2-13-54820/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-54820 Tsiviilasi KÜ Narva Energia 5 hagi Eduard Malõševi ja Jelena Malõševa vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. juuli 2014.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eduard Malõševi ja Jelena Malõševa apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (kostjad): Eduard Malõšev (isikukood XXXXXX); Jelena Malõševa (isikukood XXXXXX); Vastustaja (hageja): KÜ Narva Energia (registrikood: 80250432), seaduslik esindaja Svetlana Kondybko, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-54820 menetlus ja kinnitada KÜ Narva Energia 5 ning Eduard Malõševi ja Jelena Malõševa vahel 13. augustil 2015.a järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss:

1.1. Hageja loobub esitatud hagist, mistõttu lõpetada tsiviilasja nr 2-13-54820 menetlus poolte kokkuleppel.

1.2. Kõik käesolevas menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi sõlmimisel ei oma ta kostjate vastu varalisi pretensioone ega võlanõuet.

1.4. Kostjad kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisel ei oma nad hageja vastu varalisi pretensioone ega võlanõuet.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. juuli 2014.a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-13-54820 menetlus.

3. Vabastada Eduard Malõšev ja Jelena Malõševa riigilõivu 60 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on Eduard Malõševi ja Jelena Malõševa apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 30. juuli 2014.a otsuse peale, millega kohus rahuldas KÜ Narva Energia 5 hagi Eduard Malõševi ja Jelena Malõševa vastu võlgnevuse summas 3 188,34 eurot väljamõistmiseks.

2. 07. septembril 2015.a esitasid KÜ Narva Energia 5, keda esindavad seaduslik esindaja Svetlana Kondybko ja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, ning Jelena Malõševa ja Eduard Malõšev Tartu Ringkonnakohtule kompromisslepingu ja palusid ringkonnakohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-54820 lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, jättes kompromissi tekstist välja selle punktid 3, 4, 7, 8 ja 9. Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega tulenevalt TsMS § 431 lg-st 2 Viru Maakohtu 30. juuli 2014.a otsuse ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas menetluse.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS §-ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi kinnitamist ei takista asjaolu, et kompromissis sisalduv menetluskulude jaotus tuleneb vahetult ka seadusest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud teisiti, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Ringkonnakohus jätab kinnitatava kompromissi tekstist välja punktid 3, 4, 7, 8 ja 9.

Kinnitamisele ei kuulu kompromissi p-d 3 ja 4, kus hageja ja apellandid paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust nii hagiavalduse esitamisel maakohtusse kui apellatsiooni esitamisel ringkonnakohtusse. Tegemist ei ole kompromissi sisuga, vaid taotlusega kohtule, mille ringkonnakohus lahendab vastavalt seadusele. Kompromissi punkti 7 kohaselt taotlevad pooled kohtult esitatud kompromisslepingu kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Tegemist ei ole kompromissi sisuga, vaid samuti taotlusega kohtule, mille ringkonnakohus lahendab vastavalt seadusele. Kompromissi punkti 8 kohaselt pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatust. Tegemist ei ole kompromissi sisuga, vaid kinnitusega, mille kohaselt pooled on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi punkti 9 kohaselt välistavad pooled kokkuleppel määruskaebuse esitamise võimaluse menetluse lõpetamise määrusele. Märgitu vastab TsMS § 661 lg-le 4, mille kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega ei ole samuti tegemist kompromissi sisuga vaid menetlusosaliste poolt menetlusõiguste käsutamisega TsMS § 4 tähenduses. Seega kehtib poolte loobumine määruskaebuse esitamise õigusest ka ilma, et kohtul tuleks sellekohane poolte kokkulepe kohtumäärusega kinnitada.

7. KÜ Narva Energia 5 taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmisega. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega ei kuulu KÜ-le Narva Energia 5 tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Eduard Malõševile ja Jelena Malõševale on Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2014.a määrusega antud menetlusabi ja E. Malõšev ja J. Malõševa on vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 300 eurot tasumisest osaliselt, s.o summas 210 eurot.

E. Malõšev ja J. Malõševa on tasunud riigilõivu 90 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse poolt tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesoleval juhul kuulus tasumisele apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivuna 300 eurot. Asjaolu, et apellandid vabastati osaliselt riigilõivu tasumisest, ei ole käsitletav selliselt, et apellantide poolt tasutud riigilõivust 90 eurost on apellantidel õigus seoses kompromisslepingu sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamisele. Pool tasumisele kuulunud riigilõivust on käesoleval juhul 150 (300÷2) eurot. Seega on apellandid tasunud riigilõivu 60 (150-90) eurot vähem. Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2014.a menetlusabi andmise määruses on ringkonnakohus selgitanud, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 4 võib kohus asja menetluse lõpetamise korral menetlusabi saajalt välja mõista menetluskulud riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus apellandid seoses kompromissi sõlmimisega ülejäänud riigilõivu, s.o 60 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp