3-14-51860/54 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51860 Otsuse kuupäev

10. september 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tallinna Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tallinna Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. oktoober 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Nikolai Lilitškin viibis 06.06.2008 – 18.06.2008, 04.02.2009 – 11.02.2009, 11.03.2009 – 25.03.2009 ja 19.08.2009 – 02.09.2009 Tallinna Vanglas. 27.03.2014 registreeriti Tallinna Vanglas tema kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. 02.05.2014 otsusega nr 5-18/14/9257-4 tagastas Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse, kuna see ei olnud esitatud eesti keeles.

2. 18.06.2014 registreeriti Tallinna Vanglas N. Lilitškini kahju hüvitamise taotlus, milles ta nõudis hüvitist Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste ja arstiabiga seoses ning samuti seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla tagastas 02.05.2014 tema venekeelse kahju hüvitamise taotluse. Tallinna Vangla tagastas 06.10.2014 otsusega nr 5-18/14/17525-4 kahju hüvitamise taotluse kinnipidamistingimusi ja arstiabi puudutavas osas ning jättis seose venekeelse taotluse tagastamisega selle rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 21.08.2014 N. Lilitškini kaebus, milles ta nõudis hüvitist seoses Tallinna Vangla tingimuste ning tema diskrimineerimisega.

4. 18.11.2014 jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja polnud kaebuses asjaolusid piisava konkreetsusega välja toonud.

5. Samuti 18.11.2014 jättis Tartu Halduskohus rahuldamata N. Lilitškini taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis tähtaja riigilõivu 26,87 eurot tasumiseks. N. Lilitškin esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 13.01.2015 osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 18,48 eurot.

6. 21.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

7. 11.02.2015 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebaja polnud kaebuses asjaolusid piisava konkreetsusega välja toonud.

8. Tartu Halduskohtusse saabus 20.02.2015 N. Lilitškini kaebuses puuduste kõrvaldamise avaldus.

9. Oma 09.03.2015 määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse halbade kinnipidamistingimuste, arstiabi osutamata jätmise ning taotlusele vastamata ja koopiate esitamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 02.05.2014 taotluse tagastamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes võttis kohus kaebuse menetlusse ning andis Tallinna Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

10. 27.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini avaldus, milles ta taotles kogu asjas tasutud riigilõivu tagastamist ning kaebuse tagastamist.

11. Tallinna Vangla esitas 31.03.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles paluti see rahuldamata jätta.

12. Tartu Halduskohus võttis 14.04.2015 määrusega vastu kaebusest loobumise ning lõpetas asjas menetluse. N. Lilitškin esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Halduskohus rahuldas. Sama määrusega otsustas kohus menetlust jätkata ning vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 11.08.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 10.09.2015.

13. 03.07.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini täiendavad seisukohad.

Kaebuse põhjendused

14. Kaebaja märgib, et justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 kohaselt oli Tallinna Vangla kohustatud saatma tema kahju hüvitamise taotluse tõlkimisse, kuid ei teinud seda. Tema hinnangul on tegemist diskrimineerimisega keelelise ja varandusliku tunnuse alusel. Tallinna Vanglal puudus õigus jätta taotlus sisuliselt läbi vaatamata. Kui reaalseid ja tegelikke puudusi ei esine, on vangla kohustatud sisuliselt vastama. Seejuures viitab N. Lilitškin Riigikohtu määrustele asjades nr 3-3-1-34-13 ja 3-3-2-2-12.

Vastustaja vastuväited

15. Tallinna Vangla selgitab, et N. Lilitškin esitas 27.03.2014 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise, millele Tallinna Vangla andis 08.04.2014 puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi ning kaebajal tuli oma pöördumine tõlkida või esitada vanglale taotlus selle tõlkimiseks saatmiseks kinnitades seejuures, et ta on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud. Juhul, kui kaebajal puudusid tõlketeenuse eest tasumiseks piisavad vahendid, siis pidi ta seda vanglale tõendama ehk esitama vangalale oma isikuarve väljavõtte ning kinnitama, et ei oska eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal endal võõrkeelset pöördumist tõlkida. 14.04.2014 esitas kaebaja vangla puuduste kõrvaldamise kirjale vastuse, mis oli võõrkeelne. Kuna kaebuse esitaja ei kõrvaldanud taotlusest puudusi, tagastas vastustaja vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 3 kaebaja pöördumise läbivaatamatult. Tallinna Vangla on seisukohal, et vastavalt keeleseaduse § 12 lõikele 1 on vanglal õigus nõuda kaebuse esitajalt pöördumise tõlget eesti keelde.

16. Tallinna Vangla on 06.10.2014 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 1-11/14/30059-5 märkinud, et antud menetluse käigus selgus, et vangla oleks saanud taotluse esitaja 14.04.2014 esitatud võõrkeelset kirja nr 5-18/14/9257-3 lugeda võõrkeelse pöördumise tõlkimise taotluseks ning saanuks hinnata seda, kas tema isikuarvel toimunud rahalistest liikumistest piisanuks tõlke eest tasumiseks. Siiski on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi ei riivatud intensiivselt, sest tegemist oli kahjunõudega, mille kaebetähtaeg oli möödunud ja see kuulus igal juhul tagastamisele. Tallinna Vangla ei ole kaebuse esitajat diskrimineerinud, kuna vangla ei lahenda võõrkeelseid pöördumisi ja lähtub sellisel juhul kõigi võõrkeelsete kahjunõuete puhul VSkE §-s 491 sätestatust. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ega väljendanud, milles tema mittevaraline kahju seisneb. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks miks on kaebuse esitaja väidetava kahju suuruseks hinnanud just 100 eurot. Kaebuse esitajal oli võimalus tekkinud olukorda ära hoida ning esitada korrektne pöördumine ehk taotleda tõlget selleks spetsiaalselt ettenähtud blanketil, kuid ta eelistas seda mitte teha ning eeldada, et vanglal lasub igal juhul kohustus tema võõrkeelset pöördumist tõlkida.

Kohtu seisukoht

17. N. Lilitškin koostas 24.03.2014 võõrkeelse pöördumise Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 147) ning see registreeriti 27.03.2014 nr 5-18/14/9257-1. 08.04.2014 kirjaga nr 5-18/14/9257-2 andis vastustaja kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk vanglale oma 24.03.2014 pöördumise tõlkimiseks taotluse esitamiseks. Nimetatud kirjas selgitati kaebajale põhjalikult, et ta pidi ise oma pöördumise tõlkima või kinnitama, et on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud ja kui tal vastavad rahalised vahendid puuduvad, siis ta peab esitama vanglale oma isikuarve väljavõtte ning kinnitama, et ta ei oska eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal endal võõrkeelset pöördumist tõlkida (tl 148). Kaebaja vastas solvanguid kasutades Tallinna Vanglale (registreeritud 14.04.2014), et tal puudub raha ja et vangla on kohustatud omal kulul tõlkima (tl 149). 02.05.2014 kirjaga nr 5-18/14/9257-4 Tallinna Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse pöördumise nr 5-/18/14/9257-1 läbivaatamatult põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud oma 27.03.2014 pöördumise tõlget eesti keelde ega taotlust selle tõlkimiseks (tl 150).

18. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole esitanud taotlust oma 27.03.2014 pöördumisele tõlke saamiseks. Vastustaja esitas kohtule mittekorrektse dokumendi lisa nr 3 – kaebaja pöördumine vangla poole, kus puudub registreerimise märge ja tõlge eesti keelde, kuid selle pöördumise sisust on aru saadav kaebaja tahe, et kui dokument on esitatud vangla direktorile, siis direktor otsustab selle tõlkimise vangla kulul, kui taotlejal ei ole raha (tl 149). Vastustajal oli õigus anda kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ka põhjusel, et puuduste kõrvaldamise avalduses oli hulgalised solvanguid ja just sellel põhjusel jätta see läbi vaatamata või teistkordselt anda aega puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd vastustaja ei ole seda teinud, ei saa kohus tugineda argumendile, et N. Lilitškin pole esitanud taotlust kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks.

19. Keeleseaduse § 12 lõike 1 kohaselt on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse avalduse esitajalt selle tõlget. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja selle kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Antud paragrahvi lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et kui kinnipeetava keeldub nõusoleku andmisest, jätab menetleja dokumendi menetlusse võtmata, välja arvatud, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid, mil tõlketeenuse eest tasub vangla. Käesoleval juhul vastustaja ei vaidle, et kaebajal puudusid rahalised vahendid tõlkimise eest maksmiseks ja seega kui kaebaja oli sellest teavitanud vastustajat, vanglal oli võimalus selles veenduda, kontrollides kaebaja vanglasisest isikuarvet. Kui vastustajale ei olnud selgelt arusaadav kaebaja avalduse sisu, siis vanglal oli võimalus selles veenduda täiendava pöördumise kaudu kaebaja poole. Ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja asus puudusi kõrvaldama 08.04.2014 kirjaga antud tähtaja jooksul. Seega jättis Tallinna Vangla kohtu hinnangul N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata õigusvastaselt.

20. Tuleneval riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikest 1 saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Tegemist on suletud loeteluga. Seega ei piisa hüvitamiskaebuse rahuldamiseks pelgalt vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisest. Kaebaja on seisukohal, et teda on diskrimineeritud. Kohtu hinnangul ei täida võrdsuspõhiõiguse võimalik rikkumine iseenesest ühtegi eeltoodud RVastS § 9 lõike 1 alternatiivi.

21. Samuti on kohus seisukohal, et isegi siis, kui pidada võimalikuks nt inimväärikuse alandamist eriti intensiivse võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, ei oleks praegusel antud koosseis täidetud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et N. Lilitškini õigusi ei rikutud intensiivselt, sest tegemist oli kahjunõudega, mille kaebetähtaeg oli möödunud ja see kuulus igal juhul tagastamisele (tl 14 pöördel ja lk 88 pöördel määruse p 14, millega kohus tagastas kaebuse osaliselt). Samuti on kohus seisukohal, et VSkE § 491 lõike 4 rikkumine vangla poolt ei saa isikule kaasa tuua tema mittemenetluslike õiguste halvenemist. VangS § 11 lõike 8 kohaselt on isikul õigus pöörduda kohtu poole põhinõudega ka kahju hüvitamise taotluse õigusvastase tagastamise korral. Sellisel juhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus HKMS § 47 lõike

1 mõttes nõuetekohaselt läbituks juhul, kui selgub, et vangla jättis kahju hüvitamise taotluse tõlkimata ning seega ka menetlemata õigusvastaselt. Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1- 24-10 punktis 17 selgitanud, et vaide lahendamise tähtaja ületamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus leiab, et seoses võimalusega oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ei riku taotluse õigusvastaselt menetlemata jätmine isiku õigusi oluliselt intensiivsemalt kui taotluse lahendamise tähtaja ületamine.

22. Seega on kohus küll seisukohal, et Tallinna Vangla jättis N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse tõlkimisse saatmata ning menetlemata küll õigusvastaselt, ent asjas ei esine ühtegi

RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise koosseisu. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik