3-13-1734/104 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

08.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1734

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi (Nikiforov) kaebus Viru Vangla

direktori 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1/92

muudetud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.12.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.12.2013. a otsuse resolutsiooni punkt 2.

2. Teha tühistatud osas määrus, millega jätta kaebus Viru Vangla direktori

21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1/92 muudetud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18

tühistamise nõudes läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

22.02.2013 esitas kaebaja Viru Vanglale võõrkeelse vaide nr 6-12-/60 (tl I-113), milles

taotles Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud Viru Vangla

kodukorra tühistamist.

2.

12.08.2013. a otsusega nr 612/60-14 (tl I-86-86p) tagastas Viru Vangla direktor

22.02.2013. a vaide kaebajale põhjusel, et kaebaja ei olnud kõrvaldanud vaides esinenud

puudusi, so selgitanud, kuidas ja millised kodukorra sätted tema õigusi piiravad.

3.

01.07.2013 esitas kaebaja Viru Vanglale teise võõrkeelse vaide nr 6-12/193 (tl I-121-123,

tõlge tl I-130-132), milles taotles Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92

„Viru Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punkti 7.1.18 kehtetuks tunnistamist. Viru

Vangla edastas võõrkeelse vaide tõlkimiseks ning vaide tõlge (tl I-130-132) saabus tagasi Viru

Vanglasse 30.07.2013.

4.

28.08.2013. a vaideotsusega nr 6-12-/193-4 (tl I-119-119p) jättis Viru Vangla kaebaja

01.07.2013. a vaide läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajale haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. Vaideotsuse kohaselt tutvustati kaebajale Viru Vangla direktori

21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1/92 muudetud uut Viru Vangla kodukorda 21.05.2013, kuid

kaebaja keeldus tutvumise kohta allkirja andmast (tl I-133). Vastustaja on seisukohal, et

kodukorraga tutvumiseks võib mõistlikuks ajaks lugeda seitset ööpäeva, seega kaebaja oli

tutvunud kodukorraga hiljemalt 27.05.2013. Viru Vangla leiab, et vaide esitamise viimaseks

tähtpäevaks saab lugeda 26.06.2013. Kaebaja esitas vaide alles 01.07.2013 ega ole tähtaja

mööda laskmist vaides põhjendanud.

5.

15.08.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebaja kaebus Viru Vangla

kodukorra peale. Kaebuse ja selle täienduste (13.08.2013, 16.08.2013, 23.08.2013,

28.08.2013, 03.09.2013, 04.09.2013, 12.09.2013, 16.09.2013, 22.09.2013, 23.09.2013,

24.09.2013, 26.09.2013, 03.10.2013, 07.10.2013, 16.10.2013, 05.11.2013, 07.11.2013,

12.11.2013, 21.11.2013) kohaselt ei ole kaebaja nõus paljude keeldudega, mis tekkisid seoses

uue kodukorra jõustumisega. Viru Vangla uue kodukorra punkti 7.1.18 kohaselt keelati ära

maksikirjades pastapliiatsite ja harilike pliiatsite saatmine. Kaebaja märgib, et 30.07.2013

talle saadetud maksikirjast võeti ära 34 sinist pastapliiatsi tera.

6.

11.09.2013. a määrusega (tl I-29-30) võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse Viru

Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla kodukord“ punkti 7.1.18

tühistamise nõudes.

7. Viru Vangla palus 30.10.2013 kaebusele esitatud vastuses (tl I-83-85) jätta kaebus läbi

vaatamata.

Vastuse kohaselt võib kaebusest ja sellele esitatud täiendustest välja lugeda, et kaebaja

käsitleb segamini nii enda poolt algatatud kahte vaideasja (6-12/60 ja 6-12/193) kui ka

30.07.2013 kirisaadetisest ära võetud keelatud esemetega seonduvat. Vaidemenetluses

nr 612/60 tagastati kaebajale tema vaie puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Ka

vaidemenetluses nr 6-12/193, milles kaebaja vaidlustas vanglasse maksikirjades pastakate

saatmise keelu, jäeti kaebaja vaie läbi vaatamata ja tagastati (Viru Vangla direktori asetäitja

direktori ülesannetes 28.08.2013. a otsus nr 612/193-4). Vastustaja möönab, et nimetatud

vaide tagastamise õiguslik alus võib olla diskuteeritav, aga kuivõrd vastustaja juures oli

eelmenetluses kaebaja sisuliselt samasugune vaideasi (nr 6-12/60), oli vaide tagastamine

lõppjärelduses õiguspärane. Kaebajalt 30.07.2013 maksikirjast ära võetud 34

pastakasüdamiku tagastamise nõudega ei ole kaebaja kunagi vangla poole pöördunud. Seega

leiab vastustaja, et antud juhul esinevad alused kaebuse tagastamiseks halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Ka juhul, kui kohus leiab, et vaide tagastamine vaidemenetluses nr 6-12/193 ei

toimunud õiguspäraselt, ei ole vastustaja hinnangul võimalik kaebust selles osas läbi vaadata.

Vaie on esitatud populaarkaebusena avalikes huvides ning kohtule esitatud materjalidest ei

nähtu, millised võisid olla vaide esitamise ajal, so 16.07.2013, võimalikud mõjud kaebaja

subjektiivsetele õigustele tulenevalt Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.18. Seega ei ole antud

juhul täidetud HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõue ja selline kaebus tuleks jätta läbi vaatamata,

läbivaatamise korral aga rahuldamata.

Kui kohus ei jäta kaebust siiski läbi vaatamata ning menetleb kaebust sisuliselt, palub

vastustaja jätta see rahuldamata. Halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruses

määratletud kaebuse ese (vangla kodukorra punkti 7.1.8 kehtetuks tunnistamine) ei ole

asjakohane. Kuigi kaebuse asjaoludest nähtuvalt vaidlustab kaebaja selle, et kirisaadetistega ei

ole lubatud vanglasse saata pastapliiatseid, leiab ta ekslikult, et sellise keelu kehtestav vangla

kodukorra punkt on 7.1.18. Tegelikult on selles punktis üksnes välja toodud keelatud esemed

(sh kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid) ning see ei käsitle viisi, kuidas

antud keelatud esemed on soetatud. Asjade soetamise lubatud viisid kinnises vanglas on

sõnaselgelt ära määratud Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 57 lg-s

1, millest ei tulene kinnipeetavale õigust saada asju kirisaadetistega, sh maksikirjadega.

8.

20.11.2013 kohtule esitatud vastuses (tl I-156-156p, tõlge tl I-158) ning 22.11.2013

esitatud täienduses (tl I-164-164p, tõlge tl I-166) märgib kaebaja, et ta on kohustusliku

kohtueelse korra läbinud. Kaebaja selgitab, et esitas vanglale vaided ning kuna ta ei saanud

nendele õigeaegselt vastust, pöördus ta kohtu poole. 21.11.2013 teatas kaebaja kohtule, et ta ei

saanud enda vaides esinevaid puuduseid kõrvaldada, kuna Viru Vangla kiri oli eesti keeles

ning kaebaja ei saanud aru, mida temalt nõutakse (tl I-159-159p, tõlge tl I-161).

9. Tartu Halduskohus jättis 30.12.2013. a otsusega kaebuse Viru Vangla direktori

23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud Viru Vangla kodukorra tühistamiseks ja

30.07.2013 kaebajale saadetud maksikirjast 34 sinise pastapliiatsi tera äravõtmise osas

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), ning kohustas

vastustajat läbi vaatama kaebaja vaiet Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92

"Viru Vangla kodukorra" punkti 7.1.18 tühistamiseks, kuna kaebaja vaie tagastati

õigusvastaselt (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjendused on järgmised.

Kaebaja vaie vaidemenetluses nr 6-12/60 on Viru Vangla direktori 12.08.2013. a otsusega

nr 612/60-14 (tl I-86-86p) kaebajale õiguspäraselt tagastatud, mistõttu on kaebajal selles

nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ka kaebuse selles osas, milles kaebaja

sisuliselt taotleb talle 30.07.2013 saadetud maksikirjast äravõetud 34 sinise pastapliiatsi tera

tagastamist (kohustamiskaebus), ei ole kaebajal kohtueelne kord läbitud.

Vaie nr 6-12/193 (tl I-121-123) tagastati kaebajale õigusvastaselt. Ehkki HMS § 76 lg 2 p 4

järgi tuleb vaides märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi,

ja HMS § 78 ja § 79 lg 1 p 3 võimaldavad vaide tagastada, kui mööda on lastud vaide

esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, ei saa seda tagastamise alust kohaldada

meelevaldselt. Haldusmenetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt on vaideorganil

kohustus ka endal välja selgitada asjas olulise tähtsusega asjaolud ja anda neile õiguslik

hinnang. Seetõttu ei pruugi vaide tagastamine seetõttu, et selles ei ole eraldi põhjendatud

tähtaja mööda laskmist, olla õiguspärane. HMS § 76 lg 2 p 4 kohustab vaides märkima üksnes

põhjused, miks vaide esitaja leiab, et rikutakse tema õigusi. Sellest sättest ei tulene kohustust

esitada vaide esitamise põhjuseid või eraldi põhjendada tähtaja mööda laskmist. Antud juhul

oli kaebaja vaides ja puuduste kõrvaldamise kirjas vormiliselt näidanud vaidlustatava

toimingu sisu ja põhjused, miks ta vaide esitab, ja esitanud tühistamisnõude Viru Vangla

direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla kodukorra“ punkti 7.1.18 kehtetuks

tunnistamiseks. Vastustaja ei ole juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaide esitamise

tähtaeg on mööda lastud ning ta ei ole andnud kaebajale täiendavat tähtaega vaide esitamise

tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Sellega on vastustaja rikkunud HMS §-s 34 lg-s 1 ja

§-des 76, 77 sätestatut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 29.01.2014 esitas vastustaja Tartu Halduskohtu 30.12.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (tl I-194-195), milles palub tühistada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2

ning teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus täies ulatuses läbi vaatamata. Alternatiivina,

kui ringkonnakohus leiab, et vastustaja tagastas kaebaja 01.07.2013. a vaide põhjendamatult,

palub vastustaja jätta kaebaja kaebuse rahuldamata.

Vastustaja oli juba esimese astme menetluses seisukohal, et kaebus halduskohtule esitatud

kujul ei vastanud HKMS nõuetele, kuivõrd kaebusest ja selle arvukatest täiendustest jäid

kaebuse ese ja alus ebaselgeks. Kaebuse menetlusse võtmise määruse kohaselt on

halduskohus menetlusse võtnud kaebuse Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18 tühistamiseks.

Samuti nähtub vaidlustatud kohtuotsuse sissejuhatavast osast, et halduskohus on lahendanud

tühistamiskaebust. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 on aga halduskohus asunud

lahendama kohustamisnõuet. Asudes kohtuotsuses lahendama kohustamisnõuet, mida ei olnud

kohtu poolt menetlusse võetud ning mida vastustaja hinnangul ei olnud üldse kaebuses

esitatud, rikkus halduskohus oluliselt menetlusõiguse normi HKMS § 180 lõike 1 tähenduses.

Kohus ei juhtinud tähelepanu asjaolule, et ta võib kaebuse eset käsitleda kui kohustamisnõuet

ning teha lahendis otsuse kohustamisnõude osas. Seega ei ole kohtuotsus apelleeritavas osas

seaduslik.

Otsuse resolutsiooni punkt 2 ei vasta otsuse põhjendustele. Kuigi halduskohus heitis

vastustajale ette, et kaebaja 01.07.2013 hilinemisega esitatud vaide puhul jättis vangla

esitamata kaebajale ettepaneku esitada vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus, ei ole

sellist tähtaja ennistamise avaldust esitatud ka halduskohtumenetluses. Iseenesest halduskohus

möönis, et vaie esitati kaebaja poolt tähtaega rikkudes. Seega saaks hüpoteetiliselt

vaidemenetlus haldusorganis jätkuda sealt, kus see pooleli jäi – ehk siis peaks vangla andma

kaebajale täiendava tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel otsustama, kas

vaidemenetluse eeldused on täidetud. Juhul kui kaebaja ei kõrvalda puudusi või tähtaega ei

ennistataks, tuleks vaie ikkagi tagastada. Samas on kohus otsuse resolutsiooni punktiga 2

kohustanud vastustajat kaebaja vaiet läbi vaatama. Sisuliselt on halduskohus sellise

otsustusega rikkunud HKMS § 158 lõikes 3 sätestatut ning asunud teostama kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Lisaks, kui hüpoteetiliselt eeldada, et kaebaja vaie vastakski kõikidele

nõuetele, siis ei saaks vastustaja vaiet läbi vaadata tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11

lõikele 41, mille kohaselt vaide vangla direktori haldusakti peale vaatab läbi

justiitsministeerium. Vangla teostab selliste vaiete puhul ainult eelmenetlust. Seega ei ole

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ühemõtteliselt täidetav ning ei vasta HKMS § 162

lõikele 1.

Vastustaja ei nõustu halduskohtu etteheitega, et kui vaie esitatakse hilinemisega ning koos

vaidega ei esitata tähtaja ennistamise taotlust, siis tuleb vaide esitajale anda igal juhul

täiendav tähtaeg sellise taotluse esitamiseks. Sellise taotluse puudumine ei ole käsitletav HMS

§ 78 sätestatud puudusena, mille kõrvaldamiseks peab andma täiendava tähtaja, vaid tegemist

on haldusorgani kaalutlusotsusega. Alternatiivselt märgib vastustaja, et kui lugedagi vaide

tagastamine mitteõiguspäraseks, siis sellisel juhul on tulenevalt VangS § 11 lõikest 5

kohtueelne menetlus läbitud ning halduskohus oleks pidanud tegema sisulise otsuse

tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise kohta.

11. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-3-3p, tõlge tl II-4) ja selle

hilisemates täiendustes (tl II-5-5p, tõlge tl II-6; tl II-7-7p, tõlge tl II-8; tl II-10-10p, tõlge

tl II11) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja nõustub halduskohtuga, et vangla tagastas tema vaide ebaõigesti. Selles asjas ei

olnud kaebajale kaebetähtajad selged, kuna see tuli esitada Justiitsministeeriumile.

Pastapliiatsite maksikirjades saatmise keeld hakkas kehtima just pärast uue Viru Vangla

kodukorra kehtima hakkamist. Enne seda oli võimalik saata maksikirjadega paljusid esemeid,

sh ka pastapliiatseid. Alles pärast uue Viru Vangla kodukorra jõustumist hakati

kinnipeetavatelt läbiotsimistel ära võtma asju, mida varem oli lubatud maksikirjadega saata

ning mille uus Viru Vangla kodukord ära keelas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.12.2013. a otsuse resolutsiooni punkt 2

tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas määruse, millega jätab kaebuse Viru Vangla

direktori 21.05.2013. a käskkirjaga nr 1-1/92 muudetud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18

tühistamise nõudes läbi vaatamata. Seoses kaebuse määrusega läbi vaatamata jätmisega ei

lahenda ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebust sisuliselt.

13. Esmalt määratleb ringkonnakohus halduskohtu poolt vaidlustatud otsusega lahendatud

nõuded ning teeb sellest lähtuvalt kindlaks apellatsioonkaebuse ulatuse (I). Seejärel hindab

ringkonnakohus halduskohtu lahendi õiguspärasust (II) ning teeb seejärel

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas kaebuse kohta uue lahendi (III).

I

14. Tartu Halduskohus on 11.09.2013. a määrusega (tl I2930) võtnud kaebuse käesolevas

asjas menetlusse Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla

kodukord“ punkti 7.1.18 tühistamise nõudes. Seda, kuidas halduskohus menetlusse võetud

nõude määratluseni jõudis, ei ole menetlusse võtmise määruses selgitatud. Nagu vangla on

kaebusele esitatud vastuses märkinud, siis tegelikult on kaebaja halduskohtule esitatud

dokumentides käsitlenud segamini nii enda poolt algatatud kahte vaideasja (6-12/60 ja

612/193) kui ka 30.07.2013 temale saadetud kirisaadetisest ära võetud keelatud esemetega

seonduvat. Ühestki kaebaja esitatud avaldusest ei nähtu HKMS § 37 lg 2 kohast selgesõnalist

taotlust. Kaebaja märgib üldsõnaliselt, et vaidlustab Viru Vangla uut kodukorda ja selles

sisalduvaid keelde, täpsustades hilisemates avaldustes, et pole rahul just pastakate

maksikirjades saatmise keeluga. Seega saab kohtule esitatust järeldada küll kaebaja soovi

tühistada maksikirjades pastakate saatmise keeld, kuid ühelegi sättele, millest see keeld

tuleneks, ei ole kaebaja ise viidanud. Ka kaebuse menetlusse võtmise määruse päises

märgitud nõue (Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla

kodukord“ punkti 7.1.18 tühistamiseks) paistab olevat tuletatud vangla enda poolt

vaidemenetluses tehtud tõlgendusest kaebaja taotlusest (tl I-121). Kaebaja ise ei ole sellist

nõuet vanglale ega halduskohtule esitatud dokumentides formuleerinud.

15. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt on kaebuse saanud alluvusjärgse kohtu ülesandeks

muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle

eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha vajaduse korral

kaebajale ettepanek kaebust muuta. Eelnevat järgides tuleb kohtul lähtuda

halduskohtumenetluse üldpõhimõtetest ning pidada silmas halduskohtul lasuvat uurimis- ja

selgitamiskohustust. Tulenevalt HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tuleb kohtul menetlusosaliste

avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lgst 5

tuleneb kohtule kohustus tagada igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise

huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu

ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Nendest põhimõtetest

tulenevalt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel abistada, teda suunata ning aidata

kaasa tema soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude valikul. Antud juhul ei ole

halduskohus eelnevaid sätteid nõuetekohaselt järginud. Kohus ei ole kordagi palunud kaebajal

oma nõudeid täpsustada või konkreetset nõuet formuleerida. Samuti ei saa väita, et kohus

oleks asunud tõlgendama kaebaja tegelikku tahet, kuivõrd ühestki kohtu koostatud

dokumendist ei nähtu vastavaid kaalutlusi. Vaidlustatud otsuse resolutsioonist nähtuvalt on

halduskohus otsuses lahendanud kolme nõuet: 1) 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19

kehtestatud Viru Vangla kodukorra tühistamise nõue; 2) 30.07.2013 kaebajale saadetud

maksikirjast 34 sinise pastapliiatsi tera tagastamise nõue; ja 3) Viru Vangla direktori

21.05.2013. a käskkirja nr 11/92 "Viru Vangla kodukorra" punkti 7.1.18 tühistamise nõue.

Seega on halduskohus nõuete määratlemisel lähtunud eelkõige vanglas läbitud

vaidemenetlustes esitatud taotlustest. Kuigi halduskohus ei ole otsuse resolutsiooni punktis 2

teinud sõnaselget lahendit Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 11/92 "Viru Vangla

kodukorra" punkti 7.1.18 tühistamise nõude kohta, saab otsuse põhjendustest nähtuvalt pidada

resolutsiooni punktis 2 tehtud otsustust siiski tehtuks just nimetatud nõude kohta.

16. Tulenevalt HKMS § 197 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud

ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses on vastustaja taotlenud ühe

alternatiivina halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamist ning uue otsuse tegemist,

millega jätta kaebaja kaebus täies ulatuses läbi vaatamata. Teise alternatiivina palub vastustaja

jätta kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on neid taotlusi tarvis

tõlgendada, kuivõrd need on esitatud mitmeti mõistetavalt – üheaegselt on taotletud

halduskohtu otsuse tühistamist üksnes resolutsiooni punkti 2 osas ning uue otsuse tegemist

kogu halduskohtule esitatud kaebuse osas. Apellatsioonkaebuse põhjendustest saab siiski

järeldada, et vastustaja vaidlustab halduskohtu otsust üksnes resolutsiooni punktiga 2

lahendatud osas ehk vaidemenetluses nr 612/193 arutluse all olnud nõude osas. Viru Vangla

direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 11/19 kehtestatud Viru Vangla kodukorra tühistamise ja

30.07.2013 kaebajale saadetud maksikirjast 34 sinise pastapliiatsi tera äravõtmisega

seonduvaid nõudeid vastustaja apellatsioonkaebuses ei puuduta. Seega tõlgendab kohus

apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi selliselt, et vastustaja on soovinud kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata jätmist osas, milles kaebaja on palunud kohtul tühistada Viru

Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirjaga nr 11/92 muudetud Viru Vangla kodukorra punkt

7.1.18 (vaidlustusmenetlus nr 6-12/193), vaidlustades üksnes otsuse resolutsiooni punkti 2.

Seega saab tulenevalt HKMS § 197 lg-st 1 ringkonnakohus teha vajaduse korral uue lahendi

üksnes otsuse resolutsiooni punktis 2 lahendatud nõudesse puutuvalt ning puudub võimalus

teha lahendit kaebuse kohta täies ulatuses. Kuivõrd apellatsioonkaebus ei laiene teistele

halduskohtule esitatud nõuetele, on Tartu Halduskohtu 30.12.2013. a otsus resolutsiooni

punkti 1 osas HKMS § 176 lg 2 ls 2 alusel jõustunud.

II

17. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas

halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta ning otsustab halduskohtu lahendi

tühistamise vajaduse üle. Vastustaja sõnul on halduskohus lahendanud nõude, mida ei olnud

kohtu poolt menetlusse võetud ning mida ei olnud üldse kaebuses esitatud.

18. HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. HKMS § 2 lg 3 ls 1 kohaselt

lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses.

Täiendavalt sätestab HKMS § 41 lg 1 ls 2, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta,

mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga

selles, et kohustades otsuse resolutsiooni punktiga 2 vastustajat läbi vaatama kaebaja vaiet

Viru Vangla direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla kodukord“ punkti 7.1.18

tühistamiseks, on halduskohus väljunud kaebuse piiridest ning lahendanud nõude, mida

polnud halduskohtule esitatud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kohtule esitatud

avaldustes viidanud üksnes tema vaide (6-12/193) tagastamisele ning märkinud, et ta ei ole

nõus, et seda vaiet ei rahuldatud (nt tl I-18). Vaide uuesti läbi vaatamiseks kohustamise nõuet

ei ole kaebaja esitanud üheski halduskohtule esitatud avalduses ning sellise nõude esitamise

soovi ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada ka kaebaja väiteid tõlgendades. Olukorras,

kus kohus kontrollib haldusorgani poolt vaide tagastamise õiguspärasust ning jõuab seda tehes

seisukohale, et vangla on vaide selle esitajale õigusvastaselt tagastanud, saab kohus jõuda

ainuüksi järeldusele, et puudub alus tuginemaks HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse

tagastamise või selle sättega koos mõjuvas HKMS § 151 lg 1 p-s 1 sätestatud kaebuse läbi

vaatamata jätmise alusele. Selleks, et teha lahend vaides ja samasisulises kaebuses esitatud

nõude kohta, millega kohustatakse haldusorganit vaatama läbi õigusvastaselt tagastatud vaiet,

oleks pidanud olema halduskohtule esitatud vastav kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2).

Antud juhul sellist nõuet esitatud ei olnud ning haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole

halduskohus teinud kaebajale ka ettepanekut kaebuse täiendamiseks vaide läbivaatamiseks

kohustamise taotlusega. Eeltoodust tuleneb, et halduskohus on kohtuotsust tehes väljunud

kaebuse piiridest ning rikkunud seda tehes oluliselt kohtumenetluse norme.

19. HKMS § 199 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle

vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks

halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on võimalik

halduskohtu poolsed kohtumenetluse normi rikkumised apellatsioonkaebusega vaidlustatud

ulatuses apellatsiooniastmes kõrvaldada ning teha Viru Vangla direktori 21.05.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/92 muudetud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18 tühistamise nõude osas

uus lahend.

III

20. Vastustaja on apellatsioonkaebuses esitanud alternatiivselt taotlused Viru Vangla

kodukorra punkti 7.1.18 tühistamise nõudes esitatud kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata

jätmiseks. Kuivõrd läbi vaatamata jätmise aluste puudumine on kaebuse sisulise läbivaatamise

eelduseks, kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas Viru Vangla direktori 21.05.2013. a

käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla kodukord“ punkti 7.1.18 tühistamisnõude osas esineb mõni

kaebuse läbi vaatamata jätmise alus. Antud juhul on halduskohus kaebuse Viru Vangla

direktori 21.05.2013. a käskkirja nr 1-1/92 „Viru Vangla kodukord“ punkti 7.1.18 tühistamise

nõudes 11.09.2013. a määrusega (tl I-29-30) menetlusse võtnud. Kuigi ringkonnakohtu

hinnangul ei saa kaebuse menetlusse võtmist sellisel kujul pidada korrektseks (vt käesoleva

otsuse põhjenduste pd 1314), puuduvad siiski menetluslikud takistused kaebuse samal kujul,

kui see halduskohtu poolt menetlusse võeti, läbi vaatamata jätmiseks.

21. Vastustaja on seisukohal, et esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 ja § 151 lg 1 p-s 1 sätestatud

alus tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu. Kinnipeetava poolt esitatavale tühistamiskaebusele on kohustuslik kohtueelne

menetlus sätestatud VangS § 11 lg-s 5. Selle sätte kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus

esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. Antud juhul on kaebaja vaie Viru Vangla direktori 21.05.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/92 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.18 peale tagastatud

HMS § 79 lg 1 p 3 alusel ehk vaide mittetähtaegsuse tõttu (tl I-119-119p). Kuigi

VangS § 11 lgtes 5 ja 81 sätestatust tulenevalt on vaide tagastamise korral kohtusse

pöördumine välistatud üksnes juhul, kui vaie on tagastatud määratud tähtajaks vaides või

taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, on Riigikohus siiski kohtueelse menetluse

läbituks lugemist vaide tagastamise korral veelgi kitsendanud. Riigikohtu seisukohtade järgi

ei ole hilisem kaebus kohtule tulenevalt HKMS 47 lg-st 1 lubatav juhul, kui kaebaja on

rikkunud asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise

menetleja sisulise otsuse puudumise või vaide õiguspärase tagastamise – seda ka vaide

mittetähtaegse esitamise korral. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist, ei või aga piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4

kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus

kohustuslikus kohtueelses menetluses (RKHKm 29.04.2014, nr 3-3-1-78-13, p-d 18-20).

22. Vangla leidis 28.08.2013. a otsuses nr 6-12/193-4, millega ta tagastas HMS § 79 lg 1 p 3

alusel kaebajale vaide kodukorra punkti 7.1.18 tühistamiseks, et vaide esitamise tähtaeg on

möödunud ning seda ei ennistata. 01.07.2015 koostatud vaidest ja selle lisadest (tl I-121-123,

tõlge tl I-130-132) nähtuvalt palus kaebaja Viru Vanglal tühistada siniste pastapliiatsite

maksikirjas saatmise keelu ja lubada nende saatmine maksikirjas. Kuigi vaides ja selle lisades

ei ole kaebaja täpsustanud, millist haldusakti ja selle konkreetset sätet ta vaidlustab, on

inspektor-kontaktisiku poolt esialgsele vaidele tehtud märge, et tegemist on vaidega

kodukorra punkti 7.1.18 peale (tl I-127). Seda, et tegemist on just uues kodukorras sisalduva

sätte peale esitatud vaidega, kinnitavad kohtu hinnangul ka kaebaja esitatud arvukad väited nii

haldus- kui kohtumenetluses, milles ta märgib läbivalt, et tegemist on tema kaebusega vangla

uue kodukorra peale. Riigikohus on märkinud (13.02.2008. a määrus nr 3-3-1-95-07, p 10,

13), et vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg

2 tähenduses. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste

tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

Üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega reguleeritakse

haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Ka vangla administratsiooni

kehtestatud üldkorraldustes võib sisalduda kinnipeetavate käitumis- ja elutingimusi

reguleerivaid ettekirjutusi, mille toime ei piirdu reeglina ühe sündmusega, vaid hõlmab

kinnipeetavate elukorraldust ja käitumist üldiselt. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni

rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu.

Üldkorralduse vaidlustamise kohta selgitas kolleegium sama lahendi punktis 13 järgmist:

"Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei

pruugi seega ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud

olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks.

Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti

teatavakstegemisest.“ Eeltoodust nähtub, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaega ei saa

üldjuhul hakata arvestama selle teatavakstegemisest, nagu on seda antud juhul teinud vangla

vaide tagastamise otsuses. Seega ei nõustu ringkonnakohus vangla poolt vaideotsuses välja

toodud seisukohaga, et kaebaja on ületanud kodukorra punkti 7.1.18 tühistamiseks vaide

esitamise tähtaega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaide esitamise ajal viidanud

ühelegi tema suhtes selle punkti alusel sooritatud toimingule või antud haldusaktile, mistõttu

ei saa asuda ka seisukohale, et kodukorra punkt 7.1.18 kui üldkorralduses sisalduv ettekirjutus

oleks kaebajale enne vaide esitamist otseselt mõju avaldanud ning kaebetähtaega sai üldse

kulgema hakanuks lugeda. Nendel põhjustel ei saa pidada kaebajale vaide tagastamist HMS §

79 lg 1 p 3 alusel mittetähtaegsuse tõttu õiguspäraseks, ning kaebust ei ole võimalik jätta läbi

vaatamata HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel.

23. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud vaide puhul võis esineda HMS § 79 lg 1 p-s 1

sätestatud alus vaide tagastamiseks. HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul

puudub õigus vaie esitada. Üldkorralduse vaidlustamisel tuleb isikul konkreetselt näidata,

kuidas on vaidlustatud sättega tema õigusi rikutud, st piisav ei ole üldsõnaliste etteheidete

esitamine selle kohta, et vaidlustatud säte on kaebaja hinnangul ebaproportsionaalne,

põhjendamatu või halvasti sõnastatud ja võib tulevikus kaebaja õigusi rikkuda. Kuivõrd asja

materjalidest ei nähtu, et vaide esitamise ajal oleks vaidlustatud üldkorralduse säte kaebaja

õigustele mõju avaldanud ja neid reaalselt puudutanud, ei saa asuda ka seisukohale, et

kaebajal oli tekkinud HMS § 71 lg 1 alusel vaide esitamise õigus. Kaebaja ei olnud vaide

esitamise ajal kodukorra p 7.1.18 toimealasse sattunud, mistõttu ei saanud see tema õigusi

rikkuda.

24. Analoogselt kaebajal vaideõiguse puudumisega puudus kaebajal ringkonnakohtu

hinnangul pärast vaidemenetlust sama nõudega kohtusse pöördumisel kaebeõigus HKMS § 44

lg 1 mõttes. Seega esineb kodukorra p 7.1.18 tühistamise nõude puhul alus selle läbi

vaatamata jätmiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121

lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse

sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib kaebaja halduskohtusse

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas

vaidlustatav haldusakt või toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt

peab kaebajal olema isiklik puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub

tema subjektiivsete õiguste riives. Isiklike õiguste kaitsmine halduskohtumenetluse abil

eeldab, et toimunud on kaebaja õiguste rikkumine. Ka vangla kodukorra kui üldkorralduse

vaidlustamine on võimalik üksnes pärast seda, kui mõni selle konkreetne säte on kaebaja

õigusi vahetult mõjutanud. Seega tuleb üldkorralduses sisalduva ettekirjutuse tühistamiseks

vaidlustada selle ettekirjutuse alusel tehtav toiming või antav haldusakt koos vastava

üldkorralduse punkti vaidlustamisega. Kinnipeetaval ei ole õigust vaidlustada vangla

kodukorda üksnes selle õiguspärasuse kontrollimise eesmärgil.

25. Asja materjalidest nähtub, et enne kaebaja 01.07.2013. a vaide tagastamist 28.08.2013

ning enne kohtule kaebuse esitamist 12.08.2013 võeti 30.07.2013 kaebajale saadetud

kirisaadetisest ära 34 pastakasüdamikku (tl I60), kuid vangla kinnitusel ei olnud kaebaja selle

toimingu osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Isegi, kui kaebaja esitaski seoses

30.07.2013. a toiminguga vanglale kirjaliku pöördumise, nagu ta 22.09.2013 kohtule esitatud

avalduses (tl I47) märgib, sai ta oma sõnade kohaselt sellele vastuse alles 17.09.2013. Seega

käesolevas asjas kohtule esitatud kaebuse ajal ei saanud kaebajal olla selles osas kohtueelne

menetlus läbitud, ning tal puudus õigus vaidlustada kodukorra punkti 7.1.18 ilma selle alusel

sooritatud toimingu vaidlustamiseta. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks pidanud

kaebajale selgitama, et kaebaja oleks kaebusega soovitud eesmärki saanud kõige

efektiivsemalt saavutada vangla 30.07.2013. a toimingu vaidlustamise teel. Küll aga ei välista

see asjaolu antud juhul kaebuse läbi vaatamata jätmist. Käesoleva apellatsioonimenetluse

esemeks ei ole vangla 30.07.2013. a toiminguga seonduv, kuivõrd selles osas on halduskohtu

otsus jõustunud (resolutsiooni punkt 1). Seega puudus kaebajal tühistamisnõude esitamisel

kaebeõigus ning esineb HKMS § 200 p-s 5 sätestatud alus halduskohtu otsuse osaliselt

tühistamiseks ja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 151 lg 2

p 1 alusel koosmõjus HKMS § 185 lg-ga 1.

26. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud riigi

kanda. Kuivõrd halduskohus on vabastanud kaebaja käesolevas asjas kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest, jäävad ka kaebaja menetluskulud riigi kanda.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/