3-15-913/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-913 Otsuse kuupäev 8. september 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Roman Gorodivski Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. oktoober 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gorodivski esitas 02.03.2015 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis hüvitist 50 000 eurot, kuna vangla on ebapiisava hügieenivahendite väljastamisega tema inimväärikust alandanud. Tartu Vangla jättis 30.03.2015 otsusega nr 1- 13/36-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 06.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski hüvitamiskaebus seoses ebapiisavate hügieenitarvete väljastamisega Tartu Vangla poolt. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus esitas 13.04.2015 Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti väljastada R. Gorodivski kohustusliku kohtueelse menetluse materjalid ning väljavõte R. Gorodivski vanglasisesest isikuarvest. Tartu Vangla täitis kohtunõude järgmisel päeval.

2

4. Oma 22.04.2015 määrusega vabastas Tartu Halduskohus R. Gorodivski riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.

5. Tartu Vangla palub 13.05.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

6. 28.05.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 10.08.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 08.09.2015.

7. Tartu Halduskohtusse saabusid 10.08.2015 kaebaja täiendavad seisukohad.

8. 12.08.2015 esitas Tartu Halduskohus Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti edastada teavet vangla poolt kinnipeetavale hügieenitarvete andmise kohta. Tartu Vangla täitis kohtunõude 21.08.2015.

Kaebuse põhjendused

9. R. Gorodivski on seisukohal, et hügieeni valdkonnas ei kindlusta vangla ja riik puudustkannatavaid kinnipeetavaid piisavalt. Seega põhjustatakse rohkem kannatusi ja ebameeldivusi, mis viib inimväärikuse alandamiseni. Kinnipeetav on kohustatud hoolitsema oma isikliku hügieeni eest, hoidma oma riideid ja vooditarbeid puhtana ja korras, hoidma puhtust oma kambris ning ka pesema olmeruume ja isiklikke nõusid. Riik annab puudustkannatavatele kinnipeetavatele hügieenipaki, millesse Tartu Vangla kodukorra p 11.3.5 kohaselt kuulub üks tualettseep, üks majapidamisseep, üks hambahari (kaks korda aastas), viis raseerimisvahendit, üks hambapasta ja kaks rulli tualettpaberit (üks kord 14 päeva jooksul). Kodukorra p 11.2.1 ja 11.2.2 kohaselt vahetab vangla voodipesu, käterätikuid ja vangla riietust. Samuti väljastatakse WC ja kambri puhtuse tagamiseks tükk vanast voodilinast. Antud hügieenitarbed ei ole piisavad üheks kvartaliks, kuna nendega tuleb tagada mitte ainult isiklikku hügieeni, vaid ka hoida korras oma isiklikke asju, pesta nõusid ning hoida puhtust ja korda oma kambris ja WC-s. Kontaktisiku poole pöördumine aitab ainult siis, kui tal on midagi varuks. Vangla administratsioon arvab, et puudustkannatav kinnipeetav ei vaja šampooni, dušigeeli, habemeajamiskreemi, habemeajamisjärgset kreemi ega nuustikuid. Samuti arvab vangla, et kambri ja WC koristamiseks ning nõude pesemiseks ei ole midagi muud tarvis peale voodilina tüki ja vee, mida kinnipeetav saab tasuta. Isiklikud esemed nagu aluspüksid, sokid, saunalina ja jalatsid peab puudustkannatav kinnipeetav hoidma puhtana oma kulul kaupluse vahendusel või tasuma pesupesemise hinnakirja alusel.

10. Oma täiendavates seisukohtades rõhutas kaebaja, et Tartu Vangla ei väljastanud talle mitmekordselt tualettpaberit. Euroopa vanglareeglistiku punktist 18.1 tulenevalt kuulub inimväärikuse hulka ka hügieeninõuete järgimine. Punkt 19.6 kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele hügieeni eest hoolitsemise vahendid. Arvestades, et Tartu Vangla väljastab kord kvartalis kaks seepi, ei ole kinnipeetaval võimalik iga päev pesta ennast, oma riideid ja kambrit. Kaebajal puuduvad vahendid, et ise hügieenitarbeid osta. Kambris ei ole prügikühvlit ega –harja. Tartu Vangla väljastab lapi suurusega 30x40 cm, millega kaebaja peab pühkima tolmu ning sama lapiga ka pesema kambri ja WC põrandat, WC potti ja kraanikaussi. Detsembris 2014 sai kaebaja vanglas koristajana tööle. Kuna ta soovis pesušvammi omandada, varastas ta selle töö juurest.

3

Vastustaja vastuväited

11. Tartu Vangla selgitab, et vähekindlustatud kinnipeetavatel on võimalik igas kvartalis taotleda hügieenipakki, mis sisaldab nii enda kui riiete puhtuse hoidmiseks vajalikke vahendeid. Kui hügieenipakis sisalduvast ei peaks mingil põhjusel piisama, on kinnipeetavatel alati võimalik küsida kontaktisiku või valvuri käest lisavahendeid. R. Gorodivskile on 04.02.2015 väljastatud täiendavalt hambapasta ning 20.04.2015 tualettseep, majapidamisseep, hambahari ning 5 raseerijat. Vastustajale teadaolevalt ei ole R. Gorodivski 2015. aastal muid täiendavaid hügieenivaheneid küsinud ning ka R. Gorodivski ise ei viita ühelegi konkreetsele juhtumile, kus vangla oleks jätnud ta hügieenivahenditeta ning ta oleks end seetõttu tundnud räpasena või mingil muul moel halvasti. Kui kambris lõppeb tualettpaber, tuleb kinnipeetaval sellest vangla personali teavitada ning talle väljastatakse uus rull. Olukorda, kus kinnipeetav on sunnitud saama hakkama ilma tualettpaberita, vanglas ei teki.

12. Kuigi kaebaja osutab dušigeeli, šampooni, habemeajamiskreemi, habemeajamisjärgse kreemi ning nuustikute puudumisele hügieenipakis, ei ole nimetatud vahendite olemasolu hügieeninõuete järgimise seisukohalt vajalik. Habemeajamiskreemi või spetsiaalse dušigeeli omamine võib olla küll mugavam, kuid oma keha on võimalik hoida puhtana ka sooja vee ja tualettseebiga. Võimalus käia duši all on kaebajale tagatud vähemalt kord nädalas. Kaebaja ei too välja ühtegi konkreetset juhtumit, kus ta oleks seebi puudumise tõttu sunnitud käima mustade sokkide või aluspesuga.

13. Vormiriided ning voodipesu peseb kinnipeetavate asemel vangla. Lisaks väljastatakse kinnipeetavatele iga 14 päeva järel uus käterätt, mida kaebaja saab vajadusel kasutada saunalina asemikuna. Kuivõrd kaebajale kuulub 2 paari tavalisi ja 1 paar villaseid sokke, ei nõua nende ning oma aluspesu ja vajadusel ka saunalina pesemine suurt kogust seepi. Isegi kui seep peaks mingil põhjusel otsa lõppema, on kaebajal võimalik küsida valvurilt või kontaktisikult lisa. Ehkki kaebaja viitab vajadusele pesta ka oma jalanõusid, kuuluvad kaebajale mustad paeltega kingad ning hallid kinnise ninaga Crocs tüüpi plätud, mida on võimalik hoida puhtana vee ja lapi abil. Kambri ja WC koristamiseks on kaebajal võimalik küsida mitut riidelappi ning seega ka võimalus pesta oma kamber ja wc erinevate lappidega. Kuigi kinnipeetavatele ei väljastata spetsiaalseid koristamiseks mõeldud lappe ega keemilisi koristamisvahendeid, ei tohiks ca 10 m² suuruse kambri vee ja seebi abil puhtana hoidmine valmistada liigseid raskusi. Seejuures on kinnipeetavad üldjuhul kambris kahekesi ning vastutavad kambri puhtana hoidmise eest koos.

Kohtu seisukoht

14. Käesolevas asjas on R. Gorodivski esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitist summas 50 000 eurot seoses ebapiisava hügieenivahendite väljastamisega, mis alandab tema inimväärikust. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega peaks kohus kaebuse rahuldamiseks tuvastama, et kaebajale on Tartu Vangla tekitanud õigusvastase tegevusega kahju. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

4

15. Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1 kohaselt võib vähekindlustatud kinnipeetav, kes hügieenitarbeid ei oma ja kellel puuduvad vahendid nende soetamiseks, esitada taotluse hügieenipaki saamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on vähekindlustatud kinnipeetav, kes hügieenitarbeid ei oma ja kellel puuduvad vahendid nende soetamiseks.

16. Tartu Vangla kodukorra p 11.3.5 kohaselt annab vangla puudust kannatavatele kinnipeetavatele hügieenipaki, kuhu kuulub üks tualettseep, üks majapidamisseep, üks hambahari (kaks korda aastas), viis raseerimisvahendit, üks hambapasta ja kaks rulli tualettpaberit (üks kord 14 päeva jooksul). Kodukorra p 11.2.1, 11.2.2 ja 11.4. kohaselt vahetab vangla voodipesu, käterätikuid (neljateistkümne päeva järel) ja annab vangla riietust (vangla riietuse ja tööriietuse pesemine on tasuta).

17. Tartu Vangla selgitas kohtule, et vähekindlustatud kinnipeetavatel on võimalik igas kvartalis taotleda hügieenipakki, mis sisaldab nii enda kui riiete puhtuse hoidmiseks vajalikke vahendeid. Kui hügieenipakis sisalduvast ei peaks mingil põhjusel piisama, on kinnipeetavatel alati võimalik küsida kontaktisiku või valvuri käest lisavahendeid. Vastustaja väide on dokumentaalselt tõendatud. Vastustaja teatas 21.08.2015 kirjaga nr 1-10/106-8 kohtule, et kaebaja sai ajavahemikul 2013 – 2015 oktoobris 2013, jaanuaris 2014, juulis 2014, oktoobris 2014 ja jaanuaris 2015 kodukorras ettenähtud loetelu ja koguse järgi hügieenipaki. Samuti on kinnipeetaval, kel on vanglaametnike jagatud hügieenitarbed sihipärasel kasutamisel lõppenud ning tal ei ole ajaliselt tekkinud õigust uue komplekti taotlemiseks, alati võimalik küsida vanglaametnike käest täiendavaid hügieenitarbeid ja on teada, et kaebajale on 04.02.2015 väljastatud tema täiendava taotluse alusel hambapasta. Tualettpaberit on kaebajal võimalik saada alati, kui see kambris otsa lõppeb. Sellisel juhul peab kinnipeetav vanglaametnikke teavitama, misjärel talle väljastatakse uus rull (tl 60). Ülaltoodu alusel on tuvastatud, et vangla varustab kaebajat kui vähekindlustatud vangi vangistusseadusest ja Tartu Vangla kodukorrast tulenevate hügieeninõuete täitmiseks esmavajalike vahenditega.

18. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kambri ja WC koristamiseks on kaebajal võimalik küsida mitut riidelappi ning sellega on võimalus pesta oma kamber ja WC erineva lapiga. Kuigi kinnipeetavatele ei väljastata spetsiaalseid koristamiseks mõeldud lappe ega keemilisi koristamisvahendeid, ei tohiks raske olla ca 10 m2 suuruse kambri vee ja seebi abil puhtana hoidmine. Üldjuhul on kinnipeetavad kambris kahekesi ning vastutavad mõlemad kambri puhtana hoidmise eest. Vastustaja kinnitas, et kinnipeetaval on üks kord nädalas kambri koristamise ajaks võimalik küsida vanglaametnikelt harja, prügikühvlit ning selleks tarvilikku puhastusvahendit (tl 33 pöördel ja lk 60). Seega selles osas kohus samuti ei ole tuvastanud, et vangla oleks rikkunud vangistust reguleerivaid õigusakte.

19. Kaebaja leiab, et hügieenipakis sisalduvast ei piisa, et hoida puhtana oma aluspesu, sokid, saunalina ning jalanõud. Kuivõrd kaebajale kuulub 2 paari tavalisi ja 1 paar villaseid sokke, ei nõua nende ning oma aluspesu ja vajadusel ka saunalina pesemine suurt kogust seepi. On tuvastatud, et kui seep peaks otsa lõppema, on kaebajal võimalik küsida valvurilt või kontaktisikult lisa. Kaebaja ei ole toonud välja mitte ühtegi konkreetset juhtumit, kus ta oleks seebi puudumise tõttu sunnitud käima mustade sokkide või aluspesuga. Samuti kaebaja ei näita, et tal oleks esinenud probleeme oma kambri, WC või isikliku hügieeni tagamisega olemasolevate vahenditega intsidente või et ta oleks ise või tema kamber oleks räpane.

20. Kaebaja väidab, et tal puuduvad sissetulekud vangla kauplusest hügieenitarvete ostmiseks ja vangla ei taga talle sissetuleku võimalust ega ei varusta teda šampooni, lõhnaseebi, habemeajamiskreemiga ja ta tunneb end alandatuna nende ees, kes saavad endale seda lubada.

5

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne ja vanglal ei ole kohustust igal juhul kaebajale tööd garanteerida. Kinnipeetava töökohustus ei anna talle subjektiivset õigust nõuda endale tööd. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et dušigeeli, šampooni, habemeajamiskreemi, habemeajamisjärgse kreemi ning nuustikute puudumine hügieenipakis ei tee võimatuks hoida keha puhtana ka sooja vee ja tualettseebiga. Nimetatud vahendite olemasolu on küll mugavam ja meeldivam, kuid vangla ei ole kohustatud neid mugavaid ja eelistatavaid hügieenitarbeid kindlustama, kui on tagatud elementaarsed hügieenitarbed. Õigusvastaseks ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et ühel osal kinnipeetavatel on võimalus osta endale vangla poest täiendavaid hügieenitarbeid, mida kõik kinnipeetavad endale lubada ei saa. Kaebajal on võimalus ise otsustada, kas ta kulutab oma vaba raha suitsude või täiendavate hügieenivahendite ostmiseks. Tartu Vangla kaupluse R. Gorodivski sisseostude väljavõtte kohaselt on ta ostnud kauplusest hulgaliselt sigarette, ent mitte hügieenitarbeid (tl 37). Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla tegevus hügieenitarvete väljastamisel ei ole ka vastuolus Euroopa vanglareeglistiku punktiga 19.6, kuna kaebajale on hügieenitarbeid väljastatud.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole tegutsenud õigusvastaselt. Samuti on kohus seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning tema väited tema õiguste rikkumise kohta on eelkõige abstraktset laadi. Seega puuduvad asjas RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik