4-15-5876/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-5876

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.septembril 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5876 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

T.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,002439 Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 16.02.2015 kell 17:40, Kolde pst 84, Tallinn Kaebuse esitaja T.F (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, lapsehoolduspuhkusel) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,002439 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada T.F LS § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

3. Süüdi tunnistada T.F LS § 236 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada T.F tasuda mõistetud LS § 223 lg 1, §

236 lg 1 järgi rahatrahv 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 48 (nelikümmend kaheksa) eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

08.07.2015 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,002439 näidatud arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske pangas arvele

EE403300333416110002 või №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198 märkides ja viitenumbri 10220155124148 selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-15- 5876, T.F“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 13.07.2015 laekus Harju Maakohtule T.F-i kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,002439 (tl 1-2). Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kuid leiab, et see on liiga range ja palub seda vähendada kuna ta on lapsehoolduspuhkusel ja ootab last. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 9), milles on seisukohal, et 08.07.2015 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,15,002439 on seaduslik ning selle muutmiseks alused puuduvad. Menetlusalusele isikule inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist. T.F-i poolt juhitud mootorsõidukiga toimunud liiklusõnnetuse tulemusena tekkis varaline kahju ja menetlusalune isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt nõuetekohaselt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Niivõrd raskete rikkumiste eest tuleb määrata ka ranged karistused. Otsuse tegija on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud menetlusaluse isiku esitatud kahetsust, süü tunnistamist ja seda, et ta on varasemalt väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja rõhutab, et karistus ei pea olema menetlusalusele isikule kerge kanda vaid see peabki mõjutama rikkujat edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 6, 9). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud T.F-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollist AB1473827 (VT tom lk 26) selgub, et 16.02.2015 kl 17:40 Tallinnas Kolde pst 84 juhtis T.F mootorsõidukit Honda Civic (registreerimismärk XXX), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, tagurdas otsa pargitud sõidukile Toyota (registreerimismärk XXX). Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX, XXX. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 16 lg 1, § 169 lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 16.02.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist, fototabelist, sõiduki vaatlusprotokollist,

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri päringust, BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastusest (VT toim lk 1-12, fotod nr 1-17, lk 22 fotod 1-3, lk 18-19) selgub, et Tallinnas Kolde pst 84 toimus liiklusõnnetus, kus pargitud sõidukile Toyota Avensis (registreerimismärk

XXX) sõitis otsa sõiduk Honda Civic (registreerimismärk XXX) ja lahkus sündmuskohalt. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 25) selgub, autosalongis sel hetkel oli ka

1-aastane tütar, kes nuttis, seega T.F-i tähelepanu oli suunatud tütrele mitte liikumisele. Tunnistab oma süüd, kahetseb. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et T.F-i käitumine LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebusest selgub, et

T.F mõistab oma rikkumist. Vaidlustatud Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsuselt väärteoasjas nr 2302,15,002439 nähtuvalt karistati T.F LS § 223 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ning LS § 236 lg 1 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. T.F-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 29). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1- 99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi 120 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahv 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 48 eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik