4-15-867/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-15-867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2015. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Täitmiskohtunik Ene Muts Väärteoasja number 4-15-867 (2780,15,000190; 2780,15,000353) kirjalik menetlus

Väärteoasi S.D väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur

Süüdlane S.D ,

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töötab kutselise kalurina

Taotluse sisu

Üldkasuliku töö tühistamine ja aresti täitmisele pööramine Taotluse esitaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 69 lg 6 ja V™S § 210 1

Jätta rahuldamata taotlus üldkasuliku töö katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks väärteoasjades nr 2780,15,000190 ja nr 2780,15,000353.

KarS § 69 lg 6 alusel pikendada S.D-le Tartu Maakohtu 26.02.2015. a otsusega aresti asendamiseks määratud tegemata üldkasuliku töö 9 (üheksa) tunni tegemiseks tähtaega 2 (kahe) kuu võrra arvates kohtumääruse jõustumisest.

V™S § 199 lg 4 järgi kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus jõustub selle tegemisest 10.09.2015. a.

Üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda S.D Lõuna Prefektuuri spetsialisti Anžela

Murumägi poole menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse korrakaitsebüroosse

Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216, telefonid: 730 8786, 5770 5922; e-posti aadress: anzela.murumagi@politsei.ee.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast pärevast arvates.

Asjaolud ja taotluse sisu.

Tartu Maakohtu 26.02.2015. a otsusega tunnistati S.D süüdi 11.01.2015. a toimepandud väärteo eest LS § 201 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 7 päeva aresti ja 20.01.2015. a toimepandud väärtegude eest LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 14 päeva aresti.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati mõistetud arest üldkasuliku tööga vastavalt 7 tunni ja 14 tunni ulatuses ning S.D-le määrati 21 tunni üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 2 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 06.03.2015. a.

Üldkasuliku töö tegemiseks pidi S.D pöörduma Lõuna Prefektuuri spetsialisti Anžela Murumägi poole menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse korrakaitsebüroosse.

08.09.2015. a esitas Lõuna Prefektuur kohtule taotluse üldkasuliku töö tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks.

Taotluse kohaselt

27. aprillil 2015. a tutvustati süüdlasele S.D-le allkirja vastu õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning ta sai kätte ajakava. Vastavalt ajakavale nr 1 oli süüdlane kohustatud üldkasuliku töö tunde tegema 27., 28. ja 29. aprillil 2015. a XXX (töö andja), kus juhendajaks on S.E.. Tööaja arvestuse järgi tegi süüdlane 27. ja 28. aprillil vähem tunde, kui oli ajakavas ettenähtud ning 29. aprillil helistas ta juhendaja S.E., et on haige ja üldkasuliku töö tunde tegema ei ilmunud. Hiljem on S.D ilmunud veel tööandja juurde üldkasuliku töö tunde tegema kahel korral. Süüdlane on määratud üldkasuliku töö tundidest reaalselt täitnud 12 tundi. Siseministri 22.12.2011. a määruse nr 27 „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi „Kord“) § 14 lõike 2 kohaselt võib ametnik esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus.

Kohtu seisukoht ja põhjendus Siseministri 22.12.2011. a määrusega nr 27 kinnitatud Korra § 14 lõike 1 järgi, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud, fikseerib ametnik rikkumised määruse lisas 5 esitatud vormi kohaselt ning teeb süüdlasele määruse lisa 6 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Korra § 14 lõike 2 järgi ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. KarS § 69 lg 6 järgi kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et prefekti määratud üldkasuliku töö täitmist korraldav ametnik koostas 24.04.2015. a kooskõlastatult töö andjaga, XXX üldkasuliku töö ajakava, mille allkirjastas süüdlane S.D 27.04.2015. a. Ajakava kohaselt pidi S.D töötama 27.,

28. ja 29. aprillil iga päev 7 tundi, kokku 21 tundi. Tööd juhendas S.E.. Tööaja arvestuse kohaselt töötas S.D 27. aprillil 3 tundi ja 28. aprillil 4 tundi. 29. aprillil ei töötanud, teatas, et on haige. Tööaja arvestuse tabelis on kanne 30. aprilli kohta, et teatas tulemata jäämisest. Edasi on tööaja arvestuse tabelis kaks kannet, mille järgi S.D töötas

04. mail 2 tundi ja 08. mail 3 tundi. Kokku töötatud 12 tundi.

Taotlusele ei ole lisatud Korra §-s 14 nimetatud Korra lisades 5 ja 6 nimetatud dokumente, milledega fikseerib ametnik rikkumised ja teeb kirjaliku hoiatuse. Mõlemal juhul on nõutav kirjalik vorm. Lisa 5 vormil oleva aktiga fikseerib ametnik rikkumise. Aktil peab olema juhendaja seletus rikkumise kohta ja süüdlase seletus rikkumise kohta. Lisas 6 on kirjaliku hoiatuse vorm. Hoiatus peab olema süüdlasele teatavaks tehtud allkirja vastu. Kuna taotlusele ei ole lisatud vormidele 5 ja 6 koostatud dokumente, teeb kohtunik järelduse, et S.D üldkasuliku töö ajakava rikkumine on fikseerimata ja teda ei ole rikkumise eest kirjalikult hoiatatud. Kohus ei tuvastanud Korra §-s 13 nimetatud asjaolusid, mis tingisid S.D üldkasuliku töö arvestamata jätmise. Korra § 16 lg 1 järgi üldkasuliku töö tegemist juhendav isik (juhendaja)

teavitab viivitamatult ametnikku asjaoludest, mis tingivad vajaduse muuta ajakava või üldkasuliku töö laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses. Ametnik teeb põhjendatud asjaolude korral muudatuse ajakava või üldkasuliku töö laadi kohta. Korra § 16 lg 2 järgi ajakava või üldkasuliku töö laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub juhendaja ja süüdlase kokkuleppel. Kui juhendaja ja süüdlane kokkulepet ei saavuta, otsustab ametnik ajakava või üldkasuliku töö laadi muutmise või sellest keeldumise. S.D-le oli koostatud ajakava seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses. Seetõttu Korra §

16 lg 2 lubas ajakava muuta juhendaja ja süüdlase kokkuleppel. S.D on ajakava rikkunud juba töö tegemise esimesel päeval ja muudetud ajakava ei toonud kaasa kohtuotsuse täitmist, esitas juhendaja 11.05.2015. a tööaja arvestuse 12 tunni töö kohta. Korra § 14 lg 1 järgi kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, fikseerib ametnik rikkumised määruse lisas 5 esitatud vormi kohaselt ning teeb süüdlasele määruse lisa 6 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Ei ole välistatud, et rikkumise fikseerimine toob kaasa karistuse täitmise ja süüdlasele kirjaliku hoiatuse tegemiseks puudub vajadus. Kui süüdlase rikkumine on Korra kohaselt fikseerimata, tuleb seda asjaolu tõlgendada süüdlase kasuks. Eeltoodud põhjusel puudub kohtul veendumus, et süüdlane hoidus üldkasulikust tööst kõrvale mõjuvate põhjusteta. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus puudub ning seetõttu puudub Korra § 14 lg 2 nimetatud alternatiivne alus süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse esitamiseks.

Eeltoodud asjaoludel ja põhjustel jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata ja KarS § 69 lg 6 alusel pikendab S.D-le Tartu Maakohtu 26.02.2015. a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega ning määrab tegemata 9 tunni üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja arvates kohtumääruse jõustumisest. Pikendamise korral jääb tähtaeg KarS § 69 lg 3 järgi väärtegude puhul lubatud tähtaja piiridesse. Ene Muts täitmiskohtunik /allkirjkastatud digitalselt/