3-15-500/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-500 Otsuse kuupäev 09. september 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Perevara kaebus Jõgeva Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 otsuse nr 33 õigusvastasuse tuvastamiseks, Jõgeva Vallavolikogu 28. jaanuari 2015 vaideotsuse nr 5 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu kohustamiseks maavanemale uue ettepaneku tegemiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – AS Perevara Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja – Jõgeva vald Kolmas isik – Kalju Sopp

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 09. oktoober 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, kaebaja taotlus, põhjendused

1. Jõgeva maavanema 06.04.2011 korraldusega nr 213 anti Jõgeva valla vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 Sirli katastriüksus AS-le Perevara ajutiselt kasutamiseks. Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011 otsusega nr 25 kinnitati Jõgeva valla vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 Sirli katastriüksus kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara, kuna AS Perevara on vaidlusaluse maa tegelik kasutaja õiguslikul alusel ja tegeleb põllumajandustootmisega.

2 K.Sopp esitas halduskohtusse kaebuse Jõgeva maavanema 06.04.2011 korralduse nr 213 tühistamiseks (haldusasi nr 3-12-127). Tartu Halduskohus jättis 30.04.2012 otsusega K. Sopp kaebuse rahuldamata. Kalju Sopp esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse ka Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks teha uus ettepanek maa kasutusvaldusesse andmiseks (haldusasi nr 3-11-1867). Tartu Halduskohus jättis 30.11.2011 otsusega K. Sopp kaebus rahuldamata. K. Sopp esitas Tartu Halduskohtu 30.11.2011 ja 30.04.2012 otsuste peale apellatsioonkaebused, paludes otsused tühistada. Tartu Ringkonnakohus liitis haldusasjad ühte menetlusse haldusasjana nr 3-12-127) Tartu Ringkonnakohus tühistas 18.03.2013 otsusega halduskohtu otsused, saatis kaebuse volikogu 30.06.2011 otsuse peale halduskohtusse uueks arutamiseks ning tühistas maavanema 06.04.2011 korralduse. Riigikohus tühistas 19.03.2014 otsusega (nr 3-3-1-73-13) Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-127 Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 25 puudutavas osas ning saatis selles osas asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13.05.2014 otsusega Tartu Halduskohtu 30.11.2011 otsuse ja tunnistas Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011 otsuse nr 25 õigusvastaseks ning kohustas Jõgeva Vallavolikogu uue eelistuse tegemiseks maatüki nr 228 Sirli katastriüksus maa kasutusvaldusesse andmisel. Jõgeva Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 otsusega nr 33 kinnitati Jõgeva valla vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks füüsilisest isikust ettevõtja Kalju Sopp ja esitati maa kasutusvaldusesse saaja nimi Jõgeva maavanemale. AS Perevara esitas 3. detsembril 2014 Jõgeva Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 otsuse nr 33 peale vaide taotlusega otsustada uuesti, millise isiku osas tehakse Jõgeva maavanemale ettepanek Sirli maaüksuse kasutusvaldusesse andmiseks. Jõgeva Vallavolikogu 28. jaanuari 2015 otsusega nr 5 jäeti AS Perevara vaie rahuldamata. 02. märtsil 2015 esitas AS Perevara Tartu Halduskohtusse kaebuse Jõgeva valla vastu. Menetlusosaliste seisukohad 2. Kaebaja arvates on Jõgeva Vallavolikogu 30.10.2014 otsus õigusvastane, vastustajat tuleks kohustada vaba põllumajandusmaa maatüki nr. 228 Sirli kasutusvaldusesse andmisega seonduvalt maavanemale uue ettepaneku tegemiseks ning 28.01.2015 vaideotsus tuleks tühistada. 2.1. 30.10.2014 otsuse resolutsioon ei vasta MaaRS-i nõuetele. MaaRS § 233 lg 6 kohaselt saab vallavolikogu teha üksnes maavanemale ettepaneku selle kohta, millist isikut tuleks

3 maavanemal eelistada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel. Seevastu 30.10.2014 otsuse resolutsiooni punktidega 1 ja 2 on otsustatud kinnitada K. Sopp vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks ning on otsustatud esitada K. Sopp’i nimi Jõgeva maavanemale. Selliste otsustuste tegemiseks vastustajal pädevus puudus. Kaebaja leiab, et vastuolu MaaRS § 233 lg-ga 6 toob kaasa 30.10.2014 otsuse õigusvastasuse. 30.10.2014 otsuse õigusvastasuse tuvastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik kohustada vastustajat Sirli maaüksuse kui vaba põllumajandusmaa osas uue ettepaneku tegemiseks maavanemale seonduvalt selle maaüksuse kasutusvaldusesse andmisega. 2.2. 30.10.2014 otsuses on vastustaja küll märkinud, et Sirli maaüksuse kõrval paikneb K. Sopp’ile kuuluv kinnistu, kuid Jõgeva Vallavolikogu on jätnud igasuguse tähelepanuta tõiga, et see kinnistu on kaasomandis. Kaasomandi-instituudi õiguslikust olemusest tuleneb, et kasutusvaldusesse antava maaüksuse kõrval paikneva kinnistu kaasomanikud saavad olla eelisõigust omavateks isikuteks MaaRS § 233 lg 6 eelviimase lause tähenduses ainult siis, kui kõik sama maaüksuse kaasomanikud taotlevad naabermaaüksuse kasutusvaldusesse andmist. K. Sopp’i puhul see nõue täidetud ei ole, kuivõrd temale kuuluva kinnistu teine kaasomanik ei ole taotlenud Sirli maaüksuse kasutusvaldusesse andmist. Kuivõrd Raja kinnistu teine kaasomanik ei ole taotlenud Sirli maaüksuse kasutusvaldusesse saamist, siis ei olnud vastustajal õiguslikult võimalik anda Sirli maaüksust K. Sopp’i kui Raja kinnistu kaasomaniku kasutusvaldusesse. 2.3. 30.10.2014 otsuses on vastustaja jätnud analüüsimata tõiga, et Sirli maaüksuse kõrval paikneb kaebuse esitajale kuuluv kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva jaoskonnas registriosa uue numbriga 2768035. Kuigi kaebuse esitaja on selle kinnistu omandanud ajaliselt peale vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise taotluste esitamise tähtaja möödumist, on põhjendatud lähtuda selle hetke seisust, millal kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab, millise isiku osas tehakse ettepanek maavanemale konkreetse maaüksuse andmiseks konkreetse isiku kasutusvaldusesse. 3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja märgib, et kuigi vallavolikogu otsuse resolutsiooni vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku kinnitamise kohta võib pidada ebaõnnestunuks, ei ole see MaaRS sätestatuga otseses vastuolus. Millises sõnastuses volikogu oma eelistuse otsustab, seaduses märgitud ole. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni sõnastusele hinnangu andmisel tuleks arvestada sellega, et tegemist on jõustunud kohtuotsuse alusel ühte maatükki taotlenud isikute suhtes ühe eelistamise ning vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku maavanemale esitamiseks kinnitamise menetlusega. Kuna vaidlustatud vallavolikogu otsuse punktist 1 nähtub selgelt, keda vallavolikogu seaduses sätestatud eelistuskriteeriume arvestades eelistas ning otsuse punktis 2 on sätestatud maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saaja esitamine maavanemale, on seadusest tulenevad eelistamise ja ettepaneku tegemise nõuded täidetud. 3.1 K. Soppi puhul ei ole täidetud nõue MaaRS § 233 lg 6 eelviimase lause tähenduses, kuivõrd temale kuuluva kinnistu teine kaasomanik ei ole taotlenud Sirli maaüksuse kasutusvaldusesse andmist. Taotletava vaba põllumajandusmaa maatükiga (Sirli katastriüksusega) piirneva Raja kinnistu nr 707935 katastriüksuse, mille katastritunnus on

4 24802:005:1151, kaasomanikud on Kalju Sopp ja Leida Pääru võrdsetes ½ mõttelistes osades. Kalju Sopp vastab MaaRS § 233 lõikes 2 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajale kehtestatud tingimustele. Ta on taotluse esitanud vaba põllumajandusmaa maatükile nr 228, mille pindala on 30,23 ha. Leida Pääru vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks taotlusi esitanud ei ole. MaaRS § 233 lõike 6 kolmanda lause kohaselt seatakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus ühe isiku kasuks. Ka nimetatud säte lükkab ümber kaebaja väite selle kohta, et põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud peavad vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotlema ühiselt. 3.2 Taotlusi vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatelt võeti vastu perioodil 23. märts kuni 23. aprill 2009. Volikogu võttis arvesse neid seadusest tulenevaid asjaolusid, mis olid olemas avalduste esitamise ajal. AS-le Perevara kuuluv Varblase katastriüksus kanti kinnistusraamatusse 31.augustil 2010. Kuna AS-le Perevara kuuluv kinnistu ei piirne kasutusvaldusesse taotletava Sirli katastriüksusega, on täiesti põhjendamatud kaebuses toodud väited selle kohta, et vallavolikogu oleks pidanud vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saaja kohta ettepaneku tegemisel analüüsima võimalust aktsiaseltsi Perevara eelistamiseks. Ka juhul, kui aktsiaselts Perevara oleks olnud kinnistu nr 2768035 omanik vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saamiseks avalduse esitamise ajal, ei oleks saanud tema suhtes piirneva kinnisasja omaniku kohta käivat eelistuskriteeriumi rakendada. 4. Kolmas isik Kalju Sopp on seisukohal, et Perevara AS kaebus on täielikult põhjendamatu. Käesoleva vaidluse esemeks oleva Sirli katastriüksuse (kü) kasutusvaldusse andmise eelistuse küsimuses on menetlusosalised läbinud kohtumenetluse 3-12-127 (ja sellele liidetud haldusasjad), milles Tartu Ringkonnakohus andis Jõgeva Vallavolikogule selged juhised maa kasutusvaldusse andmiseks õigustatud isiku eelistamiseks. Jõgeva Vallavolikogu on oma 30.10.2014 otsuse nr 33 vastuvõtmisel kohtu juhiseid täitnud kokkuvõttes korrektselt ning tulemus vastab nii kehtivale materiaalõiguste kui ka jõustunud kohtulahenditele. Seega saab tõdeda, et kaebuse esitamise eesmärgiks on olnud ainuüksi Sirli kü kasutusvaldusse andmise otsustamise venitamine ning ehk ka kaebuse esitaja poolt antud maatüki jätkuv õigusvastane kasutamine koos sellest tuleneva materiaalse kasuga. Kohtu otsus ja põhjendused 5. Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. AS Perevara vaidlustab Jõgeva Vallavolikogu 30.10.2014 otsust nr 33 millega kinnitati Jõgeva valla vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228, pindalaga 30,23 ha, kasutusvaldusse saamise õigust omavaks isikuks füüsilisest isikust ettevõtja Kalju Sopp ja otsustati kasutusvaldusesse saaja nimi esitada Jõgeva maavanemale. Kaebaja taotleb nimetatud korralduse kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist ja vallavolikogu kohustamist maavanemale uue ettepaneku tegemiseks. 6. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus kaebaja õigusi ei riku. HKMS § 44 lg 1 tulenevalt saab kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. AS Perevara ei ole kohtule esitatud kaebuses otseselt märkinud, kuidas vaidlustatud vallavolikogu otsus kui toiming kaebaja

5 õigusi rikub, kuid võib järeldada, et eesmärgiks on saada eelistus vaidlusaluse Sirli maatüki kasutusvaldusesse saamisel ning isikuks, kes esitatakse volikogu poolt maavanemale kasutusvaldusesse saamise õigust omava isikuna. 7. Vaidlustatud otsuse järgi esitasid avaldused vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks maatükile nr 228 (Sirli katastriüksus, katastritunnus 24802:005:0078) AS Perevara, esindaja juhatuse liige Alo Teder ning füüsilisest isikust isikud Urve Teras ning Kalju Sopp. Selles osas poolte vahel ega ka eelnevates kohtumenetlustes vaidlust ei ole olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et taotlusi vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatelt võeti vastu perioodil 23. märts kuni 23. aprill 2009.a. Tartu Ringkonnakohus on 13.05.2014 otsuses haldusasjas nr 3-12-127 AS Perevara osas märkinud järgmist: „Asjas puudub ringkonnakohtu arvates vaidlus selle üle, et AS Perevara ei vastanud taotlejale esitatavatele nõuetele, kuna vastustaja on ise kinnitanud, et AS Perevara kasutas antud maatükki vallavolikogu otsuse alusel kuni 31.12.2006.a. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et eelistuskriteeriumina ei saa arvesse võtta maa ajutise kasutamise lepingut, mis on sõlmitud kaks aastat pärast taotluse esitamist“ (p.14). 8. Kuna eelistuse määramisel sai volikogu arvesse võtta ainult neid faktilisi asjaolusid, mis olid taotlejatel avalduse esitamise ajal, ja teha otsustuse ainult nende asjaolude pinnalt, kuid kaebaja ei vastanud ühelegi MaaRS § 233 lõikes 6 toodud eelistuskriteeriumile, ei saa vaidlustatud volikogu otsus kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja on nii vaidlustatud volikogu otsuses kui vaideotsuses välja toonud, mis on tuvastatud ka haldusasjas nr 3-12- 127, et isikuid, kes oleksid Sirli maatükki kasutanud õiguslikul alusel, taotluste esitamise ajal ei olnud ning et taotletav maaüksus piirnes ainult K. Sopile kuuluva Raja kinnistuga. Tartu Ringkonnakohtu otsuses on antud vastus ka kaebaja etteheitele, nagu ei oleks volikogu arvestanud sellega, et kaebaja on peale vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise taotluste esitamise tähtaja möödumist omandanud kinnisasja nr 2768035, mis asub Sirli maaüksuse kõrval. Kuna arvesse saab võtta ainult neid asjaolusid, mis oli taotluste esitamise ajal, siis ei saa asja otsustamisel arvestada ka seda, et keegi taotlejatest on hiljem taotletava maatüki kõrvale kinnistu omandanud. Vastustaja andmetel kanti kinnistu nr 2768035 omanikuna AS Perevara kinnistusraamatusse 31.augustil 2010.a, seega hiljem, kui oli võimalik taotlusi maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitada. Teise olulise asjaoluna on vastustaja välja toonud, et kaebaja poolt omandatud kinnistu ei piirne taotletava maaüksusega, ehk neil puudub ühine piir. 9. MaaRS § 233 lg 6 kohaselt on volikogul õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või füüsilisest isikust ettevõtjat. Lähtudes faktilistest asjaoludest, samuti arvestades Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2014 otsust haldusajas nr 3-12-127 on vastustaja teinud õiguspärase otsuse, et ainsaks taotlejaks, kes vastas MaaRS § 233 lõikes 6 toodud eelistuskriteeriumile, oli K. Sopp. Seega puudub alus vaidlustatud Jõgeva Vallavolikogu 30.10.2014 otsuse nr 33 õigusvastaseks tunnistamiseks. Sellest tulenevalt puudub ka alus teha volikogule ettekirjutust asja uueks läbivaatamiseks ja maavanemale uue ettepaneku tegemiseks. 10. Kuna kaebaja ei kuulunud isikute ringi, keda oleks saanud eelistuse tegemisel arvestada, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust ka teised kaebaja poolt esitatud väited. Asjaolu, et volikogu otsuse resolutsiooni p 1 ei vasta MaaRS nõuetele, ei muuda kohtu seisukohta. MaaRS § 233 lõike 6 kohaselt saab vallavolikogu teha maavanemale ettepaneku selle kohta,

6 millist isikut tuleks maavanemal eelistada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmisel. Samas saab otsuse resolutsiooni punktides 1 ja 2 koostoimest järeldada, et volikogu ei ole ise kasutusvaldusesse saavat isikut lõpplahendina kinnitanud, vaid teinud oma eelistuse keda esitada maavanemale otsuse tegemiseks. Kuigi vaidlustatud otsuse resolutsiooni sõnastus ei ole täpne, on otsuses õigusliku alusena välja toodud ka MaaRS § 233 lg 6, millest otsuse tegemisel lähtuti, samuti on Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2014 otsuses, millest samuti lähtuti, kohustatud Jõgeva Vallavolikogu tegema uus eelistus maatüki nr 228 Sirli katastriüksus maa kasutusvaldusesse andmisel. 11. Lisaks eelnevale märgib kaebaja, et vastustaja on tähelepanuta jätnud asjaolu, et K. Soppile kuuluv kinnistu on kaasomandis ning teine kinnistu kaasomanik ei ole Sirli maakasutusvaldusesse andmist taotlenud. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. MaaRS § 233 ei sätesta, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks peavad kõik kaasomanikud taotlema või tegema seda ühiselt. MaaRS § 233 lõikest 3 tuleneb, et juhul kui vaba põllumajandusmaa kasutusvaldust taotlevad isikud, kes on põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa kaasomanikud, peavad nad igaüks eraldi vastama sama paragrahvi 2 lõike tingimustele, samuti ei tohi nad kokku vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse saada rohkem 6. lõikes sätestatud piirmäärast. Seega ei tulene ka sellest sättest, et kinnistu kõik kaasomanikud ei saa eraldi maa kasutusvaldusesse saamist taotleda. Eeltoodust lähtudes jätab kohus AS Perevara kaebuse rahuldamata. Kuna kohus vaidlustatud vallavolikogu otsust õigusvastaseks ei pea, puudub ka alus volikogu kohustamiseks asja uuesti otsustamiseks ja maavanemale uue ettepaneku tegemiseks. Samuti puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. 12. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude summas 351 eurot väljamõistmist. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente esitanud ei ole. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik