4-15-6206/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6206 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

I.V kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 08.07.2015 otsusele nr 2317,15,006356 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja:

(isikukood

I.V XXX, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus otsustas: I.V kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsus nr 2317,15,006356 – muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 08.07.2015 otsusega nr 2317,15,006356 karistati I.V LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut, so 480 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Rahatrahv määrati tasumisele ositi 10 võrses osas igakuiselt 48 eurot korraga.

16.06.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150616118601 kohaselt 16.06.2015 kell 18:42 Sõpruse

pst 179/181 J.Sütiste/Tammsaare tee Tallinnas suunaga Tammsaare tee juhtis I.V mootorsõidukit kiirusega 100 km/h ±3 teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta

2

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Sellega rikkus I.V LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 30.07.2015 esitas I.V Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub otsuse tühistada juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et ta juhtis 16.06.2015 kell 18:42 mootorsõidukit 100+/- 3 km/h. Ta

tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandud tegu. Ta on seisukohal, et arvestades tööalaseid ja tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, võib jätta lisakaristuse kohaldamata.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kohtuväline menetleja leiab, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea järgima sõiduki sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik

tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusaluse isiku karistusregistri väljatrükist nähtub, et teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 3 korral. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud I.V kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on I.V poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on

nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta kiirust, sest kiirustas kohtumisele, on rikkumisega

nõus.

- Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik Gunnar Võrno I.V poolt

juhitud mootorsõiduki BMW 730D sõidukiiruse mõõtmist Sõpruse pst 179/181

J.Sütiste/Tammsaare tee Tallinnas suunaga Tammsaare tee – lõplik mõõtetulemus 97 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

- Tunnistaja Otto Karl Grünbergi ütluste kohaselt teostasid nad 16.06.2015 liiklusjärelevalvet

Tallinnas Sõpruse pst 179/181. kell 18:42 nägi ta läbi kiirusmõõteseadme UltraLyte kinnitatud videokaamera displei, kuidas Gunnar Võrno lukustas näidu sõiduauto BMW kiiruseks 100 km/h. Juhiks osutus I.V.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.V 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 3

kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 13.01.2015 LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga, 24.10.2014 toimepandud väärteo eest karistati teda LS § 227 lg.2 järgi rahatrahviga 272 eurot.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning I.V süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 100 km/h+/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud,

mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel

rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti

3

kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik I.V, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest

nähtuvalt karistati I.V LS 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra ja lisakaristuse LS § 227 lg 5 p 2 ettenähtud sanktsiooni alammääras.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS §

56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013

kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb

arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 100 km/h+/-3 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h.

Kiiruse ületamine 47 km/h jääb alla LS 227 lg 3 märgitud keskmise. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra ja lisakaristuse LS §

227 lg 5 p 2 ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

lisakaristuse määramine alammääras (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) on käesoleval juhul põhjendatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2 alusel). Samuti on menetlusalust isikut karistatud LS § 242 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 ning § 242 alusel, samuti ka kriminaalkorras KarS § 424 ja 329 järgi. Sellise käitumisega on I.V näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse.

Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle

sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Eelnevalt on I.V väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (sh lubatud sõidukiiruse ületamise) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole

isikule mõju avaldanud. 16.06.2015 juhtis I.V mootorsõidukit linna tiheda liiklusega

tänaval kiirusega 100km/t, ohustades olulisel määral teiste liiklejate turvalisust. Kohtuväline

4

menetleja oma otsuses arvestas, et kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik

kahetsus. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et oma tööalaseid (sh lapse ülalpidamise

kohustus) ja tervislike aspekte pidi kaebuse esitaja arvestama ka siis, kui ta 16.06.2015 raske

liiklusalase rikkumise toime pani: tegemist on kogenud autojuhiga, keda on korduvalt varem

karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ja kes on teadlik liiklusalaste rikkumistele järgnevatest karistustest.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.07.2015 otsuse nr 2317,15,006356 – muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt