3-14-51275/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51275 Haldusasi M.T. (T. ) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.12.2013. a otsuse nr XXXXXXX ja 20.01.2014. a otsuse nr XXXXXXX osaliseks tühistamiseks ja toetuse maksmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.12.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.T. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta läbi vaatamata M.T. poolt ringkonnakohtule esitatud nõuded kohustada PRIA-t hüvitama tekitatud kahju või kõrvaldama tagajärjed ning lisada välja maksmata jäänud toetussummale 20 % ja keelata PRIA aktsioonid kaebaja enda ja temaga seotud isikute vastu, sh läbi Veterinaarja Toiduameti.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

2

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 10.09.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 02.12.2013. a otsusega nr XXXXXXX (tl 27-28) rahuldati M.T. 2013. a ühtse pindalatoetuse taotlus osaliselt ja määrati toetuseks 2303,05 eurot. Toetuse osalise maksmise põhjendusena on otsuses viidatud põllumajandusministri 21.02.2013 määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (määrus nr 10) § 10 lg-le 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 73 lg-le 1, mille kohaselt ei maksta toetust maa ja hektarite ulatuses, mille osas on taotluse vormistamisel eksitud mittesüüliselt.

PRIA 20.01.2014. a otsusega nr XXXXXXX (tl 29-30) rahuldati M.T. 2013. a ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus osaliselt ja määrati toetus 529 eurot. Toetuse osalise maksmise põhjendusena on otsuses viidatud põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lg-tele 1 ja 2, § 6 lg-le 5 ja Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 1122/2009 art 73 lg-le 1, mille kohaselt ei arvestata toetust maa ja hektarite ulatuses, mis ei ole ebasoodsamate piirkondade toetuse osas toetusõiguslikud ning maa ja hektarite ulatuses, mille osas on taotluse vormistamisel eksitud mittesüüliselt.

2. M.T. esitas 23.01.2014 vaide, milles taotles PRIA 02.12.2013. a otsuse nr XXXXXXX ja 20.01.2014. a otsuse nr XXXXXXX tühistamist.

3. 22.05.2014. a vaideotsusega nr 12-4/14/277 (tl 6-10) jättis PRIA vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei määratud M.T. le toetusi taotletud pindala ulatuses, kuna M.T. ei kasutanud vaidlusaluseid põlde 2013. a taotletud pindala ulatuses. Valdavas ulatuses oli tööd teostanud teine isik. Kohapealne kontroll tegi kindlaks 2013. a M.T. poolt hooldatud põllumaa suuruse, milleks oli 1,94 ha. Kuivõrd M.T. ei hooldanud, st ei niitnud ega karjatanud vaidlusalust põllumassiivi taotletud 12,5 ha, vaid 1,94 ha ulatuses, jäeti M.T. ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlused 10,56 ha osas rahuldamata.

4. M.T. esitas 26.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 02.12.2013. a otsuse nr XXXXXXX ja 20.01.2014. a otsuse nr XXXXXXX ning 22.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/277 tühistamist ja maksmata summade väljamaksmist, samuti tekkinud kulude hüvitamist, sealhulgas ajakulu, riigilõiv, transport, konsultatsioonikulu. Samuti taotles kaebaja PRIA-lt kulude hüvitamist, mis on tekkinud seoses sellega, et teine isik on teist aastat järjest viinud põllult minema 100 rulli heina. Lisaks sellele nõudis kaebaja, et PRIA peab selgitama olukorda teistele osapooltele.

3

5. Tartu Halduskohus võttis 04.09.2014. a määrusega M.T. kaebuse menetlusse ning tulenevalt kaebaja 15.08.2014 kohtule esitatud avaldusest luges halduskohus kaebaja käesolevas menetluses hüvitamisnõudest loobunuks.

6. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud PRIA otsused on kaebajat puudutavas osas õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg-te 1 ja 2 koostoimes konkreetse toetusmeetme tingimusi reguleerivate määruse nr 10 § 2 lg-tega 1 ja 2 ning määruse nr 43 § 3 lg-tega 1 ja 5 on sätestatud kumuleeruvate tingimustena nii selle, et toetuse taotleja peab kasutama põllumaad õiguslikul alusel toetuse taotlemise aasta 15. juunil, kui ka toetuse taotleja kohustuse hoida põllumajandusmaad kogu toetusega hõlmatud perioodil heades põllumajandusja keskkonnatingimustes.

Halduskohus leidis, et esitatud tõendid annavad piisava aluse järelduseks, et kaebaja ei ole 10,56 ha ulatuses põldudel nr 1 ja 2 täitnud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruse nr 11 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11) § 5 lg-st 2 tulenevat kohustust hoida põllumajandusmaad heades põllumajandusja keskkonnatingimustes. Toetuse taotlejal on kohustus tagada toetuskõlbulikkuse tingimuste täitmine viisil, et kontrollimisel oleks võimalik maakasutuse nõuete täitmine tuvastada. Tõendid ei kinnita kaebaja väiteid augustis ja septembris toimunud karjatamise kohta.

Halduskohus asus seisukohale, et PRIA on kaebajale toetuse määramisel põhjendatult lähtunud tegelikkuses kaebaja kasutuses olnud maa pindalast ning on õigesti rahuldanud taotluse vaid osaliselt. Kaebaja väidete osas, et PRIA tegevus on olnud õigusvastane veel ka seetõttu, et on aktsepteerinud teise isiku taotlust sama maatüki eest toetuse saamiseks, leidis kohus, et ta saab hinnata üksnes seda, kas kaebajale toetuse osalisel määramisel on vastustaja käitunud õiguspäraselt. Rendilepingust tulenevate vaidluste osas tuleb kaebajal kohaldada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Kaebaja taotluste osas, et PRIA kaotaks kaebajast loodud halva kuvandi piirkonnas ja eemaldaks arvutisüsteemist riskiprotsendid ning taastataks endine olukord, kus tal oleks võimalik jätkata põllumajandusliku tootmisega, leidis halduskohus, et tegemist on kaebuse muutmisega, ning kuna nende nõuete osas ei ole kohtule esitatud andmeid vaide esitamise kohta, ei ole muudetud kujul kaebuse esitamine HKMS § 47 lg 1 järgi lubatud, samuti ei oleks kaebuse muutmine ka otstarbekas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. M.T. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 17.12.2014. a otsuse muuta või tühistada ning teha asjas uus otsus. Kaebaja märgib, et ta ei ole halduskohtus oma kaebust muutnud, vaid ainult täpsustanud oma nõuet vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le 11. Kaebaja soovib, et kohus mitte ainult ei tühistaks vaidlustatud haldusakte, vaid kohustaks PRIA-t tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja soovib, et PRIA kaotaks temast loodud halva kujundi piirkonnas ning eemaldaks arvutisüsteemist riskiprotsendi. Samuti soovib kaebaja endise olukorra taastamist, kus tal oleks võimalik jätkata põllumajandusliku tootmisega. Kaebaja soovib haldusaktide tühistamist ja maksmata summade väljamaksmist, samuti kulude hüvitamist, mis on tekkinud seoses sellega, et teine isik on teist aastat järjest viinud põllult minema 100 rulli heina.

4

8. Kaebaja on seisukohal, et ta on maad kasutanud seaduslikult ning on seda ka hooldanud. Kaebajal on maakasutuse leping, mis muutus 2013. a kevadel tähtajatuks. PRIA ei ole selgitanud, kuidas kehtib teine rendileping ning kuidas saab mõlemal rentnikul olla maakasutusõigus. Kaebaja märgib, et on 2013. a vaidlusalust maad hooldanud, seal loomi karjatanud ning tegelenud söödavarumisega. Kaebaja on antud maal karjatanud mai algusest, juuni lõpus teostas hooldusniitmist, alates augustist karjatas ädalal ning tegi seda septembri lõpus uuesti. Niitmist ei teostatud kogu alal korraga. Kaebaja leiab, et kuna viis kuud hiljem ei ole võimalik enam visuaalselt varasuvist niitmist või karjatamist tuvastada, siis sellel alusel tema kahjuks otsuse tegemine ei ole õiguspärane.

Kaebaja märgib, et PRIA ei ole selgitanud, kuidas ta oleks pidanud ära hoidma teise isiku tegevuse, et vastata nende poolt esitatavatele nõuetele. PRIA ei ole tõendanud, et miks ta leiab, et kaebaja ei ole kogu põldu kasutanud. PRIA lähtub ebaõigesti teise isiku ebaseaduslikust tegevusest antud põllul.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole PRIA tõendanud, et kaebajal ei ole maakasutuse õigust, et teistel isikutel on õigus antud maad kasutada, et kaebaja ei ole kasutanud antud maad kogu ulatuses, et kaebaja ei ole hoidnud maad heas olukorras vastavalt seadustele, et kaebaja valetab ja püüab rikkuda lepingut ning et niitmise eelistamine karjatamisele on seadusega põhjendatud.

Kaebaja leiab, et PRIA ja halduskohus lähtusid valedest algtingimustest ning ei pea kaebaja selgitusi oluliseks. Kui PRIA ja kohus nõustuvad, et kaebaja leping kehtib, siis ei saa teise isiku leping kehtida. Teine isik niitis kaebaja kasutuses olevat maad ebaseaduslikult. Kui keegi kolmas niidab põllu ära, muutub kaebaja ebaseaduslikuks toetuse nõudjaks.

9. PRIA vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PRIA märgib, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. PRIA leiab, et kaebaja esitatud väide, mille kohaselt pole talle selgitatud millistele tingimustele esitatud toetustaotlus ei vastanud, on asjakohatu. PRIA on kaebajale nii enne vaidemenetlust kui vaidemenetluse käigus selgitanud ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemise ja saamise nõudeid ning seda, milliseid toetuste saamiseks sätestatud nõude rikkumisi on tuvastatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja karjatanud loomi vaidlusalusel maaüksusel vaid maikuu ühel päeval. Põlluraamatu kande kohaselt oli see 10.05.2013. Kuivõrd karjatamine toimus vaid ühel päeval, ei saanudki kaebaja loomade karjatamisega saavutada rohumaade hooldamist. PRIA on otsuse tegemisel lähtunud kaebaja ja tema esindaja esitatud selgitustest ning põlluraamatu kannetest, mida toetavad ka kohapealse kontrolli tulemused. Seega ei ole kaebaja väide, et tema seisukohtadega ei ole arvestatud, õige. PRIA ei tegele erinevate taotlejate vahel toimuvate maakasutusvaidluste lahendamisega. PRIA on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et kaebaja on toetustaotlusel deklareeritud andmete esitamisel eksinud mittesüüliselt ning on sellest tulenevalt jätnud kohaldamata õigusaktidest tulenevad vähendamised ja väljaarvamised. PRIA-l puudub õigustus maksta kaebajale toetust 10,65 ha eest, sest toetusi ei saa maksta sellisele maale, mille hoidmiseks heades põllumajandusja keskkonnatingimustes ei ole kaebaja kulutusi teinud. PRIA leiab, et kaebaja taotluste osas, et PRIA kaotaks kaebajast loodud halva kuvandi, eemaldaks arvutisüsteemist riskiprotsendid ning taastaks endise olukorra, et kaebaja saaks jätkata põllumajandusliku tootmisega, on halduskohus ammendavalt käsitlenud ning kaebajale ei tuleks anda võimalust apellatsioonimenetluses kaebust muuta.

10. Kaebaja esitas 17.07.2015 postitatud ja 20.07.2015 ringkonnakohtusse jõudnud täiendava seisukoha, milles vaidleb PRIA seisukohtadele vastu. Kaebaja leiab, et tal oli maakasutusõigus

5

ja ta kasutas maad. PRIA ei teostanud vaatlust õigel ajal. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et ta karjatas vaid ühel päeval. Ta üksnes alustas sellel päeval, 10.05.2013, karjatamist loomakarjaga. Teine maakasutaja ei hoidnud maad heas korras, vaid varastas põllult heina. Kaebaja esitas ringkonnakohtule taotluse, et välja maksmata jäänud toetussummale lisataks 20%, et katta tulumaksu osa ning kohus keelaks PRIA aktsioonid tema ja temaga seotud isikute vastu, sh läbi Veterinaarja Toiduameti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et M.T. apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses ega täiendavas seisukohas esitatud väidetest ei ole aluseks halduskohtu 17.12.2014. a otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtule uuesti ja täiendavalt esitatud nõuded jäävad HKMS § 182 lg 3 alusel läbi vaatamata.

12. Esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja väited ning taotlused on suures osas identsed halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1-2) ja 05.12.2014 halduskohtusse jõudnud täienduses (tl 49) juba esile tooduga. Neid väiteid ja taotlusi (täiendavas seisukohas toodud kaebuse muutmise taotlus) on halduskohus vaidlustatud otsuse p-des 13-20 põhjalikult analüüsinud ja jätnud kaebuse muutmise taotluse ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult rahuldamata, nagu ka kaebaja poolt esitatud kaebuse PRIA 02.12.2013. a ja 20.01.2014. a otsuste tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks maksta toetus kaebajale tervikuna välja. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses samade vaidlusküsimuste osas täiendavaid põhjendusi esitada.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ja asja materjalidest ka seda, et halduskohus oleks vaidlustatud otsust tehes kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, rikkunud kuidagi kohtumenetluse norme või jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata ja tõendid hindamata või hinnanud neid vääralt. Seetõttu ei anna halduskohtu 17.12.2014. a otsuse tühistamiseks alust ka need apellatsioonkaebuse väited, milles leitakse, et PRIA ja kohus lähtusid valedest algtingimustest ja ei pidanud kaebaja selgitusi oluliseks ning ei arvestanud seda, et ka kaebajal oli kuni 03.05.2013 olemas kehtiv maakasutuse leping ja kaebaja ei saa aru, milliseid nõudeid ta ei täitnud või milliseid ta rikkus. Asja materjalidest nähtub, et PRIA on kaebajale nii enne vaidemenetlust kui ka vaidemenetluse käigus selgitanud ühtse pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemise ja saamise nõudeid ning seda, milliseid toetuste saamiseks sätestatud nõuete rikkumisi on PRIA kaebaja osas tuvastanud. Muuhulgas on vastustaja halduskohtule esitatud kaebuse vastuses (tl 23-25) märkinud, et toetuste saamise õigus ei teki üksnes maa kasutusõigusest, kuna ELÜPS (kuni 31.12.2014. kehtinud redaktsioonis) § 14 lg 2 p-st 3 tulenevalt ei ole toetuste saamise õigust maa suhtes, mille osas on taotlejal olemas küll põllumajandusmaa kasutusõigus, ent mida isik ei ole ise harinud ega korras hoidnud. Ka halduskohtu otsuses on õigesti ja selgelt ära toodud see, et vaidlusaluste haldusaktide andmise aluseks oli PRIA poolt kontrolli käigus tuvastatud asjaolu, et kaebaja ei ole 10,56 ha ulatuses põldudel nr 1 ja nr 2 täitnud kohustust hoida põllumajandusmaad heades põllumajandusja keskkonnatingimustes. Seega on kaebaja väide, mille kohaselt pole talle selgitatudki, millistele tingimustele esitatud toetustaotlus ei vastanud, asjakohatu ja sisuliselt ebaõige.

6

14. Samuti nähtub kaebaja põlluraamatu kannetest (tl 32-33) ühel maikuu päeval loomade karjatamine ning juunikuu kahel päeval niitmine, vaalutamine ja rullimine ca 2-l hektaril maast. Määruse nr 11 § 5 lg 2 sätestab aga, et enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad tuleb vähemalt üks kord enne 31. juulit niita või seal loomi karjatada.

31. juuliks tuleb niide koristada või hekseldada. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada. Seega nähtub see, kas kaebaja on toetustaotlusel deklareeritud maad hooldanud karjatamise teel, siiski kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest. Asjaolu, et kaebaja on põlluraamatu kannete kohaselt ühel päeval (10.05.2013) väidetavalt loomi karjatanud ja oma sõnul näinud, kuidas loomad rohtu söövad, ei tähenda ilmselgelt seda, et vaidlusalune maa on olnud tervikuna kaebaja kasutuses ja nõuetekohaselt hooldatud, mistõttu on ta ka toetuste saamiseks kehtestatud nõuded täitnud.

Kui karjatamine toimus ainult 10.05.2013 (ja teistsugust olukorda kinnitavaid tõendeid kaebaja esitanud ei ole), ei saanudki kaebaja läbi loomade karjatamise saavutada rohumaade nõuetekohast hooldamist. Seda, et karjatamine pole olnud piisav, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et teine maakasutaja sai vaidlusaluste põllumaade hooldamise tulemusena seal kasvanud heinast endale teha 100 heinapalli. Nimetatud faktilist asjaolu on kaebaja ka ise tunnistanud. Seega, vastupidiselt kaebaja väitele, mille kohaselt PRIA ja halduskohus lähtuvad valedest algtingimustest ning ei pea tema selgitusi olulisteks, on PRIA vaidlusaluste haldusaktide andmisel lähtunud nii kaebaja enda kui ka tema esindaja selgitustest ning põlluraamatu kannetest, mis langesid kokku kohapealse kontrolli tulemustega.

Samade tõendite alusel hindas ka halduskohus PRIA vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Seda, et M.T. ei olnud tegelikult see isik, kes hoidis kogu toetuse saamiseks deklareeritud maad heades põllumajandusja keskkonnatingimustes, kinnitas kaebaja ka ise nii PRIA-le esitatud vaides kui ka halduskohtule esitatud kaebuses, märkides, et: „uus maa rentnik /../ niitis osaliselt maa ning viis ära niidetud heina.“ Ka põlluraamatust nähtub kaebaja poolt teostatud niitmine, vaalutamine ja rullimine üksnes 2-l ha-l põllumaast, nagu ka varem juba märgitud.

Kuna PRIA on lähtunud ka kaebaja esitatud selgitustest ning lisaks põlluraamatu kannetest, mida toetavad ka kohapealse kontrolli tulemused, on arvestatud ka kaebaja seisukohtadega ning kaebaja vastupidine väide on väär.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited mis on seotud sama põllumaa rendile saanud teise isikuga sõlmitud rendilepingust ja sellega seotud eraõiguslikust vaidlusest. PRIA vaidlustatud haldusaktide andjana ei tegele erinevate taotlejate vahel toimuvate maakasutusvaidluste lahendamisega ning ka halduskohus on vaidlustatud otsuses asunud antud küsimuses õigele ja põhjendatud seisukohale, et kui kaebaja leiab, et rendileandja on rikkunud temaga sõlmitud rendilepingut või A. Roostalu rikub kaebaja rendilepingust tulenevat õigust maad kasutada, siis saab ta kasutada eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks.

16. Kaebaja väidab esitatud apellatsioonkaebuses etteheitena PRIA-le ja halduskohtu otsusele ka seda, et: „juhul, kui keegi suvaline isik purustab või niidab maa-ala, muutun mina ebaseaduslikuks toetuse nõudjaks /../“. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud väite näol, mille kohaselt kaebaja peab ennast ebaseaduslikuks toetuse nõudjaks, tegemist tema enda subjektiivse arusaama, mitte PRIA seisukohaga. PRIA on vaidlustatud otsustes asunud seisukohale, et kaebaja eksis toetustaotlusel deklareeritud andmete esitamisel mittesüüliselt, millest tulenevalt jäeti kohaldamata vähendamised ja väljaarvamised, nagu need on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 art 58 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 art 16. PRIA on kaebaja täiendavast sanktsioneerimisest loobumisel ja komisjoni määruse (EÜ)

7

nr 1122/2009 art 73 lg 1 kohaldamisel arvestanud, et kaebajal oli vaidlusaluse põllumaa kasutamiseks olemas õiguslik alus ning, et M.T. ei saanud juba taotluse vormistamise etapis ette näha kõiki taotlemisele järgneda võivaid tegelikke põllumajanduslikke tegevusi.

PRIA ja halduskohus on eeltoodust tulenevalt põhjendatult leidnud, et ei ole õige maksta kaebajale toetusi sellise maaga seonduvalt (10,65 ha), mille hoidmiseks heades põllumajandusja keskkonnatingimustes pole kaebaja kulutusi ega jõupingutusi teinud.

17. Kuna esitatud apellatsioonkaebus on suuremas osas oma sõnastuselt ja sisult identne halduskohtule esitatud kaebusega ja 05.12.2014 halduskohtusse jõudnud täiendusega, taotleb M.T. apellatsioonkaebuses taaskord, et PRIA-t kohustataks hüvitama tekitatud kahju või kõrvaldama tagajärjed. Asja materjalidest nähtuvalt loobus kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 14.08.2014 esitatud vastuses (tl 15) käesoleva kohtumenetluse raames kahju hüvitamise nõudest PRIA vastu, s. o kahju hüvitamise nõuet ei ole seetõttu ka halduskohus sisuliselt läbi vaadanud. Apellatsioonkaebuses uuesti esitatud kahju hüvitamise nõue tuleb ringkonnakohtus jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 182 lg-le 3, sest apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtule ei esitatud. Mis puudutab 05.12.2014. a täienduses esitatud tagajärgede kõrvaldamise (endise olukorra taastamise) nõude uuesti esitamist apellatsioonkaebuses, siis jätab ringkonnakohus ka nimetatud nõude apellatsioonimenetluses läbi vaatamata, sest halduskohus keeldus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult lubamast kaebajal kaebust juba halduskohtus muuta selliselt, et hüvitamisnõude asemel esitatakse RVastS § 11 alusel tagajärgede kõrvaldamise nõue, kuigi hüvitamisnõude esitamisest käesoleva menetluse raames oli kaebaja ise varasemalt keeldunud. Seega ei ole halduskohus põhjendatult ka seda nõuet halduskohtumenetluses sisuliselt lahendanud, mistõttu ei saa seda esimese astme kohtu asemel lahendada ka ringkonnakohus seda enam, et ilmselgelt puudub ka alus nõude selliselt muutmiseks alles ringkonnakohtus, kuna sellise sisuga täiendavate nõuete esitamine nii, nagu seda on tehtud halduskohtule esitatud 05.12.2014. a täienduses, ei ole mingil viisil otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks (toetussummade tervikuna kättesaamiseks). HKMS § 182 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus läbi vaatamata ka kaebaja 17.07.2015. a täiendavas seisukohas esitatud nõuded lisada välja maksmata jäänud toetussummale 20 % ning keelata PRIA aktsioonid kaebaja enda ja temaga seotud isikute vastu, sh läbi Veterinaarja Toiduameti.

18. .Arvestades seda, et esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 M.T. enda kanda.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/