4-15-5918/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-5918

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8

. september 2015. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5918 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

Menetlusaluse isiku E.B

kaebus

Keskkonnainspektsiooni 16.07.2015. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940015000575 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: E.B

(isikukood

xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxe-post: );

Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (asukoht: Kopli 76, Tallinn, 10416; e-post: valve@kki.ee). Menetlusliik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni 16.07.2015. a otsus väärteoasjas nr 9400015000575 osaliselt, s.o E.B süüditunnistamises ja karistamises KPS § 80 lg 3 järgi.

2. Teha uus otsus, millega tunnistada E.B süüdi KPS § 23 1 lg 1 järgi ja karistuseks määrata rahatrahv 3 trahviühikut, s.o 12 0 0 eurot.

3. Karistuseks rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 8. oktoobriks 2015. a määratud kohtuvälise menetleja 16.07.2015. Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses a otsuses märgitud märgitud viitenumbri ja selgitusega.

4. Muus osas jätta Keskkonnainspektsiooni 16.07.2015. a otsus muutmata.

5.

Jätta E.B kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest alates.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse

pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 17.06.2015. a koostati E.B suhtes väärteoprotokoll väärteoasjas nr 940015000575.

Väärteokirjelduse kohaselt püüdis E.B 31.03.2015. a Jõgevamaal, Palamuse vallas, Kuremaa järvel koordinaatidel X:6510623,3 Y:649027,4 kala seisevpüünisega, millel puudus

tähistus. 01.04.2015. a püüdis E.B Jõgevamaal, Palamuse vallas, Kuremaa järvel koordinaatidel X: 6512214,7 Y:647656,5 kala seisevpüünisega, millel puudus nõuetekohane tähistus. Kirjeldatud tegudega rikkus E.B kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 17 lg 1

ja § 19 lg 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 09.05.2003. a määruse nr 144

„Kalapüügieeskiri“ § 11 p 3. Sellega pani E.B toime KPS § 23 1

- lg s 1 sätestatud väärteo. Keskkonnainspektsiooni 17.06.2015. a otsusega karistati E.B KPS § 80 lg 3 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste

kohaselt on v

äärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega, väljavõttega menetlusaluse isiku rannapüügipäevikust ja

väljavõttega Riikliku Ilmateenistuse vaatlusandmetest. Otsuse järgi oli E.B-le etteheidetav väärtegu karistatav kuni 30.06.2015. a kehtinud KPS § 231 järgi, alates 01.07.2015. a on tegu karistatav KPS § 80 lg 3 järgi. Menetlusalune isik E.B kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotles esitas VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist.

Kaebuses osundab E.B , et väärteoprotokolli kohaselt on tema poolt toimepandud

väärtegu kvalifitseeritav KPS § 211

lg 1 järgi, kuid Keskkonnainspektsiooni 16.07.2015. a üldmenetluse otsuse kohaselt otsustas kohtuväline menetleja E.B karistada KPS § 80 lg 3 alusel rahatrahviga. E.B märgib kaebuses, et alates 01.07.2015. a kehtiva KPS §

93 sätestab, et kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384) on kehtetuks tunnistatud. Seega on kohtuvälise menetleja tegevus väärteoasjas menetlust lõpetamata jättes ebaseaduslik (tl 3).

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku ja

31.07.2015. a määrusega võttis kohus E.B kaebuse menetlusse ning määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kaebuse kohta kirjalik seisukoht (tl 1).

Keskkonnainspektsioon taotles kirjalikus seisukohas E.B kaebuse rahuldamata jätmist. Seisukohas märgitu kohaselt jõustus 01.07.2015. a uus KPS, mis tunnistas kehtetuks eelmise, s.o kuni 30.06.2015. a kehtinud KPS-i. 01.07.2015. a kehtima hakanud KPS § 9 lg 1 ja § 11 lg 5 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 11 p 3 sätestab sama keelu, kui seda sätestas

kalapüügiseaduse eelmine redaktsioon, s.o KPS § 17 lg 1 ja § 19 lg 4 alusel vastu võetud

kalapüügieeskirja § 11 lg 3. Nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüünise kasutamine kvalifitseerub 01.07.2015. a jõustunud KPS § 80 lg 3 rikkumisena, mille eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kehtiva KPS § 89 lg 3 kohaselt puudub kohtuvälisel menetlejal väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimise õigus. Seega on E.B 30.04.2015. a ja 01.05.2015. a toimepandud teod käsitletavad väärtegudena ja on karistatavad nii kuni 30.06.2015. a kehtinud KPS kui ka 01.07.2015. a jõustunud KPS alusel. KarS § 5 lg s 1,2 sätestatut arvestades ja asjaolu, et 01.07.2015. a jõustunud KPS on -

3

sanktsioonide osas kergem, määrati E.B-le karistus alates 01.07.2015. a kehtima

hakanud KPS § 80 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetleja otsus on koostatud korrektselt

menetlusvigadeta, karistus on määratud õige seaduse alusel ja seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks (tl 15).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja . ja selle muutmise määruse VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on E.B taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel, põhjusel, et enne 01.07.2015. a kehtinud KPS on

kehtetuks tunnistatud. Kaebuses ei ole E.B vaidlustanud talle etteheidetud väärtegude toimepanemist ja

määratud karistust. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest

ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult - menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 69 lg 2 p 1 ja 2

alusel tuleb väärteoprotokolli põhiosas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo

toimepanemise aeg ja koht, samuti väärteo kvalifikatsioon. Võttes arvesse kohtuvälise

menetleja otsuses ja väärteoprotokollis nähtuvat väärteokirjeldust on ilmne, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja lisanud väärteokirjeldusse faktilisi asjaolusid. Sealjuures ei ole menetlusaluse isiku suhtes koostatud uut väärteoprotokolli. Seega ei ole menetlusalune isik saanud teostada kaitseõigust sellise väärteokirjelduse vastu nagu on märgitud kohtuvälise menetleja lahendis. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks olnud nn lõplik väärteokirjeldus, milles ta kohtuvälise menetleja otsusega süüdi tunnistati, teada enne

otsuse tegemist. Küll on saanud menetlusalune isik teostada kaitseõigust väärteokirjelduse vastu, mis on märgitud väärteoprotokollis. Kuigi kohtuvälisel menetlejal puudus pädevus lisada

otsuses väärteokirjeldusse faktilisi asjaolusid ja sellele vaatamata on otsusega täiendatud

väärteokirjeldust (Riigikohtu lahend väärteoasjas nr 3-1-1-84-07), ei pea kohus nimetatud

menetlusõiguse rikkumist selliseks, mis tooks käesoleval juhul kaasa kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Seda põhjusel, et kohtuvälise menetleja rikkumine on võimalik kõrvaldada käesoleval ajal kohtumenetluses, kus väärteoasja lahendades lähtub kohus VTMS § 87 järgi üksnes väärteoprotokollis märgitud väärteokirjeldusest. 2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab et, Keskkonnainspektsiooni poolt 16.07.2015. a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

940 karistamises (alates 015000575 E.B süüditunnistamises ja KPS § 80 lg 3 01.07.2015. a kehtiv redaktsioon) järgi tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Väärteoasjas tuleb teha uus otsus, millega tunnistada E.B süüdi PS § 23 K 1 lg 1

(kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon) järgi ja mõista talle karistus. Muus osas tuleb

kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. E.B kaebus tuleb jätta rahuldamata. kohus põhjendab toodud seisukohta järgnevalt.

4

3. E.B suhtes koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on E.B-le ette

heidetud, et tema 31.03.2015. a püüdis Jõgevamaal, Palamuse vallas, Kuremaa järvel

koordinaatidel X:6510623,3 Y:649027,4 kala seisevpüünisega, millel puudus tähistus, ning

0 inaatidel X:6512214,7 Y:647656,5 kala 1.04.2015. a püüdis Kuremaa järvel koord

seisevpüünistega, millistel puudus nõuetekohane tähistus. Sellega rikkus E.B Vabariigi Valitsuse 09.05.2003. a vastu võetud määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri“ § 11 p 3 (tl 5).

Teo toimepanemise ajal kehtinud KPS § 231

lg 1 sätestas vastutuse k , jõesilmu või ala- - vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või alal või keelatud vahenditega või loata või -

loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete

rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole

tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 11 p 3 kohaselt on kõikides veekogudes

keelatud kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev ja triivpüüniseid. - Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel. Võttes arvesse E.B-le süüksarvatud väärtegude kirjeldust ja eeltoodud sätteid, tuleb

kohtul tuvastada, kas E.B on 31.03.2015. a ja 01.04.2015. a Jõgevamaal, Palamuse

vallas, Kuremaa järvel koordinaatidel vastavalt X:6510623,3 Y:649027,4 ja X:6512214,7

Y:647656,5 rikkunud kalapüüginõudeid, jättes kalapüügil olevad seisnevpüünised nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata.

3.1 Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et

31.03.2015. a leiti Kuremaa järvest koordinaatidelt X:6510623,3 Y:649027,4 keskkonnainspektorite poolt tähistamata püügivahend ja see kuulus E.B-le. Vaidlust ei ole selles, et

püügivahendi näol oli tegemist seisevpüünisega. Tunnistaja xxxxxxxxxxx kohaselt kasutas xxxxxxxxxx ütluste e suvel 2014. a Kuremaa järvel

E.B-le kuuluvat mõrda teaduspüügiks. Teaduspüügi ajal oli mõrrad varustatud

lippudega, mis omakorda olid tähistatud eripüügiloaga nr 36/2014. Pärast xxxxxxxxxxx teaduspüügi lõppu, s.o 14.11.2014. a, eemaldasx xxxxxxxxx Te mõrralt eripüügiloaga tähistatud lipud, millest teavitas ka E.B. Mõrd jäi vette Kuremaa järve idapoolsesse kaldasse

(väärteotoimik tl 40 on Keskkonnainspektsioonile ülekuulamise käigus -41). xxxxxxxxxxxx esitanud „Kuremaa mõrraga katsepüükide kuupäevad ja saakide kogukaalud“, millest nähtuvalt

teostas xxxxxxxxxxx Kuremaa järvel viimast korda mõrraga katsepüüki 14.11.2014. a (väärteotoimik tl 42). on märkinud Kuremaa järve skeemil (väärteotoimik tl 43) xxxxxxxxxxx

numbriga 6 ja punast värvi ristiga 2014. a sügisperioodil teaduspüügi mõrdade asukohaks Kuremaa järve idakalda.

Tunnistaja xxxxxxxxxx

e ütlusi kinnitavad E.B ütlused. E.B ütlustest

järeldub, et 31.03.2015. a Kuremaa järvest koordinaatidelt X:6510623,3 Y:649027,4 leitud

mõrd kuulus . E.B ütluste kohaselt oli tegemist mõrraga, millega teostati temale teaduspüüki. Jää tulekuga seoses ei olnud E.B võimalik mõrda välja võtta. Viimati järvel käies 03.03.2015. a olid kõikidel püügivahenditel tähistused olemas ning et jää on mõrra küljest lipud ära viinud. E.B ütluste järgi oli tal 2014. a kasutusel kokku 7 mõrda, millest üks mõrd oli teaduspüügil - 6 mõrda olid püügil ja ühel mõrral oli mõrrakoti suu avatud

(väärteotoimik tl 21 22). E.B ütlused jää tuleku kohta (ja sellest tuleneva mõrra -

väljavõtmise võimatusega) pärast 14.11.2014. a on ümber lükatud Riikliku Ilmateenistuse

vaatlusandmetega (õhutemperatuur 14.11.2014. a kuni 17.11.2014. a on rohkem kui 00)

(väärteotoimik tl 17 ja tunnistaja Kuno Lille ütlustega (millega järgi käis ta püüniseid -20) nõudmas viimati järvele saamiseks kalda ääres lõhkuma mõnekümne 27.11.2014. a ja pidi ta

5

meetri ulatuses jääd, 2014/2015 hooajal jää tema lippe ära ei viinud) (väärteotoimik tl 38-39). Lisaks kinnitavad rannapüügipäevikud, et E.B on käinud nõudmas kalapüügilubade

nr JÕ140039 ja JÕ140038 püügivahendeid muuhulgas 14.11, 26.11 ja 27.11.2014. a (väärteotoimik tl 13 Sellest tulenevalt ei ole E.B ütlused usaldusväärsed -16). osas,

mis puudutavad väidetava jää tulemisest tingitud takistusi mõrra väljavõtmiseks Kuremaa järvest. Asjaolu, et E.B rikkus 31.03.2015. a Kuremaa järvel Kalapüügieeskirja § 11 p 3 (teo

toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni s) on kohtu hinnangul tõendatud tunnistaja Silver Vahi ütlustega, mille kohaselt leidsid keskkonnainspektorid 31.03.2015. a kella 16.00 paiku Kuremaa järvest koordinaatidelt X:6510623,3 Y:649027,4 tähistamata mõrra. Oli alust arvata, et tegemist on kutselisele kalurile kuuluva mõrraga. Mõrd eemaldati püügilt (väärteotoimik tl

44-45). Tunnistaja Ivo Kase ütluste kohaselt teatasid talle Jõgevamaa büroo inspektorid

31.03.2015. a telefoni teel, et olid Kuremaa järvest avastanud mõrra, millel puudus nõuetekohane tähistus, veekogul ei olnud võimalik tuvastada püügivahendi omanikku, mõrd

eemaldati püügilt (väärteotoimik tl ). Tunnistajate ütlusi, et tegemist oli tähistamata mõrraga 24 kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on 31.03.2015. a

Palamuse vallas, Änkküla külas, Kuremaa järvel koordinaatidel X:6510623,3 Y:649027,4 (väärteotoimik tl 48), s.o kohast, kuhu ättis tähistuseta mõrra, millega ta teostas xxxxxxxxxxxx

teaduspüüki ja mis kuulub E.B-le (väärteotoimik tl 43), leitud tähistamata mõrd. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et vees on ujukid, ujukite all on võrgutaoline kogumik ja kalda juurde jookseb võrgutaoline ese. Võrku välja võttes leiti võrgust surnud ja mädanenud kalu. Püügivahend eemaldati püügilt (väärt

eotoimik tl 46-52). Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 14 lg 1 kohaselt peavad sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning siseja piiriveekogudes seisevpüünised

ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 14 lg 3 kohaselt peavad lippude mõõtmed olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 16 lg 2 sätestab, et püügivahendite

märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omanikku kindlaks teha. Eeltoodust tulenevalt pidanuks E.B püügil olev mõrd olema tähistatud 30x30 cm lippudega, mis on veepinnast vähemalt 1 m kõrgusel. Lisaks pidanuks püügivahendil olema

märgistus, mis võimaldanuks kalapüügiloa omanikku kindlaks teha. Kogutud tõenditest

nähtuvalt puudusid E.B-le kuuluval seisevpüünisel eelnimetatud tähistused

31.03.2015. a. Vaatamata sellele, et teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskiri on

käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud ja alates 03.04.2015. a kehtib Kalapüügieeskiri uues redaktsioonis, olulisi muudatusi Kalapüügieeskirja § 11 p s 3, § 14 lg - -s 1,3 ja § 16 lg-s 2 tehtud ei ole. Seega on ka käesoleval ajal kehtiva Kalapüügieeskirja vastavate sätete kohaselt rikkunud E.B püügivahendi tähistamisele ja märgistamisele kehtestatud nõudeid. 3.2 Kohtu hinnangul on väärteomenetluses kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et

01.04.2015. a Kuremaa järvest koordinaatidelt X:6512214,7 Y:647656,5 leiti

keskkonnainspektorite poolt nõuetekohaselt tähistamata püügivahend ja see kuulus E.B-le . Vaidlust ei ole selles, et püügivahendi näol on tegemist seisevpüünisega. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt teostasid nad 01.04.2015. a kella 16.00 paiku koos

xxxxxxxxxxxxxxa haugi püügi keelu kontrolli Kuremaa järvel, et tuvastada nõuetekohase

märgistuseta nakkevõrke. Koordinaatidelt X:6512262,4 Y:647643,2 avastati lipp tähisega

6

„VJ“, kuid mille numbreid ei olnud näha, st püügivahendi märgistus ei võimaldanud kalapüügiloa omanikku kindlaks teha. Lipu küljes ei olnud püügivahendit, vaid üksnes raskus

ja kanistrid. Minnes lõuna poole, avastati koordinaatidelt X: 6512214,7 Y:647656,5 püügilt tähistamata mõrd (väärteotoimik tl 44 45). Tunnistaja Ivo Kase ütluste kohaselt teatasid talle - Jõgevamaa büroo inspektorid 01.04.2015. a, et olid Kuremaa järvest avastanud mõrra, millel

puudus nõuetekohane tähistus ja märgistus, asjaolude selgitamiseni hoiustati mõrd (väärteotoimik tl 24 ).

Tunnistaja te ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest

nähtuvalt leidsid keskkonnainspektorid 01.04.2015. a Kuremaa järvelt koordinaatidelt

X:6512262,4 Y:647643,2 ujuva kanistri külge kinnitatud puidust ja hallivärvi riidetükist valmistatud eseme, mille sisse oli uuristatud tähekombinatsioon „VJ“ ja veel midagi loetamatut. Liikudes edasi koordinaatidele X:6512214,7 Y:647656,5 leiti vees lähestikku hulpimas palju ujukeid, mis jooksis kaldani ja ujukite all paiknes võrgutaoline ese. Püügivahend eemaldati püügilt (väärteotoimik tl 53-60). Menetlusalune isik E.B on kinnitanud ütlusi andes, et tal oli 2015. a kevadel Kuremaa järves tähisega „VJ 2“ püügil 4 mõrda. E.B käis 02.04.2015. a vaatamas Kuremaa - järve idakaldas kõige põhjapoolsemat mõrda, kuid nimetatud kuupäeval mõrda seal enam ei olnud (väärteotoimik tl 21-22).

Eeltoodud tõendeid arvesse võttes on kohus seisukohal, et 01.04.2015. a Kuremaa järvel

koordinaatidel X:6512214,7 Y:647656,5 asunud mõrd kuulus E.B-le . Asjaolu, et püügivahend oli 01.04.2015. a nõuetekohaselt (teo toimepanemise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva Kalapüügieeskirja § 14 lg 1,3 ja § 16 lg 2 nõudeid järgides) tähistamata, kinnitavad

tunnistaja Silver Vahi ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. On

tuvastatud, et püügivahendil puudus lipp ja see ei olnud märgistatud andmetega, mis võimaldanuks kindlaks teha kalapüügiloa omanikku. Vaatamata sellele, et 01.04.2015. a on koordinaatidelt X:6512262,4 Y:647643,2 leitud (tähistamata mõrra läheduses) lipusarnane ese

tähisega „VJ“, mille küljes ei olnud püügivahendit, ei saa seda pidada koordinaatidel

X:6512214,7 Y:647656,5 asunud püügivahendi märgistuseks. Seda ennekõike põhjusel, et

tähistus ei olnud kinnitatud püügivahendile. Lisaks sellele ei olnud lipul olnud tähistus nõuetekohane.

3.3 Eeltoodust tulenevalt on kohtu hin

nangul kogutud tõenditega tuvastatud E.B

tegevuses 31.03.2015. a ja 01.04.2015. a KPS § 231

lg-s 1 (kuni 30.06.2015. a kehtinud

redaktsioon) sätestatud teo objektiivne koosseis, st E.B on püüdnud 31.03.2015. a

Kuremaa järvel koordinaatidel X:6510623,3 Y:649027,4 ja 01.04.2015. a koordinaatidel X:6512262,4 Y:647643,2 kala nõuetekohaselt tähistamata seisevpüünistega. 3.4 Kohus on seisukohal, et E.B , võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on väärteod toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isiku E.B ütluste kohaselt kontrollis ta 03.03.2015. a viimati Kuremaa

järvel kõiki temale kuuluvaid püügivahendeid ja nimetatud kuupäeval olid kõikidel

püügivahenditel tähistused olemas (väärteotoimik tl 21

-23). Kohus leiab, et isegi kui 03.03.2015. a olid Kuremaa järvel E.B-le kuulunud mõrrad nõuetekohaselt tähistatud,

on väärteomenetluse kestel tuvastatud, et 31.03.2015. a ja 01.04.2015. a E.B püügivahendid nõuetekohaselt tähistatud ei olnud. Samuti ei olnud sellel ajal Kuremaa järv jääs

7

(E.B ütluste järgi vaatas ta mõrrad üle viimati 03.03.2015. a), mistõttu oleks saanud E.B talle kuuluvad püügivahendid üle vaadata ja vajadusel nõuetekohaselt tähistada. Oluline on seegi, et kui 31.03.2015. a leiti E.B-le kuulunud nõuetekohaselt tähistamata

püügivahend, ei võtnud E.B ette meetmeid selleks, et talle kuuluvad teised

püügivahendid üle vaadata, kuna juba 01.04.2015. a kella 16.00 paiku leiti teine E.B-le kuuluv püügivahend Kuremaa järvest, mis ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. E.B

kutselise kalurina oli täielikult teadlik kalapüügivahenditele kehtestatud nõuetest ja vajadusest osundatud nõudeid ka korrektselt järgida. Juhul, kui E.B ei olnud täielikult

teadlik, et 31.03.2015. a ja 01.04.2015. a olid kaks mõrda nõuetekohaselt tähistamata ja

märgistamata, oleks E.B seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ett

e nägema. 3.5 Eeltoodust tulenevalt on E.B rikkunud tegude toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 11 p 3 seeläbi toime KPS § 23 ja on pannud 1 lg 1 (kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon) d d. järgi kvalifitseeritava väärteo 4. KarS § 5 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt tuleb teole kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud seadust. Arvestades KarS § 5 lg-s 2 sätestatut järeldub, et isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, st alates teo toimepanemisest kuni otsustuse tegemiseni. Olukorras, kus pärast teo toimepanemist kehtima hakanud seadus välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tuleb sellist seadust kohaldada tagasiulatuvalt. E.B on KPS § 23 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime pannud 31.03.2015. a ja 01.04.2015. a. Kuna 01.07.2015. a on jõustunud KPS uus redaktsioon, tuleb kohtul tuvastada,

kas E.B-le jätkuvalt etteheidetavad od on te (st alates 01.07.2015. a) karistatav

ad väärteona. E.B-le süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal, s.o 31.03.2015. a ja 01.04.2015.

a kehtis KPS (kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon), mille § 231

lg 1 sätestas vastutuse muuhulgas muude kala püügi nõuete rikkumise eest. Väärteo toimepanemise eest võis määrata karistuseks

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Alates 01.07.2015. a kehtiva KPS § 80 lg 3 sätestab, et nõuetekohaselt tähistamata,

märgistamata või kindlaks määramata asukohaga seisevpüünistega kalapüügi eest või nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga veekogus kalade

püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendites kala hoidmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.07.2015. a jõustunud KPS § 80 lg 3 sõnastuselt täpsem ja konkreetsem kui varasema redaktsiooni § 231 - lg s 1 sätestatud väärteokoosseis, mis määratles

vastutuse üldiselt – kala püügi nõuete rikkumine. Kuna E.B poolt muude

toimepandud väärteod seisnesid selles, et ta kasutas kahel korral kalapüügil seisevpüüniseid,

mis olid nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata, leiab kohus, et E.B poolt toimepandud väärteod on karistatavad ka uue, 01.07.2015. a jõustunud KPS § 80 lg 3 järgi. Siinkohal ei nõustu kohus kaebuses toodud väitega, justkui väärteomenetluse lõpetamise aga aluseks peaks olema fakt, et KPS on alates 01.07.2015. a muutunud ja varasem KPS redaktsioon on nimetatud ajast kehtetuks tunnistatud. Õigusruumis on seaduste muutmine tavapärane, kuid iga muudatus süütegude koosseisudes ei saa kaasa menetluste kohest lõpetamist. Seaduse tuua muudatusi tuleb hinnata sisuliselt, st seda, kas tegu sisuliselt on jätkuvalt karistatav, mitte seda,

kas säte on jäänud samaks või paikneb seaduses samal kohal grammatiliselt

. Kuna E.B poolt toimepandud väärteod on karistatavad ka pärast 01.07.2015. a jõustunud KPS-

i, . puudub alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 6 alusel Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, justkui väärtegude kvalifitseerimine sõltub sellest,

8

milline on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav kergem norm (alates 01.07.2015. a kehtiv seadus ei võimalda konfiskeerimist).

Küll peab kohus vajalikuks osundada, et kaitseõiguse tagamise eesmärgil tuleb ka

väärteoprotokollis (mis kannab sama funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses)

kajastada kõik vastutuse aluseks oleva seaduse muutmisest tingitud muudatused teo

kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni otsustuse tegemiseni. Käesoleval juhul on KPS-ist tingitud muudatused ära toodud ja analüüsitud kohtuvälise menetleja lahendis, mitte väärteoprotokollis. Seega on menetlusalune isik teada saanud seaduse muudatustest kohtuvälise menetleja lahendist. Samas ei ole kohtu hinnangul puudus KPS , et väärteoprotokoll ei sisalda muudatusi pärast tegude toimepanemist, selline, mida ei ole kohtumenetluse käigus võimalik

kõrvaldada. Kohus peab vajalikuks osundada, et olukorras, kus seadus on muutunud, tuleb kaitseõiguse tagamise eesmärgil anda menetlusalusele isikule võimalus esitada vastuväiteid või

seisukohti. Kuigi kohtuvälises menetluses ei ole antud menetlusalusele isikule võimalust

esitada vastuväiteid sellele, et alates 01.07.2015. a on tema poolt toimepandavad väärteod

karistatavad KPS § 80 lg 3 alusel, on kohtu arvates menetlusalune isik saanud esitada omapoolsed vastuväiteid kohtule esitatud kaebuses.

5. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja lahend kuulub tühistamisele osaliselt

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna E.B on süüdi tunnistatud alates 01.07.2015. a kehtima hakanud KPS § 80 lg 3 järgi. Kohus ei nõustu sellega ja leiab, et E.B tuleb süüdi mõista tegude toimepanemise ajal kehtinud KPS § 23 1 lg 1 alusel. Kohus leiab, et Kar -s -s -s statu S § 2 lg 1, § 5 lg 1,2 ja PS § 23 lg 1 säte koostoimest järelduvalt tuleb isiku teo kvalifitseerimisel üldjuhul lähtuda seaduse sellest redaktsioonist, mis kehtis teo toimepanemise ajal ja seda olenemata sellest, millise seaduse sätte järgi loetakse tegu jätkuvalt karistatavaks (sellele on osundatud ka Riigikohtu praktikas, sealhulgas lahend kriminaalasjas

nr 3-1-1-11-15). Seega, kuna olid tegude E.B poolt toimepandud väärteod toimepanemise ajal (31. .2015. a ja 01.04.2015. a 03 ) kvalifitseeritavad KPS § 231 lg 1 järgi (kuni

30.06.2015. a kehtinud redaktsioon), tuleb ka E.B poolt toimepandud väärteod

käesoleval ajal kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud KPS § 231 -le 1 vastavalt. lg

Seda vaatamata sellele, et alates 01.07.2015. a on KPS § 231

lg 1 kehtetuks tunnistatud ja käesoleval ajal vastab E.B-le süüksarvatud teod KPS § 80 lg-le 3 (alates 01.07.2015. a kehtiv redaktsioon). Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälises menetluses on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuna E.B on

kohtuvälise menetleja otsusega süüdi tunnistatud KPS § 80 lg 3 järgi (alates 01.07.2015. a

kehtiv redaktsioon), mitte KPS § 231

(kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon) lg 1 järgi . Sellest tulenevalt kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. selles osas

VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus, võttes arvesse VTMS § 133 p võimalik -st 4 tulenevalt, leiab, et kohtul on kohtumenetluses muuta menetlusaluse isiku teole antavat õiguslikku hinnangut. Siinkohal peab kohus oluliseks, et E.B on olnud võimalus esitada vastuväiteid nii kuni 30.06.2015.

a kehtinud KPS § 231

lg 1 kui ka alates 01.07.2015. a kehtima hakanud KPS § 80 lg 3 kvalifikatsioonile. Samuti ei raskenda kohus E.B tegudele uue õigusliku hinnangu andmisega tema olukorda. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus uue otsuse, millega tunnistab E.B süüdi KPS § 23 1 lg 1 (kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon) järgi.

6. Kuna kohus tühistab käesoleva otsusega Keskkonnainspektsiooni otsuse E.B

süüditunnistamises ja karistamises KPS § 231 lg 1 järgi, tuleb menetlusalusele isikule mõista uus karistus.

9

Kuni 30.06.2015. a kehtinud KPS § 231 lg 1 sätestas karistusena rahatrahvi määramist kuni 300 trahviühikut. Alates 01.07.2015. a kehtiva KPS § 80 lg 3 sätestab karistusena rahatrahvi määramise kuni 300 trahviühikut.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut.

Eeltoodust tulenevalt ei ole seaduse muudatustega seoses muutunud väärteo eest mõistetav

karistuse liik või määr. Sel latuva jõu lest tulenevalt puudub vajadus seaduse tagasiu kohaldamiseks KarS § 5 lg 2 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku

süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel arvestab kohus, et E.B tegevuses on tuvastatud mitu väärtegu. Rikkumised on samalaadsed ja nende toimepanemine on tuvastatud lühikese aja jooksul. Kohus arvestab ka seda, et E.B on väärteod toime pannud ettevaatamatusest. E.B

oleks kohusetundliku käitumise korral saanud püügivahendid nõuetekohaselt tähistada ja sellega hoida ära väärtegude toimepanemise. E.B on pikaajaliselt tegutsenud kutseline

kalur. Tunnistaja Ivo Kase ütlustest nähtuvalt on E.B olnud varem probleeme seisevpüüniste nõuetekohase märgistamisega, st E.B on 2013. a kasutanud Kuremaa järves liigset püügivahendit (märgistamata ja tähistamata mõrda) ja selle kohta on läbi viidud

väärteomenetlus (väärteotoimik tl 25). Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on Keskkonnainspektsioon teinud E.B-le suulise märkuse püügivahendi tähistamise kohta 29.08.2014. a, kuid tõendeid selle kohta väärteoasja materjalidest ei nähtu. Menetlusaluse isiku E.B tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi 120 eurot. sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 30 trahviühikut, s.o

6. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Keskkonnainspektsiooni

16.07.2015. a otsuse väärteoasjas nr 9400015000575 osaliselt, s.o E.B süüditunnistamises ja karistamises KPS § 80 lg 3 järgi. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, mille

ga tunnistab E.B süüdi KPS § 231 lg 1 (kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioon) järgi ja määrab karistuseks rahatrahvi 3 120 eurot. 0 trahviühikut, s.o Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse

esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja -

kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu jäävad menetluskulud E.B kanda. ,

/allkirjastatud digitaalselt/

10

Raina Pärn Kohtunik