3-15-1970/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-1970 Määruse kuupäev

9. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergey Andreevi kaebus Politseija Piirivalveameti 25. juuni 2012 tegevuse (haldusmenetluse alustamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada Sergey Andreevi kaebus haldusasjas nr 3- 15-1970;

2. Määrus saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 6. augustil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Sergey Andreevi (Andreev) kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. S. Andreev leiab, et Politseija Piirivalveametil puudus alus algatada 25.06.2012 uuesti tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. Kaebaja osundab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-2-1-12, millega tühistati Kodakondsusja Migratsiooniameti 24.10.2007 otsus nr 20071431, millega tunnistati Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks. Kaebaja on seisukohal, et Riigikohus tegi nimetatud otsuses lõplikult kindlaks teinud aastatel 2007 – 2012 esinenud asjaolud ja ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ohtlik avalikule korrale või Eesti Vabariigi julgeolekule. Ühes kaebusega esitas S. Andreev taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Sergey Andreevi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 24.10.2007 otsusega nr 20071431 tunnistati kehtetuks Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisluba. Riigikohus tühistas selle otsuse halduskolleegiumi 20.06.2012 otsusega nr 3-3-2-1-12. Kodakondsusja Migratsiooniameti õigusjärglane Politseija Piirivalveamet tunnistas seejärel 20.06.2012 otsusega nr 15.3-3/459-1 haldusmenetluse seaduse § 68 lg-le 2 tuginedes ja eelnimetatud Riigikohtu lahendile viidates KMA 24.10.2007 otsuse nr 20071431 kehtetuks. Politseija Piirivalveamet ennistas S. Andreevi pikaajalise elaniku elamisloa.

Politseija Piirivalveamet algatas 25.06.2012 uuesti kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Politseija Piirivalveameti 29.08.2012 otsusega nr 15.3- 3/618-1 tunnistati kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39E002298 alates 29.11.2012 kehtetuks. S. Andreev pöördus kaebusega halduskohtusse ning taotles nimetatud otsuse tühistamist. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2013 otsusega tema kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus Riigikohtu 27.02.2014 otsusega nr 3-3-1-1-14.

2. Kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada menetlustoimingut, mis seisneb Politseija Piirivalveameti poolt 25.06.2012 kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse uuesti algatamises. Kaebaja märgib kaebuses, et käesolev tuvastamiskaebus esitatakse teistel alustel, mida ei olnud haldusasjas nr 3-14-53306.

Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-14-53306 taotles Sergey Andreev Politseija Piirivalveameti tegevuse (25.06.2012 haldusmenetluse alustamine) õigusvastasuse tuvastamist nagu ka käesolevas asjas. Tartu Halduskohus tagastas 16.01.2015 määrusega S. Andreevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Halduskohtu määrus jõustus 03.06.2015.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

S. Andreev on käesolevas asjas seda õigust kasutanud ja esitanud samasisulise kaebuse. Kuigi

S. Andreev märgib kaebuses, et käesolev kaebus on esitatud teistel alustel, kui haldusasjas nr 3-14-53306, osundab kohus, et käesolevas asjas vaidlustatav toiming on sama, mis haldusasjas nr 3-14-53306 ning erinevad üksnes põhjendused ja need ka osaliselt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna käesolevas asjas sarnaselt asjas nr 3-14-53306 vaidlustab kaebaja Politseija Piirivalveameti menetlustoimingut, siis selles osas kaebajal jätkuvalt puudub kaebeõigus.

Kohus selgitab, et HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eeltoodust tulenevalt saab isik menetlustoimingut reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.

25.06.2012 algatas Politseija Piirivalveamet kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse, mis lõppes 29.08.2012, kui Politseija Piirivalveamet andis haldusakti, millega elamisluba tunnistati kehtetuks. Kaebaja on nimetatud haldusakti vaidlustanud kohtus, kuid kaebus on jäänud rahuldamata elamisluba kehtetuks tunnistamise otsus on jäänud kehtima. Eeltoodust nähtub, et 25.06.2012 algatatud menetlusele ja menetlust lõpetavale haldusaktile on juba antud kohtupoolne hinnang. Kohus osundab sarnaselt haldusasjas nr 3-14-53306 toodud põhjendustele, et kaebajal ei ole võimalik uue kaebusega korduvalt vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tehtud toiminguid (s.h menetluse alustamist). Kaebaja ei ole ka käesolevas asjas selgitanud, kuidas menetluse alustamine eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist tema õigusi rikuks. Haldusmenetluse alustamise toimingu õigusvastasus ei muuda otsust, millega on kaebaja elamisluba kehtetuks tunnistanud, ja see jääb endiselt kehtima.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Tulenevalt sellest, et kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse ja on vaidlustanud lõplikku haldusakti ehk Politseija Piirivalveameti 29.08.2012 otsust nr 15.3-3/618-1, siis ei ole tal võimalik eraldiseisvalt enam vaidlustada 25.06.2012 menetlustoimingut ehk selle sama haldusmenetluse alustamist, mis viidatud haldusaktiga lõppes.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. Andreevi kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. Kuna kohus tagastab S. Andreevi kaebuse, ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik