2-15-104521/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-15-104521

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

04. septembril 2015. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-104521 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Hxxxxx Lxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 358,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn); esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn, epost: jurist@julianus.ee); Kostja: Hxxxxx Lxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Hxxxxx Lxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 358,25 eurot, millest 179,15 eurot moodustab põhivõlg ja 179,10 eurot viivis.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Hxxxxx Lxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista HxxxxxxLxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 241,17 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 166,17 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista HxxxxxxLxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Välja mõista Hxxxxx Lxxxxxxxxxx riigi tuludesse nõudelt täiendavalt tasumisele

2-15-104521

2 kuuluv riigilõiv 25 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank

– a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank

– a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 26.02.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 358,25 euro saamiseks. 06.03.2015.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.04.2015. a. 21.04.2015. a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 15.05.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Viru Maakohtule, kes edastas avalduse kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtule. Osaühing Aktiva Finants esitas 08.07.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus Hxxxxx Lxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 179,15 eurot ja viivise 179,10 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 20.07.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 27.07.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 19.05.2010. a liitumislepingu ja seadme kasutamise lepingu ning 07.07.2010. a liitumislepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest tasuma. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 27.05.2014. a nõude kostja vastu summas

2-15-104521

3 179,15 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani kokku 231,10 eurot 860 viivituses oldud päeva eest. Hageja on viivist arvutanud korrektselt. Hagiavalduses vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt 179,10 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 358,25 eurot, millest 179,15 eurot moodustab põhivõlg ja 179,10 eurot viivis.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast vähem. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Hagi hind arvutatakse TsMS § 133 lg 1 kohaselt põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. RLS Lisa 1 kohaselt tuleb hagi hinnalt 358,25 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks tuleb kostjal maksta Rahandusministeeriumi kontole hageja poolt tasumata jäänud riigilõivu osa, 25 eurot. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 166,17 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve õigusabi eest summas 166,17 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja

2-15-104521

4 eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 241,17 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 166,17 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik