2-14-41163/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-14-41163

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2015, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-41163 Tsiviilasi OÜ Martinex hagiavaldus kostja Ixxxxx Sxxxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Martinex OÜ (registrikood: 10766329; asukoht: Pärnasalu 31, Saue, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Veinberg (Advokaadibüroo Legest; asukoht: Põllu 11-5, Luige, Kiili vald, 75404 Harjumaa; telefon: 5300 3345; epost: urmas.veinberg@legest.ee) Kostja: Ixxxxx Sxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxxxelukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; telefon: xxxxxxxxx; e-post: x Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Martinex OÜ ja kostja Ixxxxx Sxxxxx poolt sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgnevad:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale 1777,03 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivisest 1279,53 eurot, poolest hageja tasutud riigilõivust 112,50 eurot ja hageja õigusabikuludest 385 eurot (õigusabi koosneb kahest arvest summades 330 eurot ja

55 eurot, summad on ilma käibemaksuta).

1.2 Kostja tasub nimetatud summa osadena, tasudes iga osa hiljemalt iga kalendrikuu

15. kuupäevaks alates kompromissi kinnitamisele järgnevast kalendrikuust.

1.3 Kostja kohustub tasuma kuni novembrini 2015 (kaasa arvatud) igakuiselt 50 eurot. Alates detsembrist 2015 tasub kostja hagejale igakuiselt 250 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

1.4 Kostja tasub nimetatud summad hageja arveldusarvele EE551010220017864012 SEB Pangas.

1.5 Kompromissis nimetatud summade tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivise tasumist tähtaegselt tasumata summadelt.

1.6 Kui kostja on jätnud tasumata vähemalt kolm makset, siis on hagejal õigus nõuda kogu tasumata summa kohest tasumist.

1.7 Hageja ja kostja kinnitavad, et peale kompromissis nimetatud summa nõuetekohast tasumist ei ole pooltel mistahes nõudeid teineteise vastu.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-41163 menetlus OÜ Martinex hagis Ixxxxx Sxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada Advokaadibüroo Legest OÜ pangakontole nr EE981700017003478185 Nordea Bank AB Eesti filiaalis pool hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust summas 112,50 eurot (sada kaksteist eurot ja viiskümmend senti).

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Martinex OÜ esitas kohtule hagiavalduse Ixxxxx Sxxxxx vastu üürilepingust tuleneva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 1. juuni 2015. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja I. Sxxxx teatas 13. juuli 2015. a vastuses, et maksab OÜ-le Martinex põhivõlga kohtutäituri kaudu igal kuul 200 eurot. Põhivõlast on tasutud 900 eurot ja maksta on veel 706 eurot. Põhivõla viimase makse kuupäev on 12. november 2015. Kostja soovis jõuda hagejaga kokkuleppele, et ta hakkab viivist tasuma pärast põhivõla tasumist, s.o alates 12. detsembrist 2015.

16. juulil 2015 edastas kohus kostja vastuse hagejale ning tegi pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss ja andis tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.

26. augustil 2015 esitasid pooled kohtule 6. augustil 2015 sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromissi on võimalik kinnitada ja asja menetlus tuleb sel alusel lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis tingiksid kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seoses käesoleva määruse resolutsiooni p-ga 1.5 (pooltevahelise kompromissi p.9) peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi (sh viivise) tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Võimalike erinevuste puhul sellest imperatiivsest sättest tuleb vastavaid asjaolusid tõendada võlausaldajal (vt lähemalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-175- 14). Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja menetluskulud summas 497,50 eurot, sh ½ hageja poolt tasutud riigilõivust summas 112,50 eurot ja hageja õigusabikulud summas

385 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 225 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool riigilõivust, s.o 112,50 eurot tagastada. Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja esindaja Advokaadibüroo Legest OÜ pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik