Legislator Case Law & Legislation
1-15-5846/11 AI generated

1-15-5846/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-15-5846/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

september 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-5846 (kohtueelses menetluses nr 15284000282) riik I.I , O.R .M Z ja Z.M kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

Legislator headnote

AI generated

1-15-5846/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

Keywords

AI generated
cannabis consumption substance addiction contrary to medical advice conditional sentences right to remain evasion of a blood test
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

09. september 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-5846 (kohtueelses menetluses nr 15284000282) riik I.I , O.R .M Z ja Z.M kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

I.I

(isikukood XXX ; elukoht

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx - xxxxxx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 4231 j ärgi Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav

O

.R (isikukood XXX; elukoht - xxxx xxxxx xx-xx xxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann Süüdistatav I.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx x -xxxxx xxxx xxxxxxxx ; ei oma xxxx kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi

Kaitsja advokaat Mihkel Gaver

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada I.I (KarS

süüdi § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ja karistusseadustiku ) mõista talle süüdi Kar karistusena vangistus 6 (kuus) kuud ning tunnistada I.I S 4231 karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

64 lg 1 alusel kergema järgi ja mõista talle KarS § karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista I.I liitkaristus vangistusena 6 ile

(kuus) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.-27.01.2014, s.o 2 (kaks)

KarS § päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud

74 lg 1 ja lg 3

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.I katseaeg 12 ile (kaksteist)

kuud ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui kuritegu ja täidab KarS § I.I ei pane katseajal toime uut lg ile -s

I.I sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks

alaliseks elukohaks -xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx tühistada I.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada O.R

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks)

73 lg 1 ja lg 3 vangistus

kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.R-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud ei pöörata täitmisele, kui vangistust 2 (kaks) kuud O.R ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu;;

1.3 tunnistada .N

I

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o kuussada nelikümmend arS §

640 ( ) eurot; K

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.-

karistusaja hulka ja lugeda 28.01.2014, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud kandmata karistuseks rahaline karistus 191 (ükssada üheksakümmend üks) päevamäära, s.o

611 (kuussada üksteist) eurot 20 senti KarS § ;

66 lg .N-ile I

1 alusel määrata

mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui

10 kuu jooksul s.o (kuuskümmend üks) eurot 12 senti kuus järgmiselt: 1) alates 20

15.a. oktoobrikuust igakuise

rahalise karistuse osa 61,12 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2)

igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt -

kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses :

kohaldatavate muude abinõude osas

2.1

välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 I.I sundraha

ilt

585 (viissada kaheksakümmend v , riigi õigusabi tasu iis) eurot

72 ( ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti seitsekümmend kaks

riigi kasuks;

659 (kuussada viis määrata kriminaalmenetluse kulud kümmend üheksa)

eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul 1) alates 2015.a. oktoobrikuust järgmiselt:

igakuise menetluskulu osa 54 neli eurot 98 senti tasumine, kuni

(viiskümmend )

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetlus - kulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.1.2 O.R-ilt sundraha

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu

96 (üheksakümmend kuus) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 683 (kuussada kaheksakümmend kolm)

eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul alates 2015.a. oktoobrikuust järgmiselt: 1)

igakuise menetluskulu osa tasumine, kuni

56 (viiskümmend kuus) eurot 98 senti

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.1.3 .N sundraha I

ilt

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu

120 (ükssada kakskümmend) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks;

707 (seitsesada seitse) eurot 70 senti määrata kriminaalmenetluse kulud

tasumisele ositi aasta jooksul alates 2015.a. oktoobrikuust igakuise

järgmiselt: 1)

menetluskulu osa 58 ( eurot 98 senti tasumine, kuni

viiskümmend kaheksa)

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 I.I-le 116,64 eurot (s.h

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda;

2.3 .N-ile 115,20 eurot (s.h I

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda;

2.4

id: DNA proovid

kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend –

(3 karpi), sigaretikoni (1 tk) ja sigaretipakk Winston (1 , tk hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis );

2.5 advokaat Andres Veski a sellega seonduvate kulude

kohtumenetluses riigi õigusabi j hüvitamise taotlus eurot (s.h käibemaks rahuldada summas 82,32 ) ulatuses,

2.6 vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus (s.h käibemaks) ulatuses; rahuldada 48 eurot

2.7 vokaat Mihkel Gaveri

ad kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus (s.h käibemaks) ulatuses rahuldada 105,60 eurot . Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3

kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 naalhooldaja kriminaalhoolduskäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8

KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

1. Süüdistused 1.1 I.I toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt on

1) grupis võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja varem varguse toime pannud isiku poolt

7 ja 8 KarS § 199 lg 2 p 4,

järgi, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku mis seisnesid selles, et tema: 1)

omastamise eesmärgil, ajavahemikul 04. august 2013. a kella 18.30 kuni 06. augusti 2013. a kella 09.00 tungis akna lahti murdmise teel Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Vastemõisa külas Kasari teele Lellepi teeristi lähedusesse pargitud kuuluvasse sõiduautosse VAZ 21053 L.J le

registreerimismärgiga väärtusega 600 eurot ning varastas sõiduki koos

XXX XXX R.K.le kuulunud akuga väärtusega 30 eurot, kahe tagavara rehviga väärtusega kokku 20 eurot, raadioga väärtusega 30 eurot, tööriistakastiga väärtusega 20 eurot, käsipumbaga 5 eurot, tulekustutiga väärtusega 10 eurot, tõkiskingadega väärtusega 3 eurot, põhjustades vargusega kahju L.J.le 600 eurot ja R.L.le 118 eurot; 2) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos . i ja .R iga I N- O -

varastas ööl vastu 22. jaanuari 2014.a Jaani vallas Vastemõisa . Viljandimaal Suure-

külas Vastemõisa tankla territooriumile pargitud kuuluva sõiduauto BMW 750iL

J.L.le registreerimismärgiga väärtusega 5000 eurot. XXX XXX

2) KarS sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt § 423

1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1. olles 26.07.2014 ja 26.01.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis s.o süstemaatiliselt tahtlikult uuesti

04. veebruaril 2015. a kella 02.51 ajal Viljandi maakonnas Raudna-Loodi tee 2,7 km-l mootorsõidukit Hyundai Lantra registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 juhtida isik, kel

; 2. olles 26.07.2014, 26.01.2015 ja 04.02.2015 uhtimise toime pannud mootorsõiduki j

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 02.07.2015 kella 00.20 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Viljandi Rõngu mnt -

23 kilomeetril sõiduautot Audi A4 registrimärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1

1.2 S t üüdistuses nähtuvalt on .R toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja O

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis koos I.I ja . iga varastas ööl vastu 22. jaanuari 2014. a Viljandimaal I N-

Suure- J.L.le kuuluva Jaani vallas Vastemõisa külas Vastemõisa tankla territooriumile pargitud sõiduauto BMW 750iL registreerimismärgiga väärtusega 5000 eurot. XXX XXX

1.3 Süüdistusest nähtuvalt on . toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja I N

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, mis seisnes selles, et tema võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis koos I.I ja .R iga varastas ööl vastu 22. jaanuari 2014. a Viljandimaal O -

Suureankla territooriumile pargitud J.L.le kuuluva Jaani vallas Vastemõisa külas Vastemõisa t sõiduauto BMW 750iL registreerimismärgiga väärtusega 5000 eurot. XXX XXX

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses d . Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulep : ped süüdistatavate süüdimõistmiseks 1) I.I

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 4231

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud . KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 26.01.2014 – 27.01.2014. Seega lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.I 12 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxx ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2) O.R KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui .R ei pane O

18 - kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3) rahalise karistusega 200 I N . KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistamiseks päevamäära, s.o 640 eurot (päevamäära aluseks võetud . i 2012. a keskmise I N-

päevasissetuleku suurus, s.o 3,2 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 26.01.2014 – 28.01.2014 (s.o 9 päevamäära

). Seega lugeda kandmata karistuseks rahaline karistus 191 päevamäära, s.o 611,20 eurot. KarS § 66 lg

1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 61,12 eurot kuus.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib

-s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamis ses õiguslike kvalifikat

esemete asjaolud selged, vastavu sioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepe ad tele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. , mis välistaksid süüdistatava

Kohus ei tuvastanud asjaolusid te

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatava tuleb karistada vastavalt sõlmitud

id kokkulepe le. te

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Val määrusest nr 166, millega itsuse 28. novembri 2013 on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg aitsja määrab -le 2 k uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid

kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 -

kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud used, maksmise kord ja

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja kord maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

I.I hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 106,32 eurot.

Süüdistatava .R i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud O - hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Süüdistatava . i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud I N- hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 129,60 eurot. 4.1.2

.2. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava I.I kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suure ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 48 eurot. Taotluse punktis 4 (Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud) on kaitsja arvestanud sõidukuludeks 58,32 eurot. Süüdistatava .R i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja O - riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 48 eurot koos käibemaksuga. Süüdistatava . i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suure ja riigi I N- õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 48 eurot. Taotluse punktis 4 (Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud) on kaitsja arvestanud 57,60 eurot. sõidukuludeks

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 8,10 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu: 1) I.I : sundraha 585 eurot

, riigi õigusabi tasu 266,64 (106,32 106,32) eurot ja muu + kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot;

2) O.R : sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 96 (48 + 48) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot; 3) .N I sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 235,20 (129,60 105,60) eurot ja muu + kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustataks ohtumenetluses otsustatakse e uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude

) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

I.I-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu I.I-le 116,64 eurot

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

.N-ilt I

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu I.N-ile 115,20 eurot

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Lähtudes KrMS § 180 tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata mene

tluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb

I.I-lt riigi kasuks kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi välja mõista õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb .R ilt välja mõista

O - riigi kasuks

kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb I N- . ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu

120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

4.4. Kaitsja te

tasustamine riigi õigusabi osutamise eest

Kohus rahuldab I.I kaitsja advokaat Andres Veski riigi õigusabi tasutaotluse summas 24 eurot (s.h käibemaks) ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 58,32 eurot (s.h. käibemaks). Võttes arvesse, et süüdistav loobus kaitsjast kohtuotsuse kuulutamisel ja kohus väljus kohtuistungilt nõupidamistuppa kell 13.25, kuulub kaitsjatasu rahuldamisele osaliselt, s.o summas 82,32 eurot. Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Andres Veskile 82,32 eurot, Raul Tosmannile 48 eurot ja Mihkel Gaverile 105,60 eurot. 5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatav tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb ale I.I tühistada.

I.I on kahtlustatavana kinni peetud 26.-27.01.2014, seega on I.I viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. I I .N on kahtlustatavana kinni peetud 26.-28.01.2014, seega on .N viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid DNA proovid (3 karpi), sigaretikoni (1 tk) ja – sigaretipakk Winston (1tk) (hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi tuleb KrMS § 1 s) lg 3 p 4 alusel . hävitada KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik