1-15-3975/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-3975

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-3975

Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Urmas

Reinola

Kriminaalasi

T.R-i

süüdistus KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. mai 2015. a otsus

menetluses

lühi

(kiirmenetluse sätete järgi)

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja

Kaitsja

Aleksei Naumkin

Süüdistatav

T.R (isikukood: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, XXXXXXXXX,

töökoht: G OÜ, elukoht: XXXXXXX XXX XXX-XX

XXXXXXXX , kriminaalkorras karistamata)

Prokurör

Põhja

prokurör

Ringkonnaprokuratuuri abi

Urmo Paal

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 15. mai 2015. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBE KORD

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Harju Maakohtu 15. mai 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.R KarS § 424 järgi süüdi selles, et 14. mail 2015 kella 1:40 ajal juhtis ta tahtlikult Harjumaal Harku vallas XXXXXX XXXXXXXXX XXX XX külas juures mootorsõidukit olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,11 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,01 mg/l)). T.R karistati selle teo eest rahalise karistusega 300 päevamäära, mida KrMS § 238 lg 2 alusel kergendati ühe kolmandiku võrra. Karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg Lisakaristusena . Karistus määrati täitmisele ositi viie kuu jooksul. võeti T.R-ilt kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. T.R-ilt mõisteti kaheteistkümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest välja ka kohtukulud kokku 436,50 eurot. 2.1.

karistust

T.R-ile

mõistes märkis maakohus esmalt, et tema süü on suur, sest

mootorsõidukit juhtides oli tal suur joove. Kuna aga teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tal ei ole ka kehtivaid väärteokaristusi, siis pidas kohus võimalikuks karistada T.R kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Kohus arvestas, et T.R pani kuriteo toime otsese tahtlusega ja põhjustas kuritegu toime pannes ka varalise kahju nii endale kui teisele isikule. Süüd kergendava asjaoluna arvestas maakohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüd raskendavaid asjaolusid aga maakohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes hindas maakohus T.R-i süüd üle keskmise suureks. 2.2.

Kohus

leidis, et eripreventiivsed kaalutlused võimaldavad T.R-ile

mõistetavat karistust temaga süüst lähtuvaga võrreldes mõneti vähendada ja karistada teda rahalise karistusega, mis on lähedane sanktsiooni keskmisele määrale, s.o 300 päevamäära. Kuna kohtul puudusid andmed T.R-i sissetulekute kohta 2014. a, siis karistas kohus teda miinimumpäevamäärale vastavalt. 2.3. Kohus vähendas karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja arvestas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. 2.4.

võiks mõistetava rahalise karistuse tasuda ositi

Kuigi kaitsja taotles, et T.R

ühe aasta jooksul, leidis maakohus, et karistuse kandmine sedavõrd pika – maksimaalse seaduses võimaldatud perioodi kestel ei ole põhjendatud.

on

Arvestades, et T.R

olemas töökoht, siis kohtu hinnangul ei vaja ta rahalise karistuse tasumiseks maksimaalset tähtaega. Kuigi karistuse kandmine ei saa isiku majanduslikku olukorda ohtu seada, siis kohtu hinnangul ei pea karistuse kandmine isikule ka väga mugav ega lihtne olema. Seetõttu määras kohus, et mõistetud rahaline karistus tuleb T.R tasuda võrdsetes osades 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.5.

tuleb lisaks mõistetud põhikaristusele KarS § 50

Maakohus leidis, et T.R-ilt

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena kohaldada ka

Seejuures

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. märkis kohus, et kuivõrd juba samaliigilise väärteo toimepanemise korral võidakse süüdlaselt lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta 3 9 kuuks, siis kuriteo puhul, kus teosüü ja sellesse - kätketud ohtlikkus on suurem, peab lisakaristust kohaldama pikemaks perioodiks. Selliseks on kujunenud ka kohtupraktika. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et ka esmakordselt mootorsõidukit kriminaalses joobes juhtinud isikult võetakse lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära minimaalselt kolmeks kuuks. Lühemaks perioodiks võetakse juhtimisõigus ära üksnes erandlikel juhtudel. T.R-i puhul kohus mingeid niisuguseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud.

2.6. Lisakaristust mõistes märkis maakohus täiendavalt, et arutataval juhul ei vasta rahalise karistuse arvestamise aluseks võetud minimaalne päevasissetulek ilmselgelt süüdistatava tegelikule varanduslikule seisule, sest tema kasutuses on suhteliselt uus ja kallihinnaline sõiduk. Kohus leidis, et isikule, kellele tööandja võimaldab niisuguse sõiduauto kasutamist, makstakse alampalgamäärast suuremat töötasu. Seetõttu ei ole ainuüksi mõistetav rahaline karistus üldpreventiivses mõttes piisav järelm T.R-i süüteole ja seda tuleb kompenseerida lisakaristuse määraga. 2.7.

Samuti märkis kohus, et

pani lisaks joobes juhtimisele, mis on

T.R

kuriteona karistatav, toime ka väärteokorras karistatava teo LS § 223 lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju tekitamise.

a sellise väärteo eest on võimalik

K

lisakaristusena võtta juhtimisõigus ära ühest kuust kuni kolme kuuni.

rS § 3 lg 5

Kuna Ka

kohaselt

- ja kuriteokoosseisule, siis karistatakse

kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo

isikut üksnes kuriteo eest, siis saab

praegu süüdi tunnistada

T.R

vaid kuriteo

toimepanemise eest. See ei tähenda aga seda, et tema teo puhul ei saaks arvesse võtta asjaolu, et ta lisaks kuriteole on tegelikkuses toime pandud ka väärtegu. Kuivõrd mõlemad teod on liiklussüüteod, siis lisakaristusena võtta maakohtu hinnangul on vajalik T.R-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks. Kohus osutas samas, et 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine jääb selle – lisakaristuse sanktsiooni piire arvestades (1 kuu aastat) alammäära lähedale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule T.R-i kaitsja Aleksei Naumkin T.R-ile , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud põhikaristuse täitmise aja lisakaristuse mõistm ja ise osas. Kaitsja taotleb T.R-ile mõistetud põhikaristuse puhul selle täitmise määramist ositi 12 kuu jooksul. 3.1. Kaitsja arvates on maakohus asunud meelevaldsele seisukohale, nagu ei vajaks T.R mõistetud rahalise karistuse kandmiseks maksimaalset võimalikku tähtaega pelgalt tulenevalt asjaolust, et ta töötab. Selline kohtu kaalutlus ei vasta kaitsja arvates T.R-i õiguspäraselt tuvastatud keskmisele sissetulekule, vaid on olemuselt abstraktne.

Kuna T.R on kohtult taotlenud karistuse kandmist ositi ühe aasta jooksul, siis pidanuks maakohus sellest järeldama, et karistuse summa on tema jaoks märkimisväärne väljaminek ja määrama karistuse kandmise pikemale ajale hoolimata sellest, et süüdistatava igakuise sissetuleku suurust kohtuistungil ei nimetatud. 3.2. Lisakaristuse puhul ei ole maakohus kaitsja arvates piisavalt arvestanud karistuse eesmärke. Seejuures viitab ta varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ei tohi lisakaristuse määramisel lähtuda pelgalt ühikonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o üldpreventsioonist, vaid on tarvis ära näidata asjaolusid, mille pinnalt võiks arvata, et üksnes lisakaristus suudaks kõige tõhusamalt suunata süüdlast õiguskuulekale käitumisele.

Kohus peaks selleks ära näitama, millistele asjaoludele tuginedes peab ta tõenäoliseks, et juhtimisõiguse ära võtmata jätmisel on olemas oht isiku poolt samalaadsete rikkumiste korduvaks toimepanemiseks. Maakohtu märkust, et juba samaliigilise väärteo eest võib juhtimisõiguse 3 9 kuuks ära võtta, peab apellant asjakohatuks, sest lisakaristuse - kohaldamine ei ole obligatoorne. Samuti eeldas maakohus lisakaristuse määramisel süüdistatava keskmist päevasissetulekut, mis ei vasta tegelikkusele. Maakohus tuginedes sellise järelduse puhul üksnes asjaolule, et tööandja võimaldab süüdistataval kallimast hinnaklassist sõiduki kasutamist.

Liiga väikse päevamäära tõttu väikest rahalist karistust ei ole kaitsja arvates lubatav kompenseerida lisakaristusega. Vastasel juhul pidanuks maakohus jõudma ka järeldusele, et mõistetud põhikaristus ei täida eripreventiivset eesmärki ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kaitsja arvates on maakohus lisakaristust mõistes põhjendamatult tähelepanuta jätnud selle, et T.R-i kuritegu oli juhuslikku laadi, ta kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ja on varasemalt olnud karistamata isik. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, milliseid tagajärgi põhjustaks lisakaristus T.R-ile tööalaselt ja tema pereelule.

Nimelt võib juhtimisõiguse äravõtmine tähendada, et T.R kaotab senise töö, mille puhul on eelduseks juhtimisõiguse olemasolu. Kuna T.R-i ülalpidamisel on 2 alaealist last, siis on tal igapäevaselt tarvis transportida neid kooli, treeningutele ja tagasi koju. 4.

laste

Koos apellatsiooniga esitas kaitsja ringkonnakohtule T.R-i

sünnitunnistuste koopiad. 5.

21. augustil 2015 esitas kaitsja ringkonnakohtule korduva taotluse võtta kriminaalasja materjalide juurde täiendavad tõendid (dokument, mis kinnitab T.R-i töötamist ja talle 2014. a makstud töötasu, samuti MTA kinnitus T.R-i 2014. a maksutatava tulu kohta).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kaitsja on 21. augustil 2015 esitanud ringkonnakohtule korduva taotluse võtta kriminaalasja materjalide juurde täiendavad tõendid (dokument, mis kinnitab T.R-i töötamist ja talle 2014. a makstud töötasu, samuti MTA kinnitus T.R-i 2014. a maksutatava tulu kohta). Ringkonnakohus ei rahulda seda taotlust. T.R-i kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluses. Vastavalt KrMS 237 lg-le 4 toimub lühimenetluses kohtulik arutamine üksnes toimiku materjalide pinnalt. Erandina on sama paragrahvi lg 5 alusel võimalik ka lühimenetluses kohtulikul arutamisel süüdistatavat üle kuulata, kui süüdistatav seda taotleb. Arutatavas asjas ei ole T.R enda kohtuistungil ülekuulamist taotlenud. Kui süüdistatav leiab, et kriminaaltoimiku materjalide põhjal asja arutades ei saa huvid kriminaalmenetluses piisaval määral väljendatud, on tal vastavalt KrMS § kuni kohtuliku uurimise lõpuni võimalik lühimenetluse ko

234 lg-le 5

haldamise taotlusest

loobuda. Ka sellist taotlust ei ole T.R maakohtule esitanud. Sellises olukorras on välistatud, et veel apellatsioonistaadiumis võiks kriminaalasja materjalide juurde lisada täiendavaid tõendeid. Kolleegium juhib tähelepanu sell kaitsja on elegi, et T.R-i samasisulise taotluse korra juba esitanud ning see on jäetud rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 12. augusti 2015. a määrusega. 7.

, tutvununa

Seoses kaitsja poolt apellatsioonis väljatooduga märgib kohtukolleegium kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja kaitsja apellatsiooniga, et apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust muuta maakohtu põhjendatud järeldusi T.R-ile mõistetud põhija lisakaristuse osas. 8. Meelevaldne on kaitsja väide, nagu pidanuks maakohus järeldama juba pelgalt süüdistatava taotluse põhjal võimaldada tasuda tal karistus maksimaalse võimaliku aja jooksul, et süüdistatava majanduslik seisukord ei võimaldagi tal karistust kiiremini tasuda. Kohus hindab asjaolusid vastavalt seadusele ja oma siseveendumusele ega ole oma järelduste jõudmisel seotud menetlusosaliste arvamusega. Üksnes süüdistatava paljasõnaline ja täielikult põhjendamata taotlus võimaldada tal rahalise karistuse kandmist 12 kuu jooksul ei ole iseenesest asjaolu, mis kohut seoks ja sunnikski karistuse kandmise süüdistatava soovi kohaselt määrama. Esitades niisuguse taotluse, kuid põhistamata seda mingiligi viisil, andmata kohtule isegi võimalust hinnata selle taotluse põhjendatust, riskibki süüdistatav sellega, et taotlus jääb rahuldamata. Sellisel juhul kohtu hinnanguga pelk mittenõustumine ja hilinenult põhjenduste esitamine ei ole aga selle hinnangu kummutamiseks piisav alus. 9. Kolleegium ei nõustu ka apellandi väitega, nagu ei oleks maakohus T.R-ile lisakaristust mõistes arvestanud piisavalt lisakaristuse mõistmise eesmärkidega. Vastupidi – maakohtu otsusest nähtub, et lisakaristuse põhjendamisele on pühendatud palju tähelepanu. Maakohus on käsitlenud lisakaristust vastavalt RKKKo-s asjas nr 3-1-1-122-13 p-s 9 antud kriteeriumidele ja aspekte, mida lisakaristust üksikasjalikult lahanud kõiki asjakohaseid mõistes peab arvesse võtma. Kolleegium nõustub ses osas maakohtu lõppjäreldusega ja peab T.R-ile mõistetud 6- . Vastavalt kuulist mootorsõiduki juhtimise keeldu põhjendatuks KrMS § 342 lg 3 p le 1 ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata, kuid - märgib täiendavalt alljärgnevat. 10.

lisakaristuse mõistmine põhjendamatu mh

Apellandi arvates on T.R-ile

põhjusel, et T.R on varem karistamata isik, miska toimepandud kuritegu oli juhuslikku laadi. Samuti kahetseb süüdistatav toimepandut puhtsüdamlikult. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski välistatud, et ka esmakordse mootorsõiduki joobes juhtimise korral võetakse süüdlaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsustamaks, kas lisakaristuse kohaldamine on vajalik ja põhjendatud, tuleb hinnata nii toimepandut kui toimepanija isikut iseloomustavaid asjaolusid. Tuleb nõustuda maakohtu osutusega, et arutataval juhul mängib lisakaristuse mõistmisel rolli nii see, et T.R tuvastatud joove ületas märkimisväärselt kriminaalvastutuse alampiiriks seatud joobemäära, kui ka see, et lisaks joobes juhtimisele pani T.R toime ka väärteotunnustega teo – ta tekitas enda juhitud moot - orsõidukiga varalise kahju teisele isikule. Juba eelpool viidatud RKKKo s asjas nr 3-1-1-122-13 on aga just analoogseid asjaolusid toodud näidetena sellistest erilistest asjaoludest, mis osutavad juba esmakordse joobes juhtimise korral vajadusele kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (vt otsuse p 11). 11. Lisakaristuse kohaldamisel on kahtlemata vajalik arvestada ka selle karistuse võimalikku mõju süüdistava töö ja pereelule. Samas juhib kolleegium siiski tähelepanu - sellele, et pelgalt töökoha kaotamise või pereelu ümberkorraldamisega seonduvad probleemid ei ole iseenesest veel asjaolud, mis välistavad lisakaristuse kohaldamise, kui selleks esinevad seadusest tulenevad alused. Nimetatud riskid olid süüdistatava jaoks äratuntavad ka siis, kui ta kuriteo toime pani ning eeskätt pidanuks ta niisuguste riskidega arvestamagi juba siis. Veelgi enam: isik, kes väidetavalt on kohustatud igapäevaselt transportima oma lapsi, kuid kes on niisugusest kohustusest hoolimata asuma mootorsõiduki rooli sellises joobeseisundis, kus ta isegi ilma liikluseta tänaval ei suuda oma autot teel hoida, sõidab otsa seisvale autole ja uinub seejärel roolis, tulebki kolleegiumi arvates liiklusest kõrvaldada, sest ta kätkeb endast mh ohtu ka oma enda lastele. 12.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

st 1 jätab kriminaalkolleegium

337 lg 1 p-

Harju

Maakohtu 21.

i 2015. a otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata.

ma

prokuröri