2-14-61180/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2015, Valga kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-14-61180

Tsiviilasi

X AS hagiavaldus A.K. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X AS (rk xxxxxxxx; asuk X)

Hageja esindaja: M. S. (e-post x)

Kostja: A.K. (ik xxxxxxxxxxx; eluk X//x)

RESOLUTSIOON

Jätta X AS hagi A.K. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebekord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X AS esitas 20.11.2014. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi A.K. vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal võlg AS X ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingust. Kohus võttis hagi menetlusse 28.11.2014. a ning üritas

hagimaterjale kostjale kätte toimetada hageja poolt avaldatud aadressil – X, kuid

kohtukordniku märke kohaselt seal kostja ei ela /tl 23-24/. 15.12.2014. a tegi kohus

rahvastikuregistrist päringu, mille kohaselt kostja registrijärgne elukoht ja sideaadress oli

Soomes: X / X /tl 25/. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud 09.01.2015. a aadressil X, Soomes /tl 27-28/. 28.04.2015. a tegi kohus kostjale

kirja, milles küsis arvamust kohtualluvuse kohta. Kohus saatis kirja samale aadressile,

kust kostja sai kätte hagimaterjalid ning mis on jätkuvalt märgitud kostja kehtiva

sideaadressina rahvastikuregistris - X, Soome. Kiri on kohtule tagastatud märkega

„Unclaimed“ /tl 30-32/.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 3141 lg 1 järgi kui menetlusdokument on

saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe

selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades

ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale

kättetoimetatuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui menetlusdokument

2/3

toimetatakse välisriigis kätte postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega, loetakse

menetlusdokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle saatmisest arvates. Seega

saab kohtu hinnangul lugeda, et kohtunõue on kostjale kätte toimetatud hiljemalt

28.05.2015. a. Kostja pidi kohtunõudele vastama hiljemalt 15 päeva jooksul alates kirja

kättesaamisest.

3. Kohus märgib, et kohus on üritanud dokumente kätte toimetada ka kostja teisel Soome

aadressil (X), kuid see on samuti tagastatud märkega „Unclaimed“ /tl 35/. Kohus on

materjalid saatnud ka kostja e-posti aadressil, mis on märgitud rahvastikuregistris, kuid

sellele pole kostja vastanud /tl 34/. Rahvastikuregistrist nähtub kehtiv sideaadress Eestis –

X – kuid kohtukordniku 03.09.2015.a märke kohaselt tundub korter tühi, seal ei ela keegi

/tl 39-40/. Kohtukordnik on 09.09.2015 kontrollinud veel ka varasemat elukohta X, kuid

ka seal kostjat ei viibinud, ust ei avatud /tl 41/. Kohtule teadaolevad telefoninumbrid

(xxxxxxxx, xxxxxxxx) ei ole kasutusel.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse

saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei

allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 ja 2 järgi

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti

kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti.

5. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on

seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või

kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki

4. jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b)

osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi

lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb

tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on

mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka

nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse nr

44/2001 II peatüki 4. jaos asuva artikli 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

6. Kohus leiab, et kostja on tarbija määruse nr 44/2001 artikli 15 lg 1 tähenduses. Kostja

rahvastikuregistrijärgne elukoht on alates 2010. a novembrist Soome Vabariigis. Kostjal

puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress Eestis. Rahvastikuregistrist nähtub küll

kehtiv sideaadress Eestis, kuid kohtukordniku märke kohaselt on korter tühi ning seal ei

ela keegi. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt

elab. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis.

Kogutud andmed annavad alust arvata, et kostja alaline elukoht võib olla Soomes.

Arvestades kostja alalist elukohta ning asjaolu, et kostja on tarbija, ei saa tema vastu

käesolevat hagi Eesti kohtusse esitada.

7. Määruse nr 44/2001 artikli 17 kohaselt võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda

üksnes kokkuleppe alusel: 1. mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2. mis võimaldab

tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3. mis on sõlmitud

tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli

kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle

liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase

3/3

liikmesriigi seadustega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks määruse nr

44/2001 artiklis 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaks kõrvale kalduda artiklist 16.

8. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kui kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. Kuna X AS hagi A.K. vastu ei allu Eesti kohtule, tuleb hagi jätta läbi

vaatamata.

9. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr,

kontoomaniku nimi ja registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks

kohtunik