaidlustuskomisjon hankijale ette kirjutanud, millisele järeldusele peaks hankija kaalutluste tulemusel jõudma, ega saagi seda teha. Kohus nõustub eeltoodud VAKO põhjendustega.

18. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist vaidlustab kaebaja üksnes põhjusel, et seda ei oleks tohtinud tunnistada vastavaks. Muid asjaolusid, millega põhjendada kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasust, ei ole kaebaja välja toonud. Kuna kohtu

9

hinnangul on vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta õiguspärane, siis on õiguspärane ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

19. Kuna vastustaja otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärased, siis on seda ka vaidlustatud VAKO otsus.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata, seega tuleb menetluskulud kanda kaebajal.

21. Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja (tl 131-133), mille kohaselt kolmanda isiku menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile mahus 18,75 tundi, maksumus 110 eurot ühe tunni eest, kokku 2062,50 eurot, koos käibemaksuga 2475 eurot. Kolmas isik on eeltoodud summa tasunud advokaadibüroole FORT OÜ (tl 134). Kolmanda isiku esindajana tegutses advokaadibüroo FORT advokaat Kuldar-Jaan Torokoff.

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kolmandale isikule osutatud õigusabi maht on väiksem kui kaebajale osutatud õigusabi maht, mis oli kuni kohtuistungini 22 tundi (tl 149-153). Kohtuistungil kolmas isik ei osalenud. Õigusabi hind 110 eurot tunnis on mõistliku suurusega (kaebajale kuni kohtuistungini osutatud õigusabi hind oli ilma käibemaksuta 170 eurot ühe tunni eest).

Kuna kolmas isik esitas taotluse mõista tema kasuks välja menetluskulud summas 2062,50 eurot, s.t ilma käibemaksuta, siis rahuldab kohus selle taotluse.

22. Vastustaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik