3-14-53287/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 9. september 2015, Jõhvi 3-14-53287 Xxx kaebus Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6- 10/33293-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks Kaebaja – Xxx Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Xxx kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. oktoobril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-53287 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xxx esitas 1. oktoobril 2014 Viru Vanglale taotluse (registreeritud numbriga 6-10/33293- 1), milles märkis, et soovib omandada keskharidust (tl 15).

2. Viru Vangla jättis 30. oktoobri 2014. a otsusega nr 6-10/33293-2 Xxx taotluse rahuldamata (tl 16).

3. Xxx esitas 5. novembril 2014 Viru Vanglale vaide (registreeritud numbriga 6-12/248-1) Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse peale (tl 17).

4. Viru Vangla jättis 28. novembri 2014. a vaideotsusega nr 6-12/248-2 Xxx vaide rahuldamata (tl 18).

5. Xxx esitas 17. detsembril 2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-10/33293-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

6. Tartu Halduskohus võttis 21. aprilli 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 19-20).

7. Vastustaja palus 11. mai 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 25-26).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja taotleb Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse tühistamist ja taotluse uut lahendamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

8.1. Hariduse omandamise keelamine on vastuolus vangistuse eesmärkidega ja vangistusseaduse (VangS) § 34 lg-ga 6. 8.2. Kaebajal oli õiguspärane ootus ja usaldus, et kord juba lubatud hariduse omandamist ei keelata ära pelgalt vangla vahetuse tõttu. Hariduse keelamisega rikutakse kaebaja põhiõigust menetlusele ja korraldusele ning heale haldusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14). Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutud kaebaja põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). 8.3. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 14 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele ning õigus saada kutseja täiendusõpet. Samuti sätestab ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26, et igal inimesel on õigus haridusele. PS §-st 37 tuleneb igaühe õigus haridusele.

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja xxx kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.

9.1. Vaidluse aluseks olev küsimus ei ole analoogne Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-31-12 käsitletuga. Riigikohus andis hinnangu kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK) muutmisele hariduse võimaldamise osas. Käesoleval juhul ei ole vangla muutnud kaebajale hariduse võimaldamise osas ITK-d. Enne Viru Vanglasse paigutamist ei ole kaebajale ITK-d koostatud. Esimene ITK koostati Viru Vanglas 28. oktoobril 2014 ja selles ITK-s ei ole märgitud vajaliku tegevusena üldkeskhariduse omandamist.

3-14-53287 3

9.2. VangS § 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vangla on loonud kinnipeetavatele vastavad põhija üldkeskhariduse ning kutsehariduse võimaldamise tingimused, sellega vangla soodustabki hariduse omandamist. Viru Vangla tagab kinnipeetavatele vajalikud ruumid, seadmed ja õppevahendid (nt vihikud, mapid ja kirjutusvahendid) ning sellega aitab kaasa kinnipeetavatel õppida vangla territooriumil. Vastavate ruumide ja vahendite olemasolu vanglas võimaldabki kinnipeetavatel õppida. 9.3. VangS § 35 lg 2 esimese lause kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Seega on VangS sidunud üldkeskhariduse omandamise võimaldamise ITK-ga. Seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamist võimaldatakse ainult juhul, kui see on täitmiskavas ette nähtud. Käesoleval juhul ei ole kaebaja riskide hindamisel tuvastatud riskina üldkeskhariduse puudumist, mistõttu ei ole ITK-s seda vajaliku tegevusena märgitud ja vangla ei ole kohustatud kaebajale võimaldama üldkeskhariduse omandamist. 9.4. Kaebaja on täisealine ning Viru Vangla on pidanud vajalikuks sekkuvaks tegevuseks kaebaja töötamist ning erinevates programmides ja vestlustel osalemist. 9.5. Kaebaja väidab, et Tartu Vanglas oli ta 10. klassi õpilaste nimekirjas. Viru Vanglal sellised andmed puuduvad. Lisaks peab vastustaja vajalikuks taas osundada VangS § 35 lg 2 esimesele lausele, mille kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Tartu Vangla on viinud läbi kaebaja riskihindamise ning hinnanud kaebajast tulenevaid riske (kusjuures ka Tartu Vangla ei ole pidanud riskiks kaebajal üldkeskhariduse puudumist), kuid ITK-d kaebajale ei koostanud. Juhul, kui Tartu Vangla lisas kaebaja 10. klassi õpilaste nimekirja, jättes eelnevalt ITK koostamata, on vangla rikkunud VangS § 35 lg 2 sätestatut. Viru Vangla ei saa ega pea jätkama teise haldusorgani õigusvastast tegevust.

10. Kirjalikus menetluses on kaebaja esitanud täiendavad seisukohad (tl 47-53).

10.1. On ilmselge, et üldkeskhariduse puudumine võib olla riskifaktoriks edaspidiselt vanglast vabanemisel. Üldkeskhariduse puudumine võib saada ka takistuseks kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamisel. 10.2. Kaebaja sooviks on keskhariduse omandamine, et saada vabaduses parem töökoht ja palk. 10.3. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R (89) 12 „Vanglahariduse kohta“ on öeldud, et õigus haridusele on esmatähtis. 10.4. Kaebajaga ei ole ITK-d arutatud ega arvestatud vajadusega üldkeskhariduse omandamiseks. 10.5. Hea haldusega ei ole kooskõlas Viru Vangla käitumine, millega tehakse takistusi ja ei võimaldata kaebajale üldkeskhariduse omandamist. 10.6. Takistuseks ei saa olla vangla väide, et ITK-s ei ole hariduse omandamist ette nähtud. Kohus saab vaidlusaluse haldusakti tühistada ja teha vanglale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks lahendamiseks. Uuel haldusakti menetlusel saab vangla kaebajale võimaldada üldkeskhariduse omandamist ja vajalikud sekkumised ise ITK-sse sisse viia.

3-14-53287 4

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kaebusest nähtuvalt on Xxx esitanud kaks erinevat nõuet: tühistamisnõude Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-10/33293-2 tühistamiseks ja kohustamisnõude Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks.

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. PS § 37 lg 1 järgi on igaühel õigus haridusele. Õigus haridusele on põhiõigus, mis on äramärkimist leidnud ka inimõiguste ülddeklaratsiooni art-s 26. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 14 sätestab, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutseja täiendusõpet. Samuti peab Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse R 89 (12) kohaselt kõikidel kinnipeetavatel olema võimalus saada haridust, mis kavandatu kohaselt hõlmab loenguid, kutseõpet, loovat ja kultuurilist tegevust, kehalist kasvatust ja sporti, sotsiaalset kasvatust ja raamatukogu kasutamise võimalust.

14. Õigus haridusele ei ole siiski absoluutne ning selle omandamise õigust on lubatud riigil piirata. Kuigi vanglas hariduse omandamise võimaldamisel on väärtus nii kinnipeetava, vangla keskkonna kui ka ühiskonna jaoks tervikuna (EIK 27. augusti 2014. a otsus 16032/07 Velyo Velev vs. Bulgaaria), on hariduse andmise korraldamine keeruline ning nõuab suuri kulutusi piiratud ressurssidega avaliku võimu kandjalt (vt ka EIK 28. novembri 2011. a otsus 5335/05 Ponomaryovi vs. Bulgaaria).

15. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 2 lg 5 kohaselt on haridusel järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). HaS § 16 lg 1 sätestab, et keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Kaebaja sooviks on omandada vanglas keskharidus. VangS § 35 lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata VangS § 16 lg 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.

16. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 16 komm. 2). Individuaalse täitmiskava koostamise üheks eesmärgiks on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju ei ole vaja sätestada seadusega.

17. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühe aasta, individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu hulgas ette kinnipeetava paigutamine vanglas ning kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Sama paragrahvi lg 3 järgi muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule.

3-14-53287 5

18. VangS § 16 lg 5 sätestab, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selle sätte alusel on justiitsminister 14. mail 2008. a vastu võtnud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus). Määruse § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Määruse § 1 lg 21 p-de 4 ja 5 kohaselt peab ITK-s olema märgitud ja kajastatud kinnipeetava vanglas töötamise kohustus tulenevalt vangistusseadusest, võimelisus teha tööd, kutseoskused, kinnipeetava terviseseisundist tulenevad piirangud, mida peab arvestama kinnipeetava töölerakendamisel, ning väljaspool vanglat töötamise võimalikkus; samuti vajadus põhivõi keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus koos saadud koolituse märkimisega.

19. Vaidlust pole selles, et 30. oktoobril 2014 kinnitatud ITK-s ei nähtud kaebajale ette keskhariduse omandamist. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole 30. oktoobri 2014. a ITK, jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et kaebajaga ei ole ITK-d arutatud ega arvestatud vajadusega üldkeskhariduse omandamiseks.

20. Kaebaja leiab, et vaidlustatud Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuses nr 6-10/33293-2 ei ole kaalutud kaebaja põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

21. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus otsuse andmisel menetlusja vorminõuete täitmist ning kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.

22. Pooltel puudub vaidlus 30. oktoobri 2014. a otsuse allkirjastanud vanglateenistuja ametniku pädevuse üle. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 9. veebruari 2011. a otsuse nr 3-3-1-88-10 p-s 17, et otsustamine selle üle, millisel füüsilisel isikul on haldusorgani nimel õigus tegutseda, on reeglina haldusorgani sisepädevuse küsimus. Vastavalt HMS § 8 lg-le 2 määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

23. Enne kaalutlusvigade kontrollimist tuvastab kohus, millistest kaalutlustest on vastustaja keelduva otsuse tegemisel lähtunud. Vangla on kaebaja 1. oktoobri 2014. a taotlusele vastates toonud järgmised kaalutlused (tl 16). 1) Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused.

3-14-53287 6

2) Xxx koostati Tartu Vanglas riskihindamine, kuid ei koostatud täitmiskava. Viru Vanglas koostati uus riskihindamine, mis kinnitati 30. oktoobril 2014, ning millest lähtuvalt koostati ka täitmiskava. 3) VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, ITK, milles nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. VangS § 35 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. Seega on vangistusseadus sidunud üldkeskhariduse omandamise võimaldamise ITK-ga ning seadusest tuleneb otseselt, et üldkeskhariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul, kui see on ITK-s ette nähtud. 4) Xxx on 30. oktoobril 2014 tutvustatud ITK-d, milles on riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse tekitamiseks esimesel võimalusel tööle asumine, mis annaks ka suurema võimaluse vabanedes tööturul läbi löömiseks. 5) Vanglal ei ole keeldu ITK koostamisel kinnipeetava ettepanekutega arvestada, kuid kohustust selleks ei ole. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda ITK-sse riskide maandamiseks ettenähtud tegevuste võimaldamist, kuid puudub subjektiivne õigus nõuda ITK-sse endale meelepärase tegevuse lisamist. Kohus leiab, et vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ning ta pole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest.

24. Vastustaja on õigesti märkinud, et VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada keskharidus vaid juhul, kui see on ITK-s ette nähtud ning kuna 30. oktoobri 2014. a ITK-s ei olnud kaebajale keskhariduse omandamist ette nähtud, ei saa kaebaja taotlust rahuldada. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamist osas, mis individuaalses täitmiskavas pole vajalikuna ette nähtud, seetõttu ei saanud keskhariduse mittevõimaldamine ka kinnipeetava õigusi rikkuda. Kuna kinnipeetav viibib kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning temalt on vabadus võetud kohtuotsuse täitmise eesmärgil, on kinnipeetav ise end viinud olukorda, kus tema õigused on piiratud. Kuigi kinnipeetavatele laienevad kõik põhiseaduslikud õigused, on olemas teatud piirangud, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Selliselt on piiratud ka kinnipeetavate õigus haridusele, kuid tegemist ei ole põhiseadusest tulenevate õiguste rikkumisega (vt ka Tartu Halduskohtu 30. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-10-2651).

25. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda täitmiskavasse endale meelepärase tegevuse lisamist. Riskihinnangust lähtuvad tegevused on kaebaja ITK-st nähtuvalt programmi „Eluviisitreening“ läbimine ja järeltegevused programmis läbitu kinnistamiseks; töötamine; osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja järeltegevused programmis läbitu kinnistamiseks (tl 29).

26. Vastustaja on seisukohal, et viitamine Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-31-12 ei ole käesolevas menetluses aktuaalne, kuna praegusel juhul ei ole vangla muutnud kaebajale hariduse võimaldamise osas ITK-d. Kohus peab seda õigeks tähelepanekuks, sest viidatud asjas oli vaidlusaluseks küsimuseks keskhariduse omandamise mittevõimaldamine olukorras, kus esmalt oli ITK-s keskhariduse omandamine riske maandava tegevusena ette nähtud, kuid hiljem

3-14-53287 7

koostatud ITK keskhariduse omandamise vajadust ei kajastanud ning kinnipeetava koolis käimine katkestati. Käesoleval juhul ei ole vangla muutnud kaebajale hariduse võimaldamise osas ITK-d, kuna kaebajale ei ole varasemalt ITK-d koostatudki. Tartu Vangla on kaebaja kohta küll koostanud riskihindamise ankeedi, kuid ka selles ei ole hariduskäiguga seonduvaid riske välja toodud. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et hariduse omandamise keelamisega rikutakse kaebaja õigust heale haldusele või õiguspärast ootust.

27. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et hariduse omandamise keelamine on vastuolus vangistuse eesmärkidega ja VangS § 34 lg-ga 6, mis sätestab, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Kaebajale on ITK kohaselt riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks esimesel võimalusel tööle asumine. Töötamist ja hariduse omandamist on seadusandja käsitlenud võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudena. Mõlema eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R (89) 12 pööratakse tähelepanu sellele, et haridus vanglas peaks olema vähemalt niisama tähtsal kohal kui töö. VangS § 34 annab hariduse omandamise võimaldamise põhireeglistiku, kuid VangS §-d 35 ja 36 täpsustavad kinnipeetavale põhija üldkeskhariduse ning kutsehariduse võimaldamise tingimusi, seades eelduseks hariduse omandamise, kui see on ITK-s ette nähtud (VangS § 35 lg-d 1 ja 2, § 36 lg 1).

28. Kaebaja leiab, et üldkeskhariduse omandamine aitab tal tulevikus kaasa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisele.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. ITK-st nähtuvalt avaneb kaebajale tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 13. augustil 2018. Kuna VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule, ei ole välistatud, et järgmises ITK-s nähakse kaebajale ette ka üldkeskhariduse andmise vajadus. Vaimseid võimeid ning omandatud haridust arvesse võttes on kinnipeetaval kindlasti suurem võimalus ning motivatsioon asuda tööle ning jätkata oma elu õiguskuulekalt. Samas on ka karistuse kandmise ajal töötamine ja osalemine sotsiaalprogrammides kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad näitajad. 29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6- 10/33293-2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust.

30. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude, milles palub teha ettekirjutus Viru Vanglale, millega rahuldada 1. oktoobri 2014. a taotlus ja võimaldada tal omandada keskharidus.

31. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna kohus leidis eelnevalt, et Viru Vangla 30. oktoobri 2014. a otsuse nr 6-10/33293-2 on õiguspärane, jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue.

3-14-53287 8

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik