3-12-1737/91 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-12-1737 Haldusasi Aleksandr Julini kaebus Eesti Vabariigilt tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Julini ning Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Julin esindaja Artur Pärnoja Vastustaja Politseija Piirivalveamet Vastustaja Prokuratuur Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde Aleksandr Julini poolt esitatud apellatsioonkaebuse lisad. 2. Aleksandr Julini apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldada. 3. Tühistada Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus osaliselt, so Politseija Piirivalveametilt Aleksandr Julini kasuks kahju hüvitise väljamõistmise osas ja Aleksandr Julini kasuks õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. 4. Jätta Aleksandr Julini kaebus Politseija Piirivalveametilt tema kasuks kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. 5. Välja mõista Eesti Vabariigilt 66,80 eurot Aleksandr Julini kasuks halduskohtus kantud õigusabikulude katteks. Muus osas jätta õigusabikulud tema enda kanda. 6. Jätta Aleksandr Julini poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 12. oktoobril 2015. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14.11.2006 alustas Prokuratuur Põlevkivi Kaevandamise AS-i avalduse alusel kriminaalmenetlust nr 06740000190 Põlevkivi Kaevandamise AS-i Narva Karjääri puurja lõhketööde jaoskonna juhataja Aleksandr Julini suhtes ja edastas 22.11.2006 materjalid menetlemiseks Ida Politseiprefektuurile. 21.12.2006. a kohaldas Ida Politseiprefektuur A. Julini suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Prokuratuuri taotluse ja 24.01.2007. a Viru Maakohtu määruse alusel kõrvaldati A. Julin kriminaalmenetluse ajaks ametist. Ametist kõrvaldamine A. Julini suhtes jõustus Viru Ringkonnakohtu 28.02.2007. a määrusega. Ida Politseiprefektuur koostas 18.10.2007. a kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja saatis kriminaalasja edasiseks menetlemiseks Viru Ringkonnaprokuratuurile. Viru Ringkonnaprokuratuur koostas 29.08.2008. a süüdistusakti ja saatis asja Viru Maakohtule, kus loodi 01.09.2008. a kriminaalasi nr 1-08-11249 ja anti A. Julin 14.05.2010. a määrusega kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 1 ja 3 järgi. Valitud tõkend jäeti A. Julini suhtes muutmata. Viru Maakohtu 20.05.2011. a otsusega mõisteti A. Julin temale esitatud süüdistuses õigeks ning Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2011. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 02.11.2011. 2. A. Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud varalise kahju eest hüvitise summas 82 500 eurot ja mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju kriminaalasjas kohaldatud tõkendiga, tema kõrvaldamisega kriminaalmenetluse ajaks Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjääri puurja lõhketööde jaoskonna juhataja ametist, mille tõttu jäi kaebajal saamata töötasu ning ebamõistlikult pika kohtueelse menetluse ja kohtumenetlusega. Kriminaalmenetluse alustamisest kuni viimase kohtuotsuse jõustumiseni möödus rohkem kui viis aastat, mistõttu ületas kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus mõistlikku menetlusaega ja näitab õiglase menetluse põhimõtete rikkumist. Kaebaja brutokuusissetulek pärast ametist kõrvaldamist oli 500,84 eurot ning vahe enne ametist kõrvaldamise aastat saadud keskmise töötasuga on 822,81 eurot kuu kohta. Kriminaalmenetluse vältel vähenes A. Julini brutosissetulek kokku ligi 46 900 eurot. A. Julini tööõiguslik staatus oli ebaselge. Kaebaja töölt kõrvaldamine ja vallandamine alates 01.04.2007 olid ebaseaduslikud. Perioodi eest 24.01.2007-01.04.2007 sai kaebaja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse alusel töötasu kätte. Alates 11.09.2011 on kaebaja töötu. Vastustajatelt tuleb välja nõuda kaebaja kasuks kaebaja õigusabi kulud 1670 eurot. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus mõistis 24.04.2014. a otsusega Eesti Vabariigilt vastustajate kaudu A. Julini kasuks välja hüvitise summas 3445,62 eurot, s.o mittevaralise kahju eest 1800 eurot ja varalise kahju eest 1645,62 eurot ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Eesti Vabariigilt mõistis halduskohus A. Julini kasuks välja menetluskuluna kantud riigilõivu 250 eurot ja jättis ülejäänud menetluskulu poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt kohaldati kaebajale tõkend ja kõrvaldati ta ametist õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebaja suhtes esitatud süüdistus osutus alusetuks, ei muuda läbi viidud kriminaalmenetlust ebaseaduslikuks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kriminaalmenetluse ajal saadud maksustatud tulude summa on 28 548,18 eurot. Kaebaja ametist kõrvaldamisest kuni tema õigeksmõistmiseni kulgenud aeg oli ligikaudu 57 kuud, kaebaja maksustatav brutokuusissetulek sellel perioodil oli 500,84 eurot. Vahe enne ametist kõrvaldamise aastat saadud keskmise töötasuga on seega 822,81 eurot. Kohtueelse kriminaalmenetluse vältel vähenes kaebaja maksustatav brutosissetulek kokku 15 633,39 eurot ja kohtumenetluse perioodil 31 266,78 eurot, kokku ligi 46 900 eurot. Kaebaja kõrvaldati ametikohalt 31.01.2007 Viru Maakohtu 24.01.2007. a määruse alusel, milline jõustus Viru Ringkonnakohtu 28.02.2007. a määrusega ning juba 01.04.2007 asus kaebaja tööle teise tööandja juurde. Kaebaja oli veebruaris ja märtsis 2007 töölt kõrvaldatud. Ametist kõrvaldamine ei võtnud kaebajalt õigust töötada, saada tulu ega ka mitte jätkata töötamist sama tööandja juures muul töökohal. Ametikohalt kõrvaldamise määrusega on kaebaja kõrvaldatud konkreetselt jaoskonna juhataja ametikohalt. Kaebaja töösuhe lõppes Põlevkivi Kaevandamise AS-ga lõplikult 01.04.2007, mida ametikohalt kõrvaldamise määrus ette ei näinud. Pärast töösuhte lõppemist ei olnud ametikohalt kõrvaldamise määrusel õiguslikku mõju kaebaja tegevusele või temale tekkinud võimalikule kahjule. Maksuameti 2 2

tõendist nähtub, et kaebaja sai edaspidi tulu töö eest seoses kaevandamise valdkonnaga, st tema karjäär sellel elualal ei katkenud kriminaalmenetluse tõttu. Kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju on põhjendatud kahe kuu ulatuses kohtueelse kriminaalmenetluse ajal, perioodil veebruar - märts 2007, kuna siin esineb põhjuslik seos kriminaalmenetluse tagamise vahendi ja tekkinud kahju vahel. Kahekuulist perioodi ei saa pidada pikaajaliseks. Kahju tekkis 2 x 822, 81 eurot, kokku 1645,62 eurot. Kui kaebajale tekkis varaline kahju, siis ei toimunud see mitte alusetult, vaid seaduslikul alusel (talumiskohustus, avalik huvi) ning põhjendatud on hüvitise määra vähendamine. Ülejäänud osas jääb varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna kaebaja põhiõigust omandile ei ole vastustajad rikkunud. Kaebaja kahtlustatavana ülekuulamist 21.12.2006 tuleb lugeda hetkeks, millal kaebajale esitati süüdistus EIÕK art 6 lg 1 tähenduses ja alustati tema suhtes kriminaalmenetlust. Seega kestis kaebaja suhtes kriminaalmenetlus alates 21.12.2006 kuni 02.11.2011, so 4 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Seepärast ei nõustu kohus kaebajaga, et kohtueelne ja kohtumenetlus kestis üle 5 aasta. Üle nelja aasta pikkune kohtueelne ja kohtumenetluse aeg on ebamõistlikult pikk menetlusaeg ning selle aja jooksul kohaldatud tõkendiga tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada põhiseaduse § 25 alusel, kusjuures mittevaralise kahju tekkimist tuleb eeldada. Oluline on, et mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitiseks määratud summa oleks kohane hüvitis siseriiklikke olusid arvestades. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest on kohaseks rahaliseks hüvitiseks 1800 eurot. Äriregistris ei leidu õigusbürood VV, reg.koodiga 10177124 ja selline õigusbüroo ei ole ka käibemaksukohustuslane. Seega ei ole õigusbüroo VV, Vladimir Vastšjonok, esitatud kviitungite alusel kantud kulu menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 103 lg 1 p 1 mõttes ja ei saa kohtumenetluses vastustajatelt välja mõista. Kaebaja tasutud riigilõiv summas 250 eurot tuleb Eesti Vabariigilt vastustajate kaudu kaebaja kasuks välja mõista. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 24.04.2014. a otsus tühistada osas, millega kohus jättis täielikult rahuldamata kaebaja nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt vähendas halduskohus kahjuhüvitise suurust alusetult ja vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-ga 1. VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 annavad aluse kahjunõuet vähendada, kuid selliseid asjaolusid ei ole kohtuotsuses õiglaselt põhjendatud. Kaebaja soovib hüvitise väljamõistmist ajavahemikul 31.01.2007- 02.11.2011 saamata jäänud palga suuruses. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajale tekitatud kannatused ja kahju ei riivanud tema põhiõigusi ebavõrdselt ja ebaproportsionaalselt. Vastustajad ei esitanud tõendeid, et kaebajat oli vaja ametist kõrvaldada enam kui 5 aastaks ning, et kriminaalmenetlust ei olnud võimalik läbi viia lühema aja jooksul. Menetlejal oli õigus, mitte kohustus kõrvaldada A. Julin ametikohalt. Kaebaja teenis kriminaalmenetluse kestel episoodiliselt elatist teisel töökohal töötades ning see asjaolu vähendab rikkumise tõsidust. Samas ei saanud kaebaja ette teada, kui pikaajaliseks kujuneb kriminaalasja menetlus ning piirang ametisse ennistamiseks. Tegemist oli ebakindla olukorra ja teadmatusega, toimus põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõiguse riive. Kaebaja õigusi erakordselt piiravaks avaliku võimu toiminguks on see, et kaebaja ei saanud enam kui 5 aasta jooksul täita teenistusülesandeid tema valitud töökohal. Kahjustavad tagajärjed loonud tegevus oli iseenesest õiguspärane, kuid tagajärgede jätmine üksikisiku kanda ei ole proportsionaalne. Kuna kaebaja mõisteti talle esitatud süüdistuses õigeks, ei ole õiguspärane tema ilmajätmine talle ettenähtud töötasust. A. Julini põhiseaduslike õiguste rikkumist tuleb hinnata kogu perioodil 07.07.2006 - 02.11.2011. Töölt kõrvaldamisega rikuti põhiseaduslikku õigust valida töökohta ja elukutset. Halduskohtu seisukoht, et kuna kaebajal oli võimalus teha samal ajal muud tööd ja saada sissetulekut, siis ei ole tema õigusi oluliselt piiratud, on põhjendamatu. Asjaolu, et kaebaja leidis endale muu töö ja sai seetõttu sissetuleku, ei anna alust väita, et sellest tulenevalt ei olnud kaebaja põhiõigused ja vabadused oluliselt piiratud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Põlevkivi Kaevandamise AS-lt saamata jäänud sissetulek oli 3 korda suurem kui uuel töökohal. Töölt kõrvaldamisega rikuti kaebaja hea ja ausa inimese maine. 3 3

Kriminaalmenetluse kestvus ei ole oluline. Oluline on arvestada kuriteo raskust ja iseloomu, milles A. Julinit süüdistati. Asi oli oluline ning ei olnud eriti keeruline. A. Julin ei mõjutanud oma käitumisega kohtumenetluse venimist. Halduskohtu välja mõistetud mittevaraline kahju 1800 eurot ei vasta kaebajale tekitatud mittevaralise kahju raskusele ja iseloomule. Toimunud kriminaalmenetluse tagajärjed mõjutavad A. Julinit käesoleva ajani ning täies mahus kompenseerida ei ole seda võimalik. Halduskohtu järeldus õigusabikulude mitteväljamõistmise kohta on ekslik, kuna äriregistris on registreeritud ärinimi Vladimir Vastšjonok reg.kood 10177124. Seda tõendab äriregistri väljavõte ja V. Vastšjonoki seletuskiri. Õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 1300 eurot ja 150 eurot on põhjendatud ja nende kandmine nõuetekohaselt tõendatud. Menetluskulude suurus on asja sisu ja mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud. Lisaks palub kaebaja vastustajatelt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulud kokku summas 750 eurot. 5. PPA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse peale, tühistada halduskohtu otsus osas, millega rahuldati kaebuse nõue PPA vastu solidaarselt koos teiste vastustajatega ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A. Julini kaebus PPA vastu esitatud nõude osas, s.h menetluskulude väljamõistmise kohta, rahuldamata. Halduskohus tuvastas õigesti vaidlusaluse kriminaalasja menetlemisel osalenud vastustajate ringi, kuid jättis arvestamata iga vastustaja individuaalset vaidlusalust õigussuhet. PPA õiguseellane Ida Politseiprefektuur viis läbi üksnes tõkendi – elukohast lahkumise keeld, kohaldamise. Kohus ei arvestanud, et sisuliselt ei ole kaebaja politseiasutuse vastu nõuet esitanud, samuti seda, et kaasvastustajad on pidanud õigeks, et PPA ei ole kohustatud isikuks kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 1 ja 4 kohaldamine kõigi kolme vastustaja suhtes on põhjendamatu ja PPA suhtes ebaõige, kuivõrd PPA ei olnud kahju hüvitama kohustatud. Prefektuuril oli võimalus otseselt mõjutada A. Julini õiguste võimalikku riivet kohtueelses menetluses üksnes ajavahemikul 22.11.2006 kuni 18.10.2007, s.o kokku 9 kuud ja 25 päeva. Menetluse aeg alla 10 kuu ei saa olla ülemäära pikk. Kohus ei ole PPA suhtes arvestanud riive ajalist kestvust ega ka asjaolu, et kaebaja ei ole tõkendi kohaldamist vaidlustanud ega ka taotlenud selle tühistamist, mistõttu puudub alus ka väita, et tõkendi kohaldamine võis kuidagi riivata kaebaja põhiõigusi ja olla ülemäära koormav. Halduskohus ei lükanud ümber PPA põhjendusi, et antud vaidlus oli keskmisest keerukam, kuid sellele vaatamata menetles prefektuur asja alla 10 kuu, kui menetluse kogupikkus oli pea 5 aastat. Kahju hüvitamist saab nõuda vaid kahju tekitajalt ja seadusega sätestatud alustel ning ulatuses. PPA süül ei ole kaebajale kahju tekitatud. Halduskohus mõistis kahjutasu välja solidaarselt Eesti Vabariigilt vastustajate kaudu, ühtegi konkreetset vastustajat nimetamata. Selline otsustus on ebaõige ja vastuolus HKMS-s sätestatud põhimõtetega ning vastustajate jaoks ebaselge ja ebaõige. 6. A. Julin nõustub vastuses PPA apellatsioonkaebusele PPA apellatsioonkaebusega osaliselt. Kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, mille kohaselt menetluskulud jäävad A. Julini kanda. Kaebaja oli esimese astme kohtumenetluse ajal nõus PPA vastutusest vabastamisega. Seetõttu ei pea kaebaja ennast süüdlaseks asjaolus, et esimese astme kohus määras PPA vastutama solidaarselt teiste vastustajatega, vaid tegemist on kohtu veaga. 7. PPA leiab vastuses A. Julini apellatsioonkaebusele, et kuna A. Julin on nõustunud, et kohasteks vastustajateks on Justiitsministeerium ja Riigiprokuratuur, ei hakka PPA A. Julini apellatsioonkaebuse osas seisukohta võtma. Kuna PPA-le ei väljastatud apellatsioonkaebuse lisadena esitatud õigusabikulude arveid, ei saa vastustaja õigusabikulude suuruse ega põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Vastustaja möönab, et kui apellatsioonkaebuse A. Julini nimel esitanud A. Pärnoja esindusõigus on tõendatud, võib kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tekkida alus tema osutatud õigusabikulude hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Nõustajana kohtuistungil viibinud V. Vaštšonoki õigusabikulude hüvitamise taotlus tuleb jätta tähelepanuta halduskohtu esitatud põhjendustel. 4 4

8. Justiitsministeerium leiab vastuses A. Julini apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning halduskohtu otsus on õiguspärane, kooskõlas praktikaga ja juhtumi asjaoludega ning kaalutletud. Kaebaja nõue saamata jäänud palga osas on alusetu. Kriminaalmenetlus ei tinginud kaebaja töötülisid ega tema omal soovil töökohalt lahkumist 01.04.2007. Sellele kuupäevale järgneva perioodi eest ei saa kaebajal olla nõuet ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti ei omanud asjaolu, et tõkend jäi tühistamata, edaspidi kaebajale kahju tekitavat mõju. Halduskohtu välja mõistetud mittevaraline kahju on tavapärasest suurem, kuid vastustaja ei vaidlusta seda. Tõenäolised ei ole kaebaja väited üleelamiste kohta, mida kriminaalmenetlus oma kestvusega kaasa tõi. Menetluse staadiumid eraldi võetuna ei olnud ebaproportsionaalselt pikad. Kaebaja viited raskele olukorrale töö leidmisel pärast ametikohalt kõrvaldamist, töökohalt lahkumist ja kriminaalmenetluse ajal on kaalukad asjaolud, mis põhjendasid vastustajate pakutud kompromissipakkumise, millest kaebaja keeldus ning motiveerivad Justiitsministeeriumi aktsepteerima halduskohtu väljamõistetud mittevaralise kahju summat. Õigustatud ja õiglase hüvitise osas tuleb lähtuda analoogilistest juhtumitest ja praktikast. Vastustajad ei saa võtta vastutust kaebaja töösuhetega seotud probleemide eest, kuna need ei ole tingitud kriminaalmenetluse läbiviimisest. Kriminaalmenetlusega kaasnenud märgistamise mõju on pöördumatult kõrvaldatud isiku õigeksmõistmisega ning selle eest ei ole eraldi hüvitise väljamõistmine põhjendatud. 9. Justiitsministeerium leiab vastuses PPA apellatsioonkaebusele, et A. Julin ei ole konkretiseerinud oma nõudeid PPA suhtes, mistõttu teeb Justiitsministeerium ettepaneku jätta PPA solidaarvastustajate ringist välja ning kõrvaldada menetlusest või alternatiivselt jätta kaebus PPA vastu rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.04.2014. a otsus tuleb osaliselt tühistada, A. Julini apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning PPA apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab A. Julini kaebuse PPA-lt tema kasuks mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Samuti rahuldab ringkonnakohus osaliselt A. Julini taotluse tema kasuks halduskohtus kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohus võtab asja juurde A. Julini apellatsioonkaebuse lisad: äriregistri kande nr Ä1975, Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse hinnangu 07.09.2005 nr 05-2010-V, Vladimir Vaštšjonoki diplomi koopia ja V. Vaštšjonoki selgituse, kuna need on vajalikud halduskohtus kantud menetluskulude lahendamisel. Seoses apellatsioonkaebustega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kuna vastustajad ei ole halduskohtu otsust apellatsiooni korras vaidlustanud, siis puudub apellatsioonimenetluses vaidlus halduskohtu poolt väljamõistetud summade üle. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas halduskohtu poolt väljamõistetud summad on piisavad tekitatud kahju hüvitamiseks, kas halduskohus mõistis summad välja õigustatult ka PPA-lt ja kas halduskohus jättis õigustatult kaebaja poolt halduskohtumenetluses kantud õigusabikulud välja mõistmata. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kaebajale varalise kahju väljamõistmiseks suuremas summas. Kaebaja kõrvaldati ametikohalt 31.01.2007 Viru Maakohtu 24.01.2007.a määrusega, mis jõustus Viru ringkonnakohtu 28.02.2007. a määrusega. Kaebaja asus teise tööandja juurde tööle alates 01.04.2007. Seega kuna kaebaja oli oma ametikohalt kõrvaldatud 2 kuu vältel, siis on tal ainult selle ajavahemiku eest õigus saada 5 5

rahalist hüvitist. Pärast antud töösuhte lõppemist ei omanud tema ametikohalt kõrvaldamise määrus mõju kaebaja tegevusele ja ei saanud talle tekitada ka varalist kahju. Kaebaja sai nähtuvalt maksuameti õiendist töötasu tööde teostamise eest, mis olid seotud kaevandamisega. Kriminaalmenetlus ei saanud tekitada talle täiendavat varalist kahju, kuna kaebajal oli õigus valida endale töökoht, kus tal oli võimalik saada enda soovitud töötasu. Kaebaja esitas kaebuses taotluse 82500 euro väljamõistmiseks varalise kahju katteks. Nähtuvalt maksuameti andmetest vähenes tema töötasu kogu menetluse vältel ainult 46900 eurot, mis on tunduvalt väiksem suumast, mida kaebaja taotles. Halduskohus on otsuse p-des 10-16 põhjalikult käsitlenud, miks ta leiab, et puuduvad alused kaebajale varalise kahju väljamõistmiseks suuremas summas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. 12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et 1800 euro väljamõistmine kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest ei ole küllaldane hüvitis. Halduskohus on otsuse p-des 17-23 põhjalikult analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja leidnud, et kaebajale sellises suuruses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu taoliste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetlus kestis kokku 4 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Riigikohtu üldkogu on 22.03.2011. a otsuses nr 3-3-1-85-09, kus isiku kriminaalmenetlus kestis 10 aastat 10 kuud ja 15 päeva leidnud, et selle eest kuulub mittevaralise kahju hüvitamiseks väljamõistmisele 1250 eurot. Seega on halduskohus kaebajale palju lühema kriminaalmenetluse eest välja mõistnud palju suurema hüvitise. Seejuures on halduskohus juba arvestanud ka sellega, et kaebajale esitatud süüdistus ei olnud keeruline ja kaebaja ei ole käitumisega takistanud asja lahendamist mõistliku aja jooksul. Ka kaebaja apellatsioonkaebuses ei ole esitatud taolisi põhjendusi, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu poolt määratust suuremas summas. 13. PPA on vaidlustanud kohtuotsust osas, millega temalt mõisteti solidaarselt Prokuratuuri ja Justiitsministeeriumiga välja tekitatud varaline ja mittevaraline kahju A. Julini kasuks. Halduskohus on pidanud õigeks vastustajaks ka PPA-d. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Nagu nähtub haldusasja materjalidest toimus kaebaja kriminaalasja menetlemine Ida Politseiprefektuuris 21.12.2006 kuni 18.10.2007, so kokku 9 kuud ja 25 päeva. Seda ei saa lugeda ebamõistlikuks menetlustähtajaks. Peale selle on kaasvastustajad samuti leidnud, et PPA ei ole kohustatud kaebajale tekitatud kahju hüvitama. Samuti on kaebaja ka ise kinnitanud, et tema arvates ei ole PPA õige vastustaja ja ta ei peaks talle tekitatud kahju hüvitama solidaarselt kaasvastustajatega. Antud juhtumi asjaolud erinevad eelnevalt viidatud Riigikohtu üldkogu lahendi asjaoludest, kuna selles oligi vaidlus ainult kohtueelse kriminaalmenetluse ebamõistliku pikkuse üle. Kuna antud juhtumil on tuvastatud, et kohtueelne kriminaalmenetlus toimus mõistliku aja jooksul, siis ei saanud PPA tegevuse tulemusel kaebajal tekkida sellist kahju, mille hüvitamist tal on õigus nõuda. Seega kuulub halduskohtu vaidlustatud otsus osaliselt tühistamisele ja kaebaja kaebus PPA vastu talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. 14. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kohtotsust osas, millega jäeti tema kasuks välja mõistmata halduskohtumenetluses kantud õigusabikulud. Nagu nähtub haldusasja materjalidest on kaebaja tasunud Õigusbüroole „VV“ 1520 eurot, millest 260 eurot moodustab käibemaks (tl 54). Samuti on samale õigusbüroole tasutud 150 eurot, mille juurde on märgitud, et see on käibemaks. Halduskohus on leidnud, et kuna Õigusbürood „VV“ reg kood 10177124 all ei leidu ja samuti ei ole see õigusbüroo käibemaksukohustuslane, siis tuleb need menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Ringkonnakohus nõustub sellise halduskohtu käsitlusega osaliselt. V. Vaštšjonok on kinnitanud, et ta on kaebajale õigusabi osutanud, kuid ekslikult on sellele lisatud ka käibemaks. Seda, et V. Vaštšjonok on õigusabialase abi osutajana 6 6

kantud äriregistrisse sama numbri all kinnitab ka Lääne-viru Maakohtu 08.01.1997.a kandeotsus. Seega oleks kaebajal õigus nõuda enda poolt kantud õigusabikulude hüvitamist. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalisel rahuldamisel menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käeoleval juhul nõudis kaebaja varalise kahju hüvitamist 82500 euro suuruses summas ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebaja kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 3445,62 eurot. Kuna kaebaja kaebus kuulub rahuldamisele 4% ulatuses, siis kuulub vastustajatelt kaebaja kasuks väljamõistmisele 66,80 eurot halduskohtumenetluses kantud õigusabikulude katteks. Muus osas jäävad õigusabikulud tema enda kanda. 15. Kaebaja on ka apellatsioonimenetluses taotlenud seal kantud menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 250 euro (II kd tl 19). Kuigi kaebaja apellatsioonkaebuse kohaselt on ta tasunud OÜ Sidiv õigusbüroole õigusabiteenuse eest 500 eurot ja lisana märkinud ja arve esitamise ringkonnakohtule, ei ole sellist arvet ringkonnakohtule esitatud. Selle esitamist ei näita ka KIS. HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebaja ei ole õigusabikulude tasumise kohta dokumente esitanud, siis jäävad need tema enda kanda. Kuigi kaebaja apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele, toimub selle rahuldamine nii väikses ulatuses, et kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude taotlusi ei ole esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi 7 7