2-15-10667/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2015 Tallinn Tsiviilasja number 2-15-10667 Tsiviilasi VK hagi Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VK (IK XXXXXXXXXXX) Kostja Tallinna Vangla Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-10667 muutmata ja VK määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

14.07.2015 esitas VK Harju Maakohtusse hagi Tallinna Vangla vastu, milles palus tühistada Tallinna Vangla direktori KK 09.06.2015 vastuse kahju hüvitamise taotlusele ja taotluse osalise tagastamise, hüvitada hagejale mittevaraline kahju arvestusega 30 eurot iga kambris, kus oli vähem kui 3m2 põrandapinda kinnipeetava kohta, viibimise päeva eest, kokku 690 päeva eest 20 700 eurot.

Maakohtu määrus

03.08.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 1, hagi menetlusse võtmisest.

Kohus leidis, et TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja nõude menetlemine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohtule esitatud avalduse alusel viibis hageja Tallinna Vanglas pikema aja vältel kitsastes tingimustes, kus ei ole olnud piisavalt põrandapinda ühe kinnipeetava kohta. Hageja väidete kohaselt on ta esitanud kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale, mille vangla osaliselt tagastas ja osaliselt jättis läbi vaatamata. Hageja nõue on suunatud vangistusaja kandmisel mitterahuldavates tingimustes viibimisest tekkinud kahju hüvitamiseks, seega ei ole hageja nõude puhul tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõistes on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 109 sätestab, et kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Seega on tegemist avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal leiab kohus, et hageja peab oma nõudega pöörduma Tallinna Halduskohtusse.

Määruskaebus

Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et tema kinnipidamine hagis märgitud tingimustes on käsitletav piinamisena ja alandava kohtlemisena, mille tõttu on temale tekkinud mittevaraline kahju.

Menetluse edasine käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-de 654 lg. 6 ja 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom