2-15-4773/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2015.a., Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-15-4773 Kohtuasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad XXX avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks

Menetluse lõpetamine suhtlemiskorra kinnitamisega

Avaldaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX ) Avaldaja lepinguline esindaja Priit Lantin (e-post info@vkb.ee) Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isik II XXX(61208100071, elukoht Oti tee 9, Tuhala, Kose vald, Harjumaa 75118) XXX määratud esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (epost advbyroo@gmail.com) Eestkosteasutused XXX Vallavalitsus (e-post XXX) ja XXX Valitsus (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 03.09.2015

Resolutsioon

1. Kinnitada alljärgnev isa ja tütre suhtlemiskord: 1.1. XXX võtab XXX iga kuu teisel ja neljandal reedel kell 18.00 vanemate vahel kokkulepitud kohast ja viib lapse enda elukohta ning toob lapse tagasi ema juurde pühapäeval kella 18.00-ks; 1.2. Kui kohtumine jääb ära isast tingitud põhjustel, siis ei kuulu see asendamisele välja arvatud juhul, kui lapsevanemad teisiti kokku ei lepi. Kui kohtumine jääb ära lapsest tingitud põhjusetel (lapse haigus), asendatakse ärajäänud kohtumine nädalavahetusega, mil isa muidu lapsega ei kohtuks. Suvel veedab laps isaga 2 nädalat ja talvel 1 nädala; 1.3. Laps veedab isaga oma sünnipäevale järgneva pühapäeva; 1.4. Jõulud (24.12-26.12) veedab laps emaga ja sellele järgneva aastavahetuse (31.12.-01.01) isaga;

1.5. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva isaga; 1.6. Vanemal on lapse teise vanema juures viibimise ajal õigus saada jooksvalt infot telefoni teel, samuti vestelda lapsega, kuid mitte hiljem kui kl 21.00. Vanem ei tohi takistada teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast; 1.7. Lapsega seotud olulistest sündmustest/probleemidest peab üks vanem teatama teisele vanemale telefoni teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tunni jooksul; 1.8. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta. Lapse haigestumise korral tuleb koheselt teisele vanemale sellest teatada, samuti tervendamiseks tarvitusele võetud abinõudest, arstivisiitidest. Haige laps tuleb võimaluse korral transportida lapse koju. 1.9. Vanem hoidub tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; 1.10. Isal on õigus lapsega kohtuda ka muudel, eelnevast erinevatel aegadel, kui lapsevanemad on selles eelnevalt kokku leppinud.

Menetluskulude jaotus

Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord ning tähtaeg Riigi õigusabi tasu kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks Karis Särgavale ja XXXale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on alates 26.03.2015 XXX avaldus lapse suhtlemise korraldamiseks. Avaldaja ja XXX kooselust on sündinud XXX. ühine tütar XXX. Poolte kooselu lõppes detsembris 2013. Alates kooselu lõpust on avaldajale tütrega suhtlemine olnud takistatud. XXX ei ole võimaldanud avaldajal lapsega kohtuda ega suhelda. Avaldajal ei ole õnnestunud XXX veenda, et ka lapse isal on õigus lapsega suhelda. XXX on keeldunud võimaldamast avaldajal rääkida lapsega sidevahendit kasutades. Avaldaja soovib osa võtta lapse kasvatamisest, kuid see võimalus on lapse ema poolt oluliselt piiratud. Avaldaja leiab, et temal kui lapse isal peab olema võimalus lapsega suhtlemises ja tema elus osalemiseks ilma, et lapse ema sellele lapse huve kahjustavaid piiranguid seaks.

Kohtumääruse põhjendused Suhtlusõigus on osa lihasele vanemale kuuluvast põhiseaduslikust vanemaõigusest (PS § 27). Lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 sätestab, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast

vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, , mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Asja menetlemise ajal suhtles lapse isa lapsega lasteaias. Lasteaia juhataja arvamuse kohaselt läksid suhtlemised väga hästi. 17.06.2015.a. kohtuistungil leppisid menetlusosalised kokku suhtlemise suvekuudel üks päev korraga seitsmel korral. 03.09.20156.a. toimunud kohtuistungil selgitas XXX, et suvel suhtlemist isaga ei ole olnud. Peale eelmist istungit andis ta lapse viieks päevaks korraga isale ja peale selle hakkas laps öösiti nutma ja alla pissima, kuna laps ei tea, miks teda solgutatakse , ta ei tea, kes tema isa on. Rohkem XXX isale lapsega suhtlemist ei ole võimaldanud. XXX Valitsuse lastekaitse töötaja külastas XXX ajal, kui temaga oli XXX. Lapsel oli isa juures kõik hästi, lapse üleandmisel ei olnud nuttu, isa juures kodus ka mitte. Ükski menetlusosaline ei avaldanud kahtlust, et isa ja lapse suhtlus oleks mingilgi määral last kahjustanud. Kohus nõustub lapse määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja seisukohtadega, et vaatamata sellele, et vanemad ei ela koos, on lapse huvides isa ja lapse tihe suhtlus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lastesse puutuvates vaidlustes esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Kuigi pooled kohtuistungil kokkulepet ei saavutanud, võtab kohus suhtlemiskorra aluseks poolte, eestkosteasutuse ja lapse määratud esindaja poolt väljapakutu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik