4-15-2812/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-2812

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2812 (2316,15,003641) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi

K.J 15.04.2015.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 31.03.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,003641. Kaebuse esitaja K.J ,

isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-mail: XXX; sidevahend: XXX. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: K.J Kaebuse esitaja esindaja: Madis Piirla

RESOLUTSIOON

Jätta K.J 15.04.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 31.03.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,003641 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 31.03.2015.a otsus väärteoasjas nr 2316,15,003641 muutmata.

4-15-2812

Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia

Protsykova 31.03.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2316,15,003641 märgitud

Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155055165. Kaebaja menetluskulud, summas 200 eurot, jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda K.J-ile, tema esindajal Madis Piirla’le ja Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati K.J Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.J juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.

Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega ning Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega. Oma sellise tegevusega rikkus K.J LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi.

4-15-2812

Väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Nimelt on kergendavaks asjaoluks loetud kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et K.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Protokoll on koostatud õigesti ning rikkumine tõendatud tunnistaja ütluste ning Maanteeameti Liiklusregistri andmetega. Antud andmetest nähtub, et K.J juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud alates 16.01.2015.a

Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.J-ile karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. KAEBUSE SISU 15.04.2015.a esitas K.J Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 31.03.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,003641 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebusest nähtub, et väärteoprotokoll ei ole arusaadav ja sellele tuginedes ei ole võimalik hinnata süüteokoosseisule vastava teo toimepanemist. Väärteo lühikirjeldus V™S § 69 lg 2 p 1 kohaselt peab sisaldama väärteo lühikest kirjeldust ning teo toimepanemise aega ja kohta. Kaebaja viitab, et lühikirjeldus peab sisaldama viidet süüteokoosseisu objektiivsetele kui ka subjektiivsetele tunnustele, et saaks hinnata, kas isik on toime pannud konkreetse väärteo või mitte. Vastupidisel juhul rikutakse V™S § 19 lg 1 p 1. Antud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-80-06, p 6.3. Kaebaja leiab, et väärteoprotokollis etteheidetud teos puudub viide süüteokooseisu subjektiivsele tunnusele. Kuivõrd menetluse käigus pole tuvastatud süüteokooseisu subjektiivseid tunnuseid on see käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Mida kinnitab ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-26-14 punktid 5 ja 6.

Vastavalt V™S § 87 ei saa kohus süüdistust muuta ega täiendada, samuti arvestades, et kohtuväline menetleja on jätnud hindamata, tõendamata ja väärteoprotokolli märkimata andmed selle kohta, mille alusel oleks võimalik hinnata süüteokoosseisu täitumist, tuleb menetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, kuna kohtuväline menetleja ei ole hinnanud süü suurust on määratud karistus liialt suur ning ei vasta kaebaja süü suurusele.

Kaebaja taotleb kohtult Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia

Protsykova 31.03.2015.a otsuse väärteoasjas nr 2316,15,003641 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning märkis, et midagi juurde ta lisada ei soovi. Kaebaja esindaja märkis, et karistusregistri väljavõtet väärteoprotokollis tõendina märgitud ei ole ning kohtuväline menetleja pole teinud ka vastava sisulist taotlust antud tõendi lisamiseks. Kaebaja esindaja märkis, et tema vaidleb sellisele tõendile vastu. Kaitsja märkis, et riiklikusse registrisse tehtud päringu all on kuupäev 20.03.2015.a, kuigi rikkumine pandi toime 11.03.2015.a ning see ei

4-15-2812

vasta V™S § 31 5 sätestatule. Samuti märkis kaitsja, et kuna väärteoprotokollis puudub viide tahtlusele, siis ei ole võimalik tuvastada, millise tahtluse või ettevaatamatuse vormis tegu toime pandi. Kaitsja asus seisukohale, et väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda asja menetledes toonud kaasa väärteomenetluse õiguse olulise rikkumise ja see seisneb selles, et väärteoprotokollis ega väärteootsuses ega ka kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et oleks täidetud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused ehk millises tahtluse vormis menetlusalune isik selle süüteo on toime pannud. Oluline on ka asjaolu, et esitatud väärteoprotokollis puudub tegelikult konkreetne või keeleliselt korrektne etteheide menetlusalusele isikule. Seega süüdistus ei ole üheselt arusaadav ja ei ole vormistatud vastavalt eesti kirjakeele vormidele. Samuti on umbisikulise lühikirjelduse osas oma seisukohta väljendanud ka Riigikohus. Kaebuse esitaja asus seisukohale, et nimetatud puudust ei ole võimalik kõrvaldada, seetõttu tuleb otsus tühistada. Uuritud tõendite osas märkis kaitsja, et menetlusseadustikus puudub võimalus menetlusaluse isiku ütluste avaldamiseks. V™S § 98 lg 5 alusel saab ütlused avaldada ainult siis, kui kohtulik arutamine toimub ilma isiku osavõtuta. Tõend, millega kohtuväline menetleja soovib tõendada juhtimisõiguse puudumise fakti ei ole kogutud kooskõlas menetlusnormidega, kuna ei ole järgitud V™S § 31

5 nõudeid. Seega antud tõendit isikut süüstava tõendina kasutada ei saa. Tunnistaja osas leidis kaitsja, et ta ei olnud erapooletu, kuna sõiduki peatamine ei tuginenud ohuprognoosile ning ta oleks pidanud ennast V™S § 25 lg 1 p 3 alusel menetlusest taandama. Seega tema ütlusi tõendina kasutada ei saa. Karistusregistri väljavõtte osas lisas kaitsja, et nimetatud tõendit ei ole väärteomaterjalide juurde kohtuvälise menetluse kestel lisatud, vaid see on esitatud hilisemalt kohtule ilma nõuetekohast menetluslikku taotlust tegemata.

Seega tuleb ka nimetatud tõend tõendite kogumist välja arvata. Lisaks leidis kaitsja, et kaebajale on määratud ebaõige karistus. Puudub põhjendus, miks just 150 trahviühikut on piisavaks karistusmääraks, et täita karistusele omast eesmärki ja mis peaks vastama isiku süü suurusele. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, väärteoga kahju ei tekitatud, kogutud lubatud tõendite pinnalt on see rikkumine esmakordne ei ole ka põhjendatud isikule määrata karistuseks 150 trahviühiku suurune karistus.

Kaebajale piisab ka karistusest, mis jääb sanktsiooni alammäära juurde, kuna ka see omab piisavalt hoiatavat ja ennetavat mõju, et isikut edaspidi panna käituma selliselt, et need rikkumised oleks välistatud. Kaebaja kaitsja asus seisukohale, et väärteomenetluses on rikutud väärteomenetluse õigust oluliselt ja seda kohtuliku uurimise käigus pole võimalik kõrvaldada, seega tuleb see väärteomenetlus isiku suhtes lõpetada ning alternatiivselt kui kohus leiab, et toodud puudused on kõrvaldatavad, siis tuleb teha uus otsus, millega määrata isikule karistus, mis oleks põhjendatud ja vastaks isiku süü suurusele.

Samuti tuleb kõik menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajana Viktor Eksi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tööülesandeid teostab ta kesklinnast Koplini. Tunnistaja selgitas, et kui rikkumise paneb toime isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, siis rikkumise peatamiseks, tuleb isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldada, et ta ei paneks jätkuvalt toime antud süütegu ning alustada menetlust LS § 201 alusel. Samas märkis tunnistaja, et käesoleval ajal ta enam ei mäleta toimunud sündmuse asjaolusid, kuid ta kinnitas, et tema poolt ülekuulamise protokollis märgitu vastab tõele.

Tunnistaja täpsustas, et isiku kontrollimiseks, nõutakse temalt dokumente korrakaitseseaduse järgi, et isiku samasust tuvastada. Seejärel võrreldakse isiku ütlusi politsei andmebaasiga, kas on samasus või mitte ning vastavalt sellele koostatakse protokoll isiku samasuse kohta. Samuti kontrollitakse isiku juhtimisõigust nii ARK kui ka MKAIRI vahendusel. Kui MKAIRI näitab, et juhtimisõigust pole, tehakse päring Kesklinna politseijaoskonna korrapidajale, kes kontrollib asjaolusid täiendavalt. Antud protseduuri tehakse alati, kuna need protseduurireeglid kehtivad kõigile.

Kui isikul puudub juhtimisõigus, siis isik kõrvaldatakse juhtimiselt. Tunnistaja täpsustas, et neil on n.ö patrullteenistuse ohuprognoos, mille kohaselt BMW juhid on statistiliselt liiklusrikkujad. Samuti on vastav statistika avaldatud avalikult, nimelt millised automargid kõige enam liikluses peavalu tekitavad.

4-15-2812

Kohtuväline menetleja märkis toimunud kohtuistungil, et politseisõidukis puudub printimise võimalus ning kui toimik jõuab menetlejani, siis menetleja prindib päringu vastuse andmebaasist välja ja lisab toimiku juurde. Seega menetlusnorme siinkohal rikutud ei ole. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et väärteomaterjalidest on üheselt tuvastatav, et kaebaja teadis, et tal puudub juhtimisõigus, teadis, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida ja ometi otsustas ta ikkagi asuda mootorsõidukit juhtima. Tõendite lubatavuse osas lisas kohtuväline menetleja, et tõend on lubamatu ainult siis, kui tõendite kogumise korda on rikutud, seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks.

Käesolevas asjas kogutud tõendina Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, mis kinnitab, et menetlusalusel isikul 11.03.2015.a puudus kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus, kuivõrd tema juhiluba oli tunnistatud kehtetuks. Kohtuväline menetleja on kohustatud enne, kui isiku suhtes tehakse karistusotsus kontrollima, kas ei ole rikutud isiku õigusi, kas väärteoasjas on esitatud isikule õige süüdistus, kas isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja rikkumine on kvalifitseeritud õigesti. Täpselt samamoodi on menetleja enne, kui ta menetlusalusele isikule karistuseotsuse tegi seda kõike kontrollinud.

Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatud mootorsõiduki juhtimises, kui tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis selle väite kinnitamiseks on kohtuväline menetleja täiesti seaduspäraselt trükkinud vahele väljavõtte Maanteeameti liiklusregistri andmetest ja selle dokumendi lisamisega ei ole menetlusnorme rikutud. Karistusregistri väljavõtte lisamine toimiku juurde on kohtuvälise menetleja kohustus, kui ta edastab toimiku Maakohtule. Kohtuväline menetleja on kohustatud kinnitama või tõendama oma väiteid selle kohta, et menetlusalune isik on varasemalt karistatud või karistamata.

Käesoleval juhul karistusregistri väljavõttega tõendatakse, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras kahel korral karistatud. Need dokumendid mis on väärteotoimiku vahel kinnitavad menetlusalusele isikule esitatud süüdistuse õigsust. Mis puudutab kaitsja väidet, et tunnistaja ei mäletanud, siis see on loomulik, kuna väärteo toimepanemisest on möödunud 5 kuud. Samas oskas tunnistaja selgitada, milliseid toiminguid ja mismoodi nad teevad, kui isik paneb toime rikkumise, mis seondub juhtimisõiguse puudumisega. Samuti tunnistaja kinnitas, et need ütlused, mis ta kohtueelses menetluses on andnud need on tema antud ja need on tõesed.

Karistuse osas kohtuväline menetleja kaitsja seisukohaga ei nõustunud. Nimelt menetlusaluse isiku ütlustest on üheselt mõistetavalt aru saadav, et ta oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega saab väärteo subjektiivse tunnusena lugeda tõendatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Nagu tunnistaja ütles, igapäevaselt meedias kajastuvast tulenevalt on kahjuks selliste liiklusalaste väärtegude toimepanijate sõiduvahendiks BMWd ja sellest tulenevalt oli ka see BMW ilmselt ametniku kõrgendatud tähelepanu all ja ta otsustas seda kontrollida. Kuivõrd menetlusalusele isikule varasemalt määratud karistused, milleks on olnud rahatrahvid 500 ja 580 euro ulatuses ei ole soovitud mõju avaldanud, siis iga järgnev karistus peab olema eelmisest karmim. Arvestades seda, et LS § 201 lg 2 näeb ette karistusena ka aresti kohaldamise kuni 30 päeva, siis enne, kui politsei asub isiku vabadust piirama peab proovima mõjutada isikut veelkord rahatrahvi määramisega. Antud karistus on kohaldatud eesmärgiga, et ehk see avaldab isikule piisavat mõju, et isik enam õigusrikkumisi toime ei paneks. Kusjuures on oluline ära mainida, et menetlusalust isikut on karistatud eelmise aasta alguses täpselt samamoodi lubadeta sõitmise eest.

Kohtuväline menetleja asus seiskohale, et määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne, väärteomenetlusnorme antud asjas rikutud ei ole, seega puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või selle tühistamiseks. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.J 15.04.2015.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja

4-15-2812

komissar Lilia Protsykova 31.03.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,003641 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel.

V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s

87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et K.J iseenesest ei vaidlusta väärteo toimepanemist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. K.J rõhub asjaolule, et väärteo vormistamisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusenorme, mille tulemusel peab väärteootsuse tühistama ning menetluse lõpetama. Antud seisukohaga kohus ei nõustu, seda järgnevatel põhjustel. Kohus leiab, et K.J-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et K.J on täheldanud, et oli load varem kaotanud ning jättis auto sõbra maja ette. Kuna seal enam seda hoida ei saanud ning ta ei suutnud leida ühtegi juhtimisõigusega isikut, otsustas ta ise mootorsõiduki rooli asuda; väärteoprotokolliga 20150311213101

, millest nähtub, et isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 alusel; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati K.J mootorsõiduki juhtimiselt LS

§ 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kõrvaldamise lõppemise tingimusena nähti ette juhtimisõiguse saamine; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt K.J juhtimisõigus on kehtetu alates

16.01.2015.a; , millest nähtub, et K.J on varem karistusregistri väljavõttega

karistatud sarnaste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, viimati 21.01.2014.a ning väärteootsusega, mille kohaselt karistati K.J LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 600 eurot. Seega K.J poolt toimepandud väärtegu on tõendamist leidnud ning K.J juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus on seisukohal, et K.J poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Kohus leiab, et K.J pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta otsustas asuda mootorsõiduki rooli, teades, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Kohus on seisukohal, et lubadeta sõitmine on alati tahtlik tegu ning seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest.

4-15-2812

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama teatud kaebaja kaitsja seisukohtasid. Esiteks on kaitsja seisukohal, et tunnistaja Viktor Eksi ei olnud BMW’d kinni pidades erapooletu ning oleks selle pärast pidanud ennast V™S § 25 lg 1 p 3 alusel menetlusest taandama. Kohus on seisukohal, et antud väide on põhjendamatu. Viktor Eksi on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt peatasid nad BMW, kuna esiteks on neil n.ö patrullteenistuse ohuprognoos, mille kohaselt BMW juhid on statistiliselt liiklusrikkujad, antud ohuprognoos on asutuse sisene teave. Samuti märkis Viktor Eksi, et ajakirjanduses avaldatud info põhjal saab teada, millised automargid kõige enam peavalu valmistavad. Seega kohus leiab, et Viktor Eksi selgitas põhjalikult, miks nad otsustasid 11.03.2015.a K.J poolt juhitud BMW peatada ja seda kontrollida. Kohus märgib lisaks, et korduvalt on meediast käinud läbi, et on toimunud traagilisi liiklusõnnetusi ning kahjuks peab tõdema, et enamus nendest uudistest nähtub, et mootorsõidukina, kes on avarii põhjustamises süüdi prevaleerib BMW. Kohus on seisukohal, et Viktor Eksi oli erapooletu ning lähtus

11.03.2015.a K.J poolt juhitud BMW’d peatades asutuse sisesele ohuprognoosile. KorS § 45 lg 1 kohaselt politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõidukivõi maastikusõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Teiseks on kaebaja kaitsja asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa avaldada. Kohus leiab, et ütluste avaldamiseks ei esinenud mingeid takistusi. Nimelt kaitsja on viidanud asjaolule, et kaebaja on kasutanud oma õigust mitte anda ütlusi kohtus.

Kohtu hinnangul saab sellist asja tõlgendada kaebaja keeldumisena anda ütlusi. V™S § 2 sätestab, et kui V™S ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 294 võimaldab kohtul avaldada varem antud ütlused, kui süüdistatav keeldub ütlusi andmast. Kuivõrd kohus on seisukohal, et K.J keeldus ütluste andmisest, on õigustatud tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine. Nende avaldamisega ei ole rikutud väärteomenetluse sätteid. Kolmandaks on kaitsja viidanud, et Maanteeameti liiklusregistri päringul on päringu aja ja kohana märgitud 20.03.2015, kuigi väärteo toimepanemine leidis aset 11.03.2015.a. Kaitsja on viidanud, et antud tõend peab vastama V™S § 31 5 sätestatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet väljaprintides rikkunud riikliku registri andmete kogumise korda. Nimelt väärteoprotokollist nähtub, et tõendiks on koostamise ajal riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. Protokollis on selgelt märgitud, et „koostamise ajal tehtud päringu vastus“, kuivõrd väärteoprotokolli koostamine toimus

11.03.2015.a, siis on üheselt arusaadav, millal tehti riiklikust registrist päring, samuti nähtub päringu vastus. Väärteoprotokolli kohaselt kajastub päringu vastus rikkumise kirjelduses. Kohus

4-15-2812

leiab, et siinkohal ei ole rikutud mingeid väärteomenetluse sätteid. Üheselt on tuvastatav, millal tehti päring ning milline oli selle päringu vastus. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja Viktor Eksi märkis kohtus, et isiku juhtimisõigust kontrollitakse nii ARK kui ka

MKAIRI vahendusel. Kui MKAIRI näitab, et juhtimisõigust pole, tehakse päring Kesklinna politseijaoskonna korrapidajale, kes kontrollib asjaolusid täiendavalt. Antud protseduuri tehakse alati, kuna need protseduurireeglid kehtivad kõigile. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja on kirjeldanud protseduurireegleid, mida tema täidab igapäevaselt kui väärteona tuvastatakse mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Samuti märgib kohus, et kuivõrd politseiautodes puudub printimise võimalus, on loogiline, et väärteotoimiku kokkupanemisel prinditakse vajalikud dokumendid kohtuvälise menetleja poolt välja. Kaitsja ei saa eeldada, et patrullteenistus peatab oma tegevuse, et minna lähima printeri juurde ja printida vajalik dokument andmebaasist välja. Kohus leiab, et selline kaitsja poolne V™S § 31 5 sätte tõlgendus ei olnud kindlasti seadusandja eesmärk. Politseid on vaja tänavatel, mitte selleks, et nad saaksid koheselt väljaprintida väärteotoimiku materjalide juurde kuuluvaid andmebaaside päringute vastuseid. Lisaks vajab selgitamist, et kui politsei ei oleks teinud päringuid, siis ei oleks kaasnenud ka K.J karistamist juhilubadeta sõitmise eest LS § 201 lg 2 alusel. Kuskilt sai politsei oma info, et alustada K.J suhtes väärteomenetlust. Kohus on seisukohal, et antud tõendit saab kasutada väärteo toimepanemise tõendamiseks.

Järgmisena märgib kohus, et ta nõustub kohtuvälise menetlejaga karistusregistri väljatrükki lisamise vajalikkuses. Kaitsja väide, et selle lisamiseks peab esitama taotluse on asjakohatu. Kohtuvälisel menetlejal on tõesti olemas kohustus Maakohtule toimikut edastades lisama antud väljavõtte materjalidele. Samuti on selline õigus olemas kohtul endal, kui ta lahendab väärteoasju.

Kohus ei saa hakata lahendama taotlusi asjade lisamise osas, mis peavad olema Maakohtule edastatud toimikus juba olemas. Kohus on seisukohal, et selliste taotluste lahendamine, mis peavad seaduse kohaselt olema juba toimikus, tingib asja lahendamise venitamise. Seega kohus ei pööra sellisele kaitsja väitele rohkem tähelepanu. Veel viitas kaitsja asjaolule, et väärteoprotokoll ei ole arusaadav ning see tuleb tühistada. Kohus leiab, et selline väide on asjakohatu. Nimelt väärteoprotokollist on selgelt arusaadav, kelle suhtes see protokoll koostati ning miks see koostati. See, et see kirjeldus on kaitsja arvates umbisikuline, ei muuda väärteoprotokolli kehtetuks. Kohus olles tutvunud väärteoprotokolliga mõistab üheselt, et väärteoprotokolli kohaselt „K.J juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust…….“. Kohus ei leia väärteoprotokollis mingeid väärteomenetluse sätete rikkumisi, seega ei ole alust antud protokolli tühistamiseks. Seega kohus ei nõustu kaitsja väitega, et protokoll on umbisikuline.

Samuti peab kohus puudutama ka kaitsja väidet, et antud protokollist ei ole tuvastatav K.J tahtlus. Kohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt nähtub, et isiku poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 alusel. Antud säte puudutab just neid isikuid, kelle juhtimisõigus on varasemalt peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohus on seisukohal et antud sätte näitab üles tahtlust, kuivõrd K.J teadis, et tema juhiload on kehtetuks tunnistatud ja seda juba alates 16.01.2015.a. Sellepärast kvalifitseeritigi tema poolt toimepandud tegu lg 2 rikkumisena mitte lg 1 rikkumisena. Lisaks kuna kohus leidis, et K.J ütluste avaldamine on lubatud, nähtub ka nendest ütlustest, et K.J teadis, et tal puudub juhtimisõigus, ta isegi üritas leida inimest, kellel see olemas oleks, kuid leidmata sellist isikut, otsustas ikkagi ise rooli istuda ja asuda mootorsõidukit juhtima. Sellest nähtub, et K.J pani antud väärteo toime tahtlikult või vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on kohus tuvastanud, et tahtlus on selgelt tuvastatav väärteoprotokollist, mida kinnitavad ka teised väärteoasjas kogutud materjalid, seega ka siin ei esine mingisugust väärteomenetluse rikkumist. Kohus märgib veel kord, et K.J-ile

4-15-2812

inkrimineeritud väärtegu ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest, viide sellele on asjakohatu ja antud lootuses eksitada kohut. Lisaks märgib kohus, et kaitsja on oma kaitsekõnes etteheitnud tunnistajale, et miks ta ei mäleta

11.03.2015.a sündmusi. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ei ole loogiline eeldada, et isik mäletab 5 kuu taguseid sündmusi. Arvestades siinkohal asjaoluga, kui palju tegelikult Eestis pannakse toime liiklusalaseid rikkumisi. Seega on arusaadav, et isik, kes igapäevaselt tegeleb samade asjadega ei suuda eristada ühte liiklusrikkujat teisest ning seda K.J tunnistaja jaoks oli. Samas kinnitas Viktor Eksi, et tema poolt kohtueelses uurimises antud ütlused on õiged, seega kohus leiab, et tunnistaja ütlused on kasutatavad tõendina. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et määratud karistus on liialt karm ning pole proportsionaalne isiku süü suurusega. Kuna kohus leiab, et Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte ja karistusregistri väljavõtte on tõenditena lubatavad, siis ei saa siin kohal olla juttu esmakordsest rikkumisest. Lisaks on K.J 08.06.2015.a kohtuistungil kohtule kinnitanud, et talle mõistetud trahvid on tasutud (ema aitas neid tasuda). Kui kaitsja tahab väita, et eelnevalt nagu polekski K.J rikkumisi toime pannud, siis miks on ta pidanud oma ema abiga tasuma määratud rahatrahve. Juba selline kaebaja lause näitab vastuolu kaitsja väitega. Samuti kinnitab see K.J poolt eelnevate rikkumiste toime panemisi ja korduvalt. Seega ei saa siinkohal rääkida esmakordsest rikkumisest. Samuti väärib mainimist asjaolu, et kuivõrd isiku tegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 alusel ning eelnevalt karistati teda sarnase teo eest 21.01.2014.a, saab rääkida tema keskmisest süüst. Kuna eelnevad rahatrahvid on olnud vastavalt 500 ja 580 eurot, siis lähtudes karistamise põhimõttest peab iga järgnev karistus olema eelmisest karmim. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades, et K.J on muutunud tavaliseks sõita (2 korda juba karistatud LS § 201 alusel) mootorsõidukiga omamata juhtimisõigust peab määratav karistus vastama K.J teo raskusele. Siinkohal ei ole oluline, kas teoga kaasnes varaline kahju või mitte. Oluline on see, et K.J teadlikult rikkus LS sätteid.

Kohus on seisukohal, et K.J-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 111, § 113, § 155.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/