Legislator Case Law & Legislation
2-15-1352/17 AI generated

2-15-1352/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-15-1352/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-15-1352

Legislator headnote

AI generated

2-15-1352/17 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-15-1352

Keywords

AI generated
hardship clause satisfaction of claim unsubstantiated claims of solvency unsubstantiated change provisional relief for creditor mutual termination agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-15-1352

Kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2015; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-1352 Tsiviilasi A.K. hagiavaldus X OÜ ja AS X vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asjas menetluse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: A.K. (ik xxxxxxxxxxx; eluk X; e-post X)

Kostja I: X OÜ (rk xxxxxxxx; asuk X; juhatuse liige A. B.) Kostja I lepinguline esindaja: adv K. K. (e-post x)

Kostja II: AS X (rk xxxxxxxx; asuk X; juhatuse liige H.K., e-post X@X.ee) Kostja II lepinguline esindaja: v.adv O. P. (e-post x) 09.09.2015. a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.K. ning X OÜ ja AS X vahel 09.09.2015. a sõlmitud kompromissikokkulepe alljärgnevate tingimustega:

1) Kostja AS X kohustub tasuma hagejale 300 (kolmsada) eurot 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest hageja A.K. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank. 2) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et:

- Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. - Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-1352 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

2. Tagastada A.K. poolt 27.01.2015. a tasutud riigilõivust 125 eurot pool ehk 62,50 (kuuskümmend kaks ja 50 senti) eurot A.K. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled lühendasid edasikaebeõigust kolmele (3) päevale (TsMS § 661 lg 4). Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

ASJAOLUD

Menetluse käik 28.01.2015. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale A.K. hagiavaldus X OÜ ja AS X vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (menetlusse võetud 04.03.2015. a). 09.09.2015. a toimus asjas kohtuistung, kus pooled sõlmisid kompromissi.

Poolte taotlus Kohtuistungil avaldatud kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja AS X poolt hagejale tasutavas kahju hüvitamise määras ja tasumise tingimustes – 300 eurot ning 7 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Tuginedes TsMS § 661 lg 4 pooled lühendasid edasikaebaõigust 3 päevani. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS 168 lg 3).

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada.

Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

2. Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagis nõuti varalist ja mittevaralist kahju hüvitamist summas 750 eurot. Seega oli hagihinnaks 750 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud istungil kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub A.K.le tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik