1-13-3856/160 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2015, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-13-3856 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi F.H süüdistuses KarS § 389

lg 2 järgi üldmenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. a otsus Apellant kaitsja Süüdistatav

F.H

ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik;

keskeriharidusega; elukoht XXXXXXXX XX XXXXXXX;

töökoht OÜ, XXXXXXXXX S ; varem kriminaalkorras karistamata Prokurör Andrei Voronin Kaitsja Martin Traat

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. a otsus osaliselt osas, milles F.H Tühistada – mõisteti KarS § 389

1 lg 2 järgi süüdi selles, et ta ei deklareerinud FuelPRO OÜ

0% -lt Mazeikiu Nafta maksumääraga maksustatavat käivet kütuse soetamisel OÜ Trading House, Tartu Terminaal AS- -lt. lt ja Reval Oil OÜ Teha selles osas uus otsus, millega mõista F.H KarS § 389

1 lg 2 järgi selles,

et ta ei deklareerinud FuelPRO OÜ 0% maksumääraga maksustatavat käivet kütuse soetamisel OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS-lt ja Reval Oil OÜ- . lt, õigeks Muus osas jätta Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. a otsus muutmata.

2.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Rahuldada apellandi taotlus hüvitada F.H apellatsioonimenetluse kulud ning mõista F.H kasuks riigieelarvest apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 750 eurot.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. F.H-le esitati karistusseadustiku (KarS) § 389

1 lg 2 ja KarS § 201 lg 2 p 2 järgi järgi. KarS § 3891 ses suures lg 2 järgi süüdistati F.H maksude maksmisest kõrvalehoidumi ulatuses, mis seisnes kokkuvõtvalt järgmises tegevuses.

FuelPRO OÜ juhatuse liige F.H esitas raamatupidaja kaudu maksuhaldurile 2010. a oktoobri käibemaksudeklaratsioonis valeandmeid, suurendades seeläbi FuelPRO OÜ sisendkäibemaksu kokku 12 180 304 krooni. Nimelt näitas F.H, et FuelPRO OÜ tegi tehinguid 61 877 372 krooni eest ja tasus neilt tehingutelt käibemaksu 12 375 474 krooni. Samuti näitas süüdistatav, et FuelPRO OÜ soetas sisenditena kaupu ettevõtluses kasutamiseks, mistõttu on tal õigus sisendkäibemaksuna maha arvata 12 271 445 krooni. Tegelikult aga oli ettevõttel õigus arvata sisendkäibemaksuna maha üksnes 91 141 krooni. Seega on FuelPRO OÜ soovinud sisendkäibemaksuna maha arvestada 12 180 304 krooni enam kui tal õigus oli (12

271 445 – 91 141 = 12 180 304). FuelPRO OÜ tegi näilikke tehinguid, mille põhjal arvas alusetult maha sisendkäibemaksu.

Lisaks ei deklareerinud F.H FuelPRO OÜ 0% maksumääraga maksustatavat käivet kütuse soetamisel OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS-lt ja Reval Oil OÜ-

lt, rikkudes käibemaksuseaduse erinevaid sätteid. KarS §

2 järgi süüdistati F.H esiteks selles, et ta

201 lg 2 p kandis ebaseaduslikult Viking Oil OÜ arvele 80 402,40 krooni FuelPRO OÜ raha, ehkki VikingOil OÜ FuelPRO OÜ

- le selle eest midagi vastu ei andnud. Teiseks maksis F.H Omamaa Plus OÜ-le FuelPRO

OÜ-le kuulunud 950 053,68 krooni, -lt aga selle raha eest FuelPRO OÜ Omamaa Plus OÜ

midagi vastu ei saanud. F.H tegevuse eesmärk oli viia äriühingust välja maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega saadud vara. Samuti maksis F.H

6 057 - Seda

000 krooni FuelPRO OÜ le kuuluvat raha Läti äriühingule Wellman Finance SIA. tegi F.H viitega FuelPRO OÜ ja Wellman Finance SIA vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt pidi Wellman Finance SIA tarnima Fuel - PRO OÜ le diislikütust. Mingit kütust

Wellman Finance SIA FuelPRO OÜ le üle ei andnud. Wellman Finance SIA juhatuse liige - Erkki Tomson kandis F.H poolt üle kantud raha omakorda üle makseteenuse pakkuja

OÜ Amintor ja tema enda (s.o E. kontole. OÜ Amintor arvele kantud raha Tomsoni) panga võttis E. Tomson sularahas välja. E.

Tomsoni enda arvele kantud raha kandis E. Tomson edasi AS-

i Tavid või OÜ Amintor kontole ja võttis samuti lõpuks sularahana välja.

E. Tomsonile esitati kirjeldatud tegevuse eest s

201 lg 2 p 2 22 lg 3

üüdistus KarS §

– § järgi

F.H poolt toime pandud omastamisele kaasaaitamises. Võimaldades F.H kanda raha Wellman Finance SIA arvele, suunates summasid edasi ja sularaha pangaautomaatidest välja võttes osutas E. vaimset (nõusoleku Tomson F.H-le andmine) ja ainelist (raha liikumise kindlustamine) kaasabi omastamisele.

2.

Harju Maakohtu 12. novembri 2013 otsusega mõisteti F.H KarS § lg 2 järgi õigeks. KarS §

2 järgi mõisteti F.H süüdi

201 lg 2 p ning teda karistati kahe ja poole

aastase vangistusega, mis jäeti kolmeaastast katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. E. Tomson mõisteti KarS §

201 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi süüdi ja teda karistati aastase vangistusega, mida kolmeaastast katse

aega rakendades tingimisi täitmisele ei pööratud. Kohus leidis, et KarS § lg 2 järgi ei saa F.H süüdi tunnistada puuduliku süüdistuse tõttu. Süüdistuses on märgitud, et F.H esitas valeandmeid „raamatupidaja kaudu". Seega heidetakse süüdistatavale ette teo vahendlikku täideviimist. Riigikohus on aga leidnud, et vahendliku täideviimise puhul tuleb süüdistuses ära näidata, millisel moel vahendlik täideviimine toime pandud on: kas valitsemisega ülekaaluka teadmisega, ülekaaluka tahtega või teatud võimuaparaadi abil. Süüdistusest ei nähtu, kuidas F.H raamatupidajat

MK valitses, ja seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista.

3.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Andrei Voronin, F.H kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann ja E. Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat.

3.1 Prokurör leidis, et F.H tuleb KarS § 389 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Formuleering

"raamatupidaja kaudu" on piisavalt selge, saamaks aru, mismoodi on fiktiivsed andmed jõudnud maksuhaldurini. prokurör, et maakohus mõistis F.H-le väga suurte Ka leidis summade omastamise eest liiga leebe karistuse.

3.2 J. Maanurmeja E. Tomsoni kaitsjad taotles id oma kaitsealuse õigeksmõistmist omastamises ja sellele kaasaaitamises.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014 otsusega jäeti apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri Voronin, F.H kaitsja vandeadvokaadi ringkonnaprokurör A.

vanemabi M. Krautmann ja E. Tomsoni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Traat. Kassatsioonides korrati suuresti apellatsioonides esitatud seisukohti.

6. Riigikohus tühistas 5. detsembri 2014. a otsusega Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014. a otsus ed F.H õigeksmõistmises KarS § 3891 lg 2 järgi ning saatis kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Samuti tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 12. novembri 2013. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2014. a otsuse F.H süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 ning Erkki Tomsoni süüditunnistamises KarS § 201 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi. Riigikohtu otsusega mõisteti süüdistatavad selles osas õigeks.

6.1 Riigikohus märkis, et süüdistuse puudulikkus vahendliku täideviimise osas ei välista automaatselt süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal on kohtul võimalik näidata, milles vahendlik täideviimine seisneb, saab ja peab kohus seda ka tegema. Kui süüdistuses on kasutatud formuleeringut "raamatupidaja vahendusel" või "raamatupidaja kaudu", on kohtul võimalik ja vajalik vahendlik täideviimine sisustada. Kuna kohtud ei ole välja selgitanud, millisel moel väidetav vahendlik täideviimine aset leidis, on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS §

2 tähenduses.

339 lg

Riigikohus asus seisukohale, et seetõttu tuleb kohtuo õigeksmõistmises tsused F.H

KarS § 3891

lg 2 järgi tühistada ja kriminaalasi saata selles osas Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

6.2 Riigikohus leidis, et F.H ja E. Tomson tuleb omastamises õigeks mõista. Nende tegu ei vasta KarS §

1 koosseisule, kuivõrd süüdistatavad ei tegutsenud ebaseaduslikult. lg Nimelt leidis Riigikohus, et osaühingu ainuosaniku vastutus äriühingu vara omastamise eest on välistatud.

7. Harju Maakohtu 21. aprilli 2015. KarS a otsusega mõisteti F.H süüdi § 389 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KrMS 68 lg 1 arvas kohus karistuse hulka F.H eelvangistuses viibitud aja 3 päeva.

Vastavalt KarS § 73 määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.Hi pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Seoses süüdistusega, et F.H ei deklareerinud FuelPRO OÜ 0% maksumääraga maksustatavat käivet kütuse soetamisel OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS-lt ja R - eval Oil OÜ lt, märkis kohus, et 0% määraga sisendkäibemaks ei muuda tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ega too endaga kaasa maksude laekumata jäämist või nende alusetut tagastamist või tasaarvestamist. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et asjaolu, et F.H ei informeerinud raamatupidajat

MK FuelPRO OÜ 0% käibemaksuga kütuse soetamisest OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, AS-lt Tartu Terminaal ja OÜ-lt Reval Oil, võib olla käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmisena, mitte aga KarS § 3891 koosseisule vastava teona. Maakohtu otsuse kohaselt on kohtulikul uurimisel tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega tõendatud, et F.H esitas maksuhaldurile (Maksuja Tolliametile) vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat MK, kaasaaitamisel IV raamatupidaja kaudu oktoober 2010 käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades alusetult FuelPRO OÜ sisendkäibemaksu summas 12 180 304 Eesti krooni (778 463,30 eurot). FuelPRO

OÜ raamatupidamises puuduvad alusdokumendid, mis kinnitaksid, et FuelPRO OÜ-l oli lubatud 2010.a oktoobrikuu KMD-s sisendkäibemaksuna maha arvata kokku summas 12 271

445 krooni. Kohus tuvastas, et FuelPRO OÜ tegi tehinguid, mille tegelikuks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu arvestamiseks näiliku aluse loomine. Selleks sõlmis FuelPRO OÜ erinevate äriühingutega (osaühing Viking Oil, Omamaa Plus OÜ, Wellman Finance SIA) lepingud, mille alusel tegelikult kaupa (kütust) ei tarnitud. Kohus luges tõendatuks, et tehingud nimetatud ettevõtetega tegi F.H.

Kohus leidis, et F.H pani teo toime vahendlikult, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat MK. Kohtuistungil kinnitas F.H, et tema deklaratsiooni ei esitanud, sest selleks oli volitus antud MK-le. Tunnistaja MK ütluste kohaselt esitas ta vastavalt kokkuleppele F.H-ga 2010.a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni FuelPRO OÜ nimelt e-maksuameti kaudu. Raamatupidaja, esitades käibedeklaratsiooni süüdistatava korraldusel ja teadmisel, samuti süüdistatava esitatud arvete ja ütluste alusel, oli kindel, et tema esitatud deklaratsioon ei sisalda valeandmeid ega teadnud, et süüdistatav soovib toime panna maksukuritegu.

8. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.H kaitsja M. Traat, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist F.H süüdimõistmises KarS § 389 lg 2 järgi ning

F.H õigeksmõistmist. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea õigeksmõistmist apellatsioonimenetluses võimalikuks, taotleb kaitsja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Apellant leiab, et maakohus on otsust tehes jätnud tähelepanuta kriminaalasjas olulist tähtsust omavad asjaolud ning asunud sellest tu

lenevalt ebaõigele seisukohale F.H süü osas.

Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et sisuliselt puudub vaidlus selles, et F.H juhtis ja kontrollis FuelPRO OÜ majandustegevust, olles seega äriühingu tegelikuks juhiks. Kaitsja märgib, et see, kes sisuliselt äriühingut FuelPRO OÜ juhtis, on selles kriminaalasjas olnud alati vaidluse all. Kohtu selline järeldus, et F.H oli äriühingu tegelik juht, ei tugine tõenditele ning on vastuolus

suhtes tehtud IV osas jõustunud kohtuotsuses esitatud järeldustega. Nimelt on IV otsuse kohaselt tehingud organiseerinud IV, kes korraldas FuelPRO OÜ nimel kütuse soetamise OÜ-lt Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS- -lt aktsiisilaos lt ja Reval Oil OÜ

0% käibemaksumääraga. Seejärel müüs FuelPRO OÜ esindajana soetatud kütuse IV

aktsiisilaost välja äriühingutele AS Tartu Terminaal, AS Olerex või OÜ Mark Oil, andes F.H-le korralduse tehinguteks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks ning FuelPRO OÜ kütuse müügiarvetele käibemaksu lisamiseks. Seega ei ole õige väide, et F.H juhtis ja kontrollis FuelPRO OÜ majandustegevust ja oli selle ettevõtte tegelik juht. IV suhtes tehtud otsusest nähtub, et F.H tegutses IV IV korraldusel ning oli see, kes tehingud organiseeris ja kokku leppis. Kaitsja heidab süüdistusaktile ette seda, et sellest ei nähtu loogiliselt ega arusaadavalt jälgitavalt üldse rolli kogu väidetavate kuritegude läbiviimisel, teda nimetatakse lihtsalt kaa IV saaitajaks ja seda olukorras, kus faktilistest asjaoludest saab teha hoopis teistsuguse järelduse. Apellant märgib, et talle jääb arusaamatuks, kuidas saab kaasaaitaja organiseerida tehingud ja anda edasi juhatuse liikmele ehk väidetavale täideviijale korralduse tehingute vormistamiseks ja raamatupidajale edastamiseks.

Apellant leiab, et

IV oli tegelikult vahendlik täideviija, kes pani kuriteo toime F.H ära kasutades. suhtes tehtud kohtuotsuse sõnastusest tulenevalt ta organiseeris IV käesolevas kriminaalasjas nimetatud kütusetehingud ja andis korralduse F.H-le tehingute vormistamiseks ja info raamatupidajale edastamiseks. Prokurör on asjas esitanud mittenõuetekohase süüdistusakti, kuna see ei vasta KrMS § 154 lg

2 p 1, 2, 3, 4 sätestatud kriteeriumitele. Süüdistusaktist ei nähtu, miks andis väidetav kaasaaitaja (IV) teo väidetavale täideviijale (F.H) korraldusi tehingute tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks.

Pelgalt asjaolu, et F.H andis raamatupidajale edasi info tehingute kohta ja suhtles raamatupidajaga, ei tõenda tema süüd maksupettuses. Ebaõige on kohtu järeldus selles, et on tõendatud F.H soov kuritegu toime panna ja see, et ta pani teo toime kavatsetult. Süüdistusaktis ei ole F.H subjektiivset teokoosseisu üldse avatud, so ei ole öeldud, kas ja kui siis millises tahtluse/kavatsetuse vormis F.H tegutses. Pelk õigusaktide loetelu, mida F.H väidetavalt rikkus, ei anna alust põhjendatud väiteks, nagu soovinuks F.H kuritegeliku tagajärje saabumist olukorras, kus tehinguinfo laekus talle mujalt.

Süüdistusaktis ei ole prokuratuur esile toonud ja sisustanud F.H käitumise objektiivset ega subjektiivset teokoosseisu vastavalt KarS § 12 lõigetele 2 ja 3. Õiguskirjanduses on leitud, et nõue kajastada süüdistuses kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüks arvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Lisaks eriosa koosseisule tuleb teokirjelduse koostamisel arvestada ka KarS üldosast tulenevate teo karistatavuse eeldustega (KarS §-d 13, 15-16, §-d 21-

22 jne). Näiteks, kui isikut süüdistatakse kuriteokoosseisu järgi, mille subjektiivne koosseis eeldab tulenevalt KarS § 15 lg st 1 tahtlust, peab teokirjeldusest nähtuma, et süüdistatav pani - talle etteheidetava teo toime tahtlikult (3-1-1-83-10 p-d 19-20). Kaitsja märgib veel, et ei ole täpselt teada, mis andmed ja kelle poolt maksudeklaratsioonile kanti. Kohtule ei ole uurimiseks esitatud FuelPro OÜ nimel esitatud oktoober 2010 käibedeklaratsiooni, mis oleks Maksu ja Tolliametile esitatud paberkandjal või elektrooniliselt. - Seega ei ole leidnud tuvastamist, kes, millal ja millist - e andmetega käibedeklaratsiooni Maksu ja Tolliametile esitas ning tõendamata on isik, kes esitatud deklaratsiooni allkirjastas. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtuotsusest on näha, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne, kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele.

IV tegevust ja rolli väidetavate kuritegude läbiviimisel on kajastatud vääralt, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Samuti ei ole süüdistusakt nõuetekohane, kuna selles ei ole erinevate osaliste rolli adekvaatselt ja usutavalt käsitletud.

9. Apellatsioonile esitatud vastuses palub prokurör jätta F.H kaitsja M. Traadi apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata.

Prokurör leiab, et Harju Maakohtu otsuses on põhjalikult käsitletud, millistest tõenditest lähtudes asus kohus seisukohale, et valed andmed maksuhaldurile esitas raamatupidaja kaudu nimelt F.H ja tegi seda kavatsetult. Apellant kordub asja esimesel arutamisel esitatud väidet, et kohtule ei ole esitatud OÜ Fuel PRO käibemaksudeklaratsiooni 2010.a. oktoobri eest. Maakohtu põhjenduste kohaselt andmete esitamist võib tõendada nii paberikandjal deklaratsiooni esitamisega kui ka muul viisil, s.o elektrooniliselt. Tegelikult on kohtule esitatud väljavõtteid EMTA poolt kasutusele võetud elektroonsüsteemist „TELLER“, mis kajastab täpselt, milliseid andmeid esitati äriühingu poolt. Süsteem ei produtseeri ega säilita nn „deklaratsiooni“ ühtse failina, mistõttu apellatsioonis välja toodud etteheide on ainetu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.1 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et F.H-le esitatud süüdistus ei ole nõuetekohane. Kohtukolleegiumi hinnangul sisalduvad süüdistuses piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on F.H karistusõigusliku vastutuse eelduseks.

Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusakt on vahendliku täideviimise sisustamisel sõnastuse poolest sarnane süüdistusaktiga, mille nõuetele vastavust Riigikohus on käsitlenud 04.12.2014. a kriminaalasjas nr 3-1-1-55-14 tehtud otsuses. Sellele otsusele viitas Riigikohus ka oma käesolevas kriminaalasjas 05.12.2014 tehtud otsuses. Kriminaalasjas nr 3-1-1-55-14 tehtud otsuse p-s 142 selgitas Riigikohus: „Praegusel juhul on süüdistuses maksukelmuse osas märgitud, et süüdistatavad panid valeandmete esitamise toime raamatupidajate (kelle nimed on ära toodud) vahendusel. Seega ei olnud süüdistus vahendliku täideviimise osas piisavalt täpne.

Kohtud on aga selle ebatäpsuse kõrvaldanud. Maakohus selgitas, et raamatupidajad esitasid käibedeklaratsioone süüdistatavate korraldusel ja teadmisel ning olid kindlad, et nende poolt esitatud deklaratsioonid ei sisalda valeandmeid. Ka ringkonnakohus asus seisukohale, et süüdistatavad valitsesid raamatupidajaid ülekaaluka teadmisega. Seega on kohtud ära näidanud, et täideviijad kasutasid vahendeid, s.o raamatupidajaid ära ülekaaluka teadmisega, sest vahenditel ei olnud tahtlust objektiivse koosseisu pärase teo toimepanekuks.“ Sellest Riigikohtu seisukohast järeldub, et kui süüdistuse kohaselt pandi tegu toime raamatupidaja vahendusel, täpsustamata, kuidas raamatupidajat ära kasutati, on kohtutel õigus anda vastus küsimusele, milles vahendliku täideviimise puhul teise isiku ärakasutamine seisnes.

Käesolevas asjas ei piirdu F.H-le esitatud süüdistus väitega, et ta pani maksualase kuriteo toime raamatupidaja vahendusel, vaid täpsustatud on seda, et F.H pani teo vahendlikult toime, valitsedes raamatupidajat MK ülekaaluka teadmisega. Maakohus omakorda on otsuses eraldi põhjendanud seda, miks ta leiab, miks F.H tegevust tuleb käsitada vahendliku täideviimisena. Mis puutub väitesse, et süüdistuses ei ole nõuetekohaselt käsitletud seda, miks on F.H puhul täidetud subjektiivne kuriteokoosseis, siis kohtukolleegiumi hinnangul on asjaolud, millest tulenevalt on võimalik teha järeldusi F.H tahtluse kohta, süüdistuses piisavalt kajastatud. Nimelt nähtub süüdistusest ühest küljest see, et F.H osaühingu juhatuse liikmena teadis, et ta edastas -le fiktiivseid tehinguid puudutavad MK raamatupidamisdokumendid. Eelkõige heidab kaitsja süüdistusele ette süüdistusest ei ole käsitletud seda, et IV rolli kuriteo toimepanemisel. Ringkonnakohus nendib, et süüdistusaktis tõepoolest küll viidatakse IV-le kui kaasaaitajale, kuid süüdistuses ega ka kuriteo asjaolude kirjelduses ei ole kajastatud seda, milles seisnes kaasaaitamistegu. Kohtukolleegium -le kui IV on seisukohal, et kuna süüdistuses IV kaasaaitajale viidatakse, oleks süüdistuse parema arusaadavuse huvides põhjendatud, kui oleks lahti kirjutatud ka see, milles tema kaasaaitamistegu seisnes. Samas tuleb arvestada sellega, et maakohus ei arutanud

suhtes kriminaalmenetlus eraldati ja tema IV süüküsimust, kuivõrd IV suhtes on süüdimõistev kohtuotsus tehtud 06.10.2011 ning see on jõustunud. Kõnealuse otsuse ärakiri on olemas ka käesoleva kriminaalasja kohtutoimikus (kd V; toim.l. 24 - 34). Mainitud otsusega mõisteti süüdi KarS § 22 lg 3 § 389 IV -

1 lg 2 järgi. Selle kohtuotsuse kohaselt aitas

IV KarS § 3891

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele kaasa sellega, et organiseeris tehingud kütusega ja korraldas FuelPRO OÜ nimel kütuse soetamise OÜ-lt

Mazeikiu Nafta Trading House, Tartu Terminaal AS- -lt aktsiisilaos 0% lt ja Reval Oil OÜ

käibemaksumääraga. Seejärel müüs ta FuelPRO OÜ esindajana soetatud kütuse aktsiisilaost välja äriühingutele AS Tartu Terminaal, AS Olerex või OÜ Mark Oil, andes F.H-le korralduse tehinguteks vajaliku dokumentatsiooni koostamiseks ning FuelPRO

OÜ kütuse müügiarvetele käibemaksu lisamiseks. Kuna süüdistusaktis on tõendina viidatud muuhulgas

kõnealusele maakohtu otsusele, tuleb ka käesolevas asjas mõista IV kaasaaitamisteona tema eespool kirjeldatud käitumist. Ka apellant ise tuginebki just sellele

IV teo kirjeldusele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi kaasaaitamistegu ei ole F.H-le IV esitatud süüdistuses kirjeldatud, ei muuda see iseenesest F.H-le esitatud süüdistust ebaselgeks. See, milles seisneb F.H-le ette heidetav kuritegu, on süüdistusest selgelt arusaadav. K. F.H süü küsimuse lahendamine tähendab vastamist küsimusele, kas süüdistuses temale omistatav käitumine on tõendamist leidnud ning kas see on käsitatav KarS 389 §

1 lg 2 järgi kvalifitseeritava teona. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks ei olnud IV süüküsimus, peab ringkonnakohus põhjendamatuks apellandi etteheiteid, mille kohaselt on kohtulik uurimine maakohtus olnud ühekülgne, sest rolli teo toimepanemisel ei ole välja IV selgitatud.

10.2 F.H-le esitati süüdistus esiteks selles, et ta esitas vahendlikult (raamatupidaja kaudu) Maksuja Tolliametile FuelPRO nimel 2010. a oktoobri käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurenda

180 304 Eesti krooni des alusetult FuelPRO OÜ sisendkäibemaksu 12 ehk 778

463,31 euro väärtuses. Samas ei deklareerinud ta FuelPRO OÜ 0 % määraga maksustatavat käivet ehk kütuse soetamist Mazeikiu Nafta Trading House OÜ-lt, AS-lt Tartu Terminaal ja OÜ-lt Reval-Oil.

Süüdistuse kohaselt pani F.H kuriteo toime vahendlikult, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat MK. Täpsemalt on süüdistuses vahendlikku täideviimist kirjeldatud järgnevalt: „Tuginedes eeltoodule, on selgunud, et F.H sai erinevatest allikatest reaalseid tehinguid mittekajastavaid arveid, edastas need koos teiste (reaalsete) arvetega

FuelPRO OÜ raamatupidamisarvestusega/deklaratsioonide esitamisega tegelevale

raamatupidajale sed arved aluseks oktoobrikuu MK, kes võttis mh fiktiiv

käibemaksudeklaratsiooni koostamisel. Lisaks sellele F.H ei informeerinud raamatupidajat M.K FuelPRO OÜ 0% määraga maksustatavat käibe ehk kütuse soetusest Mazeikiu Nafta Trading House OÜ naal ja OÜ Oil, mistõttu ei -lt, AS-lt Tartu Termi -lt Reval-

olnud raamatupidaja MK soetusest teadlik ning ei kajastanud seda käivet 2010 oktoobrikuu käibemaksudeklaratsiooni koostamisel. Samuti on raamatupidaja MK kajastanud F.H ’e palvel 2010 oktoobrikuu käibemaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksuna summa, mille kohta ei olnud raamatupidajale MK veel dokumenti esitatud, kuid F.H väitis raamatupidajale MK. Raamatupidaja MK, uskudes FuelPRO OÜ juhatuse liiget, et selliste andmetega arve on olemas, esitas selle maksuhaldurile (Maksuja Tolliametile) e-Maksuameti kaudu eeldades, et kõik F.H’e esitatud andmed on õiged“ (süüdistusakti lk 46). Esitatud süüdistust on maakohus sisuliselt 21.04.2015. a otsusega kitsendanud, leides, et kuna 0% määraga sisendkäibemaks ei muuda tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ega too endaga kaasa maksude laekumata jäämist või nende alusetut tagastamist või tasaarvestamist, võib asjaolu, et F.H ei informeerinud raamatupidajat FuelPRO OÜ 0% MK

käibemaksuga kütuse soetamisest, olla käsitatav juhatuse liikme hoolduskohustuse täitmata jätmisena, mitte aga KarS § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteona. Kuna maakohus ei ole otsuses toonud välja, et kõnealune tegu vastaks mõnele teisele kuriteokoosseisule, nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et maakohtu hinnangul ei olnud see osa süüdistuses kirjeldatud F.H tegevusest käsitatav kuriteona. Kaitsja apellatsioonis seda maakohtu seisukohta ei vaidlustata, prokurör aga apellatsiooni esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuigi viidatud maakohtu seisukoht kajastub üksnes maakohtu otsuse põhiosas, tähendaks ringkonnakohtu võimalik teistsugune seisukoht süüdistatava olukorra raskendamist. See on aga kaitsja apellatsiooni alusel, mill -te 1 ja 2 es pole maakohtu kõnealust seisukohta vaidlustatudki, KrMS § 340 lg kohaselt välistatud. Küll peab ringkonnakohus tegema maakohtu otsuses paranduse, viimaks otsuse resolutiivosa vastavusse otsuse põhiosaga. Kuna maakohus leidis, et osa tegevusest, mida F.H-le süüdistuses ette heideti, ei ole kuritegu, tuleb F.H KarS § 389

1 lg 2 järgi osaliselt õigeks mõista.

Süüdistuse kohaselt on seega tegu, millega täideti KarS § 3891 lg 2 objektiivne koosseis,

Maksuja Tolliametile FuelPRO OÜ nimel valeandmete esitamine 2010. a oktoobri käibedeklaratsioonis, millega suurendati alusetult FuelPRO OÜ sisendkäibemaksu 12 180 304

Eesti krooni ehk 778 astanud, et vahetult esitas 463,31 euro väärtuses. Maakohus on tuv deklaratsiooni FuelPRO OÜ-le raamatupidamisteenust osutanud MK. Samas nentis maakohus, et -l puudus tahtlus valeandmete esitamiseks. MK Maakohtu otsuse kohaselt esitas raamatupidaja käibedeklaratsiooni süüdistatava korraldusel ja teadmisel, süüdistatava esitatud arvete ja ütluste alusel, olles kindel, et tema esitatud deklaratsioon ei sisalda valeandmeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et raamatupidajal -l puudus tahtlus maksuametile valeandm -le MK ete esitamiseks. FuelPRO OÜ

raamatupidamisteenust osutades oli tal alust lähtuda eeldusest, et talle esitatud raamatupidamisdokumendid kajastavad õigesti tegelikult aset leidnud tehinguid. MK-l ei olnud juurdepääsu FuelPRO OÜ kontodele ja seega sai ta tugineda üksnes

raamatupidamisdokumentidele ja F.H selgitustele.

MK ütluste kohaselt, mida

maakohus pidas usaldusväärseks, usaldas ta deklaratsiooni õigsuse eest vastutava juhatuse liikme poolt antud infot. selgitas, et tal ei tekkinud arusaama, et F.H ei saa MK

raamatupidamisest aru: osa aruannetest (näiteks Tallinna müügimaksu aruanne ja kütuse liikumise aruanne) koostas F.H ise. Ka Riigikohus on eespool tsiteeritud kriminaalasjas nr 3-1-1-55-14 tehtud otsuse pma astme kohtute seisukohta, et s 142 pidanud õigeks madala kui raamatupidajad esitasid käibedeklaratsioone süüdistatavate korraldusel ja teadmisel ning olid kindlad, et nende poolt esitatud deklaratsioonid ei sisalda valeandmeid, on maksuhaldurile valeandmete esitamine toimunud vah

endlikult raamatupidajaid ära kasutades.

10.3 Mis puutub apellandi väitesse, et üldse ei ole tõendatud see, kes ja millised andmed deklaratsioonile kandis, siis maakohus on seda küsimust põhjalikult käsitlenud. Maakohus on MK MK

te alusel tuvastanud selle, et maksudeklaratsiooni esitas ja F.H ütlus . Samuti

on maakohus põhjalikult selgitanud seda, miks ta loeb lubatavaks tõendiks väljatrükki Maksukohustuslaste registrist, millest nähtub, milline oli käibemaksu deklareerimine FuelPRO OÜ poolt 2010. a oktoobris. Apellatsioonis küll korratakse seisukohta, et see, millised andmed deklaratsioonile kanti, ei ole tõendatud, kuid ei ole esitatud mingeid uusi argumente, miks kaitsja leiab, et maakohtu seisukohad nimetatud küsimuses on ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud seisukohtadega selle kohta, miks on tegemist lubatud tõendiga, ning ei pea vajalikuks neid korrata.

10.4 Maakohus on tuvastanud selle, et raamatupidamisdokumendid viis -le F.H. MK Apellatsiooni kohaselt kasutas F.H omakorda ära , kes organiseeris kütusetehinguid IV ja andis F.H-le korraldusi. Seoses sellega tuleb nentida, et vahendlik täideviija peab valitsema tegu ülekaaluka teadmise või ülekaaluka tahtega. Apellatsioonis ei ole ära näidatud seda, kumma alternatiivi esinemisest ja miks suhtes IV puhul rääkida saab. See ei nähtu ka IV tehtud

süüdimõistvast otsusest. Kaitsja on toonud välja vaid selle, et IV suhtes tehtud süüdimõistva otsuse kohaselt organiseeris tema kütusetehingud ja andis F.H-le korralduse tehingute vormistamiseks ja info edastamiseks raamatupidajale. Seega rõhub kaitsja sellele, et kuriteo skeemi autoriks oli IV (apellatsioonis räägitakse IV-st ka kui kuriteo organisaatorist). See ei ole aga piisav selleks, et isikut saaks pidada kuriteo vahendlikuks täideviijaks. Isik, kes mõtleb välja kuriteo skeemi ning juhendab teisi isikuid kuriteo toimepanemisel, ei pea olema igal juhul käsitatav täideviijana, vaid ta võib olla ka kaasaitaja, kellena on käesolevas asjas käsitatud IV. Kaasaaitaja on KarS § 22 lg 3 kohaselt muuhulgas isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Füüsilise kaasabi all mõistetakse täideviija tegevuse positiivset mõjutamist, nt eeltingimuste loomist. Sellise eeltingimuste loomisena võib näha erinevate kütusetehingute tegemist, kuna deklaratsioonis esitatud andmed tuginesid kütusetehingutele. Juhendamine, kuidas kuritegu toime panna, on aga käsitatav vaimse kaasabina. Seoses kaitsja seisukohaga, et käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus (ning F.H-le esitatud süüdistus) on loogilises vastuolus IV suhtes tehtud otsusega, kuna sellest tuleneb, et korraldas t IV ehinguid ning andis F.H-le korraldusi, tuleb märkida seda, et ka otsuses, millega

IV süüdi mõisteti, on teda käsitatud kaasaaitajana. Samas ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust, et juhul, kui erinevate isikute omavahel seotud süüdistusi arutatakse eraldi, oleks kriminaalasja hiljem arutav kohus seotud varasema otsuse järeldustega faktiliste asjaolude või õigusküsimuste osas. See tähendab samas ka seda, et kuigi IV on mõistetud süüdi kaasaaitajana, ei või hilisemas menetluses selguda, et tegemist on hoopis vahendliku täideviijaga. Käesolevas kriminaalasjas ei näe ringkonnakohus mingeid asjaolusid, millest saaks järeldada, et IV oleks valitsenud F.H ülekaaluka tahtega – see eeldab, et vahendlikule täideviijale on teada asjaolud, mis välistavad ärakasutatava vastutuse õigusvastasuse või süü puudumise tõttu. Apellatsioonis viidatud asjaolu, et IV oli isik, kes tegu organiseeris ja andis korraldusi, ei tähenda aga ka seda, et ta valitses teisi ülekaaluka teadmisega. Ainuüksi asjaolu, et isikul on olemas plaan, kuidas kuritegu toime panna, ei tähenda, et ta valitseks teisi isikuid, kes kuriteokoosseisu täidavad, ülekaaluka teadmisega. Viimane eeldab lisaks seda, et ärakasutatav isik ei mõista, et ta teostab teda ära kasutava isiku teoplaani (nagu on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud puhul, kes ei olnud teadlik sellest, et talle esitatud raamatupidamisdokumendid MK

sisaldavad valeandmeid). See tähendab, et vahendlikust täideviimisest F.H ärakasutamisega saaks rääkida juhul, kui F.H ei mõistnud IV teoplaani ega saanud aru, et edastab -le maksudeklaratsiooni esitamiseks valeandmeid. MK

Maakohus on aga tuvastanud selle, et F.H

oli teadlik sellest, et

raamatupidamisdokumendid te - -ga ja hingute kohta Omamaa Plus OÜ ga, Viking Oil OÜ Wellman Finance SIA-ga ei vasta tegelikkusele. Nimelt on maakohus asunud seisukohale, et tehingu FuelPRO OÜ ja Omamaa Plus OÜ vahel sai sõlmida vaid F.H. Lisaks tunnistajate AD, ja RA IV ütlustele tugines maakohus FuelPRO OÜ poolt maksuhaldurile esitatud 2010. a oktoobri kütusearuandele ning sellele, et F.H elukohas toimunud läbiotsimisel võeti muude dokumentide hulgas ära F.H

allkirjastatud ülesütlemisavaldus Ercoz Tekasya OÜ le (endise nimega Omamaa Plus OÜ). -

Viking Oil OÜ ga sõlmitud tehingu puhul tugines maakohus eelkõige F.H enda - ütlustele, milles viimane on selgitanud Viking Oil OÜ ga sõlmitud kokkulepet. Ka Wellmann -

Finance SIA-ga sõlmitud tehingu puhul viitab maakohus F.H enda ütlustele selle kohta, et tema tegeles ise Wellman SIA tehinguga. Apellatsioonis ei ole esitatud väidet, et maakohus oleks hinnanud tõendeid, mille alusel ta need asjaolud tuvastas, valesti, ega esitatud põhjendusi selle kohta, miks maakohtu hinnang tõenditele on ekslik. Seega ei ole apellatsioonis vaidlustatud maakohtu hinnangut tõenditele, millele tuginedes jõudis maakohus seisukohale, et

F.H oli vahetult ise süüdistuses nimetatud tehingutega seotud ja tehtud tehingute näilisusest teadlik. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda ka apellandi seisukohaga, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ning maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et F.H juhtis ja kontrollis FuelPRO OÜ majandustegevust.

11. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et F.H apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Sellest hoolimata tuleb maakohtu otsus F.H KarS § 389 lg 2 järgi süüdimõistmises KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel osaliselt tühistada – osas, milles F.H süüdistati KarS § 389

lg 2 0% järgi selles, et ta ei deklareerinud

käibemaksuga kütuse soetamist. Nimelt asus maakohus otsuse põhiosas seisukohale, et nimetatud tegu ei vasta KarS § 3891 lg 2 koosseisule, kuid jättis selle otsuse resolutiivosas kajastamata. See tähendab, et F.H tuleb selles osas õigeks mõista. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse, tuleb rahuldada apellandi taotlus hüvitada F.H-le apellatsioonimenetluse kulu, mis esitatud taotluse ning sellele lisatud dokumentide kohaselt on 750 eurot. Arvest ilmneva ajakulu ja tunnitasu suuruse alusel peab ringkonnakohus menetluskulusid apellatsiooni mahule ja asja iseloomule vastavaks ning leiab, et taotlus tuleb täies ulatuses rahuldada.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Ivi Kesküla