4-15-5455/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. septembril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number 4-15-5455 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

S.H kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,008328 Kvalifikatsioon LS § 223 lg 1 järgi. Menetlusalune isik

S.H, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, e-post: XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus

otsustas: Jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2015.a otsuse väärteoasjas nr 2302,14,008328 sisuliselt muutmata.

Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata S.H-le karistuseks mõistetud rahatrahvi summas

520 eurot tasumine ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 52 eurot otsuse jõustumisest.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155103392.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse väärteomeneleja Annika Lepamaa on koostanud 15.05.2015.a. väärteoprotokolli nr AB 1312597 selle kohta, et

S.H juhtis 30.05.2014.a. kella 13:45 ajal Harjumaal Tallinna linnas Endla – Tõnismäe ristimikul suunaga Kaarli puiestee poole mootorsõidukit Chrysler 300M reg.nr XXX

ning ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liikleijaid, sooritades manöövrit vasakule, keeras küljelt otsa vasakpoolsel sõidurajal otse liikunud sõidukile Honda, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ-le.

Sellega S.H rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Omari Askileiskiri on 09.06.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,14,008328 määranud S.H-le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, s.o. on 520 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul hiljemalt 30.06.2015.a.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta ei ole nõus talle määratud trahvisummaga, kuna see oli tema

esimene liiklusõnnetus. Kaebaja kaotas kevadel töö ning on töötu ja sellise trahvisumma maksmine käib tal üle jõu. Samuti kaebaja palub, et tal oleks võimalik rahatrahv tasuda ositi, kuna korraga ei ole võimalik sellist summat maksta. Ta on saanud antud juhtumist õppetunni ja on edaspidi ettevaatlikum. Tunnistab oma süüd.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub alus karistuse kergendamiseks.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikkult tõendamist. S.H

poolt juhitud mootorsõidukiga toimunud liiklusõnnetuse tulemusena tekkis

varaline kahju ja niivõrd raske rikkumise eest tuleb määrata ka range karistus. Seega on

põhjendatud karistuse määramine sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja rõhutab, et karistus ei pea olema menetlusalusele isikule kerge kanda vaid see peabki mõjutama

rikkujat edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja

vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele osade kaupa. Muus osas palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

3

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et S.H kaebus tuleb sisuliselt jätta rahatrahvi suuruse osas muutmata, kuid leiab, et rahatrahvi tasumine on võimalik määrata ositi.

Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et S.H juhtis 30.05.2014.a. kella 13:45

ajal Harjumaal Tallinna linnas Endla – Tõnismäe ristimikul suunaga Kaarli puiestee poole mootorsõidukit Chrysler 300M reg.nr XXXning ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liikleijaid, sooritades manöövrit vasakule, keeras küljelt otsa vasakpoolsel sõidurajal otse liikunud sõidukile Honda, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ-le.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega: sündmuskoha

vaatlusprotokolliga tl 1; tunnistaja XXX07.07.2014.a. antud ütlustega tl. 17; tunnistaja

XXX09.07.2014.a. antud ütlustega; tunnistaja XXX09.07.2014.a. antud ütlustega tl. 19; Asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabeliga tl. 20 – 24;

S.H menetluse keskel on oma süüd tunnistanud ning kohtule esitatud kaebuses tunnistas S.H ennast süüdi LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuid palus kõiki asjaolusid arvestades karistada teda leebema rahatrahviga ja võimaldada see tasuda ositi.

Kohus leiab, et S.H-le määratud karistus varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamises LS § 223 lg 1 alusel s.t rahatrahv 130 trahviühikut s.o. 520 eurot vastab S.H süü suurusele, rikkumise toimepanemise asjaoludele.

LS § 223 lg 1 mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S.H karistusandmetest nähtuvalt isikul puuduvad kehtivad karistused.

4

Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole menetleja tuvastanud S.H tegevuses KarS § 57 mõttes karistust kergendavaid asjaolusid, samuti ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole.

Määratud karistus on kooskõlas ka kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub

õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvi tasumine ositi ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 520 eurot 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiselt 52 eurot.

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist.

/ / allkirjastatud digitaalselt Margot Mikler Kohtunik