3-14-52850/60 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52850 Haldusasi Sergei Uraganovi (Uraganov) kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Uraganovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Uraganov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Uraganov esitas 18.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et viibis Tallinna Vanglas 2005. a kuni 2014. a veebruarini. Kaebuse kohaselt alandasid kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas kaebaja inimväärikust ja kahjustasid tema tervist. Kaebaja isiklik ruum oli kambris liiga väike, tal ei võimaldatud kasutada spordisaali, kambris puudus WC-pott, võimaldati ainult üks 20-minutiline dušikord nädalas ja seda olukorras, kus kambris puudus soe vesi, õhuakendele paigaldatud perforeeritud metallplaadid takistasid oluliselt õhuvahetust ning kambris oli halb valgustus, mille tõttu kaebaja nägemisteravus langes. Kaebuse kohaselt keeldus vangla talle süstemaatiliselt migreenivastaste ravimite andmisest ja andis talle hoopis tavavaluvaigisteid. Tallinna Vangla administratsioon unustas 2012. a viia kaebaja päevakirurgilisele plaanilisele põlveoperatsioonile. Selle tagajärjel kasvas kaebaja haigus üle

krooniliseks haiguseks. Kartseris viibides palus kaebaja mitmel korral Tallinna Vangla administratsioonilt ravimeid, kuna tema tervislik seisund halvenes. Tallinna Vangla administratsioon ignoreeris neid pöördumisi, mistõttu jäid kaebaja kõrvad haigeks ja selle tagajärjel kaebaja ühe kõrvaga ei kuule. 2. Tallinna Halduskohus andis 20.11.2014. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule üle. 3. Tartu Halduskohus jättis 12.03.2015. a määrusega kaebuse selle täpsustamiseks käiguta. 4. 13.04.2015 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse. Kaebaja selgitas, et migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite andmise otsustas vangla meditsiinitöötaja. Kaebajale oli määratud päev, mil ta pidi minema plaanilisele operatsioonile väljaspool vanglat asuvasse haiglasse, kuid vanglaametnikud unustasid kaebaja haiglasse viia, mistõttu jäi operatsioon tegemata. Kaebaja oli mitu korda palunud meditsiinitöötajalt ravimeid terviseseisundi halvenemise tõttu, kuid meditsiinitöötaja ignoreeris tema pöördumisi. Nii Tallinna Vangla administratsiooni kui ka meditsiinitöötaja (vangla arsti) tegevuse tõttu tekkis kaebajal kõrvapõletik, mille tagajärjel kaebaja ühe kõrvaga ei kuule. 5. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2015. a määrusega S. Uraganovi kaebuse osas, mis puudutas vangla meditsiinitöötaja poolt migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite väljastamist, meditsiinitöötaja poolt S. Uraganovi pöördumiste ignoreerimist, kui viimane palus meditsiinitöötajalt terviseseisundi halvenemise tõttu ravimeid, vanglaametnike poolt 2012. a S. Uraganovi põlveoperatsioonile viimata jätmist, spordisaali kasutamise mittevõimaldamist, WC-poti puudumist kambris, kambri halba valgustust ning vangla poolt õigusvastaste kinnipidamistingimustega S. Uraganovi tervise kahjustamist. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse täiendamiseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tagastas kohus kaebuse osas, mis puudutas vangla meditsiinitöötaja tegevust kaebajale migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite väljastamist ning kaebaja pöördumiste ignoreerimist HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest. Halduskohus viitas Riigikohtu 28.08.2012 määrusele asjas nr 3-3-4-1-12, mille kohaselt tekib vangla meditsiinitöötaja poolt tervishoiuteenuse osutamisel vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Halduskohus leidis, et olukord, kus meditsiinitöötaja otsustab, kas ja milliseid ravimeid kinnipeetavale väljastada, tuleb lugeda tervishoiuteenuse osutamiseks ning see kuulub lahendamisele maakohtus. Kaebuse seoses põlveoperatsioonile viimata jätmisega tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud selles osas esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust ning ei olnud seega pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tegi kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud hüvitamiskaebuse kõrvutamisel kindlaks, et kaebaja ei olnud kohtueelses menetluses vaidlustanud seda, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning et kambris puudus WC-pott ja et kambris oli halb valgustus ega olnud nõudnud vanglalt kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest. Kuna kaebajal oli seega vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tagastas kohus kaebuse selles osas samuti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 2 2

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Kaebaja esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse p-i 1 peale, millega halduskohus oli kaebuse osaliselt tagastanud, määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse nimetatud osas tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus ka tagastatud osas menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud Tallinna Vangla direktori poole kaebustega Tallinna Vangla meditsiinitöötaja tegevusetuse peale. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla tegevus seoses sellega, et unustati viia teda põlveoperatsioonile, on vastuolus põhiseaduse §-st 18 tuleneva piinamise ja alandava kohtlemise keeluga. Kaebaja leiab määruskaebuses, et kinnipidamiskambris olevad kaks 75W võimsusega elektripirni ei taganud kambris piisavat valgustust. Kaebaja leiab, et vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 1 tuleneva kohustuse tagamiseks tuleb vanglal võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt Euroopa vanglareeglistikus sätestatud tingimustele. 7. Tallinna Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et see on põhjendamatu ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Vanglale teadaolevalt on tervishoiutöötajad uurinud iga kaebaja terviseprobleemi ning määranud ravi vastavalt vajadusele. Tallinna Vangla nõustub halduskohtuga, et meditsiinitöötaja tegevuse vaidlustamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse. Seoses põlveoperatsioonile viimata jätmise vaidlustamisega leiab Tallinna Vangla, et halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. Samuti on Tallinna Vangla arvates halduskohus kaebuse ülejäänud osas, milles ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust, õigesti tagastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 08.06.2015. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks. 9. Halduskohus on vaidlustatud määrusega tagastanud kaebuse osas, mis puudutas väidetavalt vangla meditsiinitöötaja poolt migreenivastaste ravimite asemel tavavaluvaigistite väljastamist ja kaebaja väidetava terviseseisundi halvenemisest tingitud pöördumiste ignoreerimist, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et meditsiinitöötaja otsustuste puhul kas ja milliseid ravimeid kinnipeetavale väljastada, on tegemist tervishoiuteenuse osutamisega, millest tekkinud vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 11 lg 1 alusel lahendamisele maakohtus. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui vaidluse esemeks on vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, nt ravivajaduse diagnoosimine ja ravimite määramine, on tegemist vangla meditsiinitöötaja poolt kaebajale tervishoiuteenuse osutamisega, mis on eraõiguslik suhe ja millest tekkinud kahju hüvitamise kaebus kuulub lahendamisele maakohtus (vt nt Riigikohtu erikogu 28.08.2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, p 8; 07.04.2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010. a määrus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). 10. Kuna HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, siis on halduskohus kaebuse osas, mis puudutab väidetavalt vangla meditsiinitöötaja poolt tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud. Määruskaebuses esitatud väited selle 3 3

kohta, et kaebaja on korduvalt Tallinna Vangla direktorile esitanud kaebusi vangla meditsiinitöötaja peale, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Kui halduskohtul puudub pädevus vaidluse lahendamiseks, siis on HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtul kohustus kaebus tagastada, nagu halduskohus on antud juhul ka teinud. 11. Halduskohus on vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud kaebuse ülejäänud osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõuded seoses kaebaja põlveoperatsioonile viimata jätmisega, samuti seoses spordisaali kasutamise mittevõimaldamisega, WC-poti puudumisega kambris, kambri halva valgustusega ning väidetavalt õigusvastaste kinnipidamistingimustega tervise kahjustamisega. 12. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus on mõnda liiki nõude lahendamiseks näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada kohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Halduskohus on vaidlusaluses määruses leidnud, et kaebaja ei ole seoses põlveoperatsioonile viimata jätmisega vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Samuti ei ole kaebaja Tallinna Vanglale 19.05.2014 esitatud taotluses õigusvastaste kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vaidlustanud seda, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning et kambris puudus WC-pott, et kambris oli halb valgustus ega ole nõudnud kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest. Kaebaja ei ole halduskohtu seisukohta, et nimetatud osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, määruskaebuses ka ümber lükanud. Seega on halduskohus kaebuse selles osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. 13. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebaja põlveoperatsioonile viimata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-st 18 tuleneva piinamise ja alandava kohtlemise keeluga, samuti väited kambri ebapiisava valgustatuse kohta ning ebapiisava kehakultuuriga tegelemise võimaldamisega ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohalt asjakohased, kuna halduskohus ei saanud võtta nende väidete osas sisulist seisukohta, sest kaebajal ei olnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nimetatud osas õigust kohtu poole pöörduda. Kui kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kohtul õigust asja lahendada ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). 14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 08.06.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 õigesti kaebuse osaliselt tagastanud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk 4 4