1-13-5534/40 · 1-13-5534/40 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 8. septembril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5534 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 08.09.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.H isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaire Aus

Juhindudes KarS § 76, § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus -1

MÄÄRAS:

Vabastada E.H ja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.12.2016

määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud

kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada E.H -

katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piire

s kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimisek s.

Kohaldada E.H

suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitama alkoholi 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) jätkama eriala omandamist, asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata.

2

5)

katseajal läbima sõltuvusravi

E.H vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.H tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.09.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja

§215 lg 2 p 1, 2 § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 -

alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 28.12.2012 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 ja §200 lg 2 p 7, 9 järgi mõistetud ärakandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud

ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

11.02.2013 ja lõpp 09.12.2016.

Kinnipidamisasutuses E.H tal on 14 kehtivat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama xxxÕppimise ja käitumisega olid kooli ajal probleemid, suunati kasvatusraskustega laste klassi. Hetkel ei oma motivatsiooni jätkata

õpinguid. 05.05.2014 alustas vanglas puidupingitöölise eriala omandamist jättis pooleli.

16.01.2014- 14.07.2014 os

ales majandusabitöödel; 05.05.2014 alustas uuesti õpinguid puidupingitöölise ametikohal, õpingud peatati, kuna viibis Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil. Viru vanglasse naastes jätkas õpinguid, kuid mõned ained tuleb järgi teha, mis jäid ravil viibimise tõttu omandamata. Hetkel koolikohustust kohusetundlikult ei täida ja ei ole motiveeritud puuduolevaid aineid omandama; xxx. Sõprusringkond koosnes isikutest, kes rikuvad seadusi, on tegevusetud. On võtnud mõtlematuid riske, ei ole õppinud tehtud vigadest ja saadud karistustest. On olnud grupi poolt mõjutatav.

Alkoholi hakkas tarbima 14,5a. Tarbis koos sõprade, tuttavatega, enda sõnul harva ja lahjat alkoholi. On olnud vägivaldne. Leiab, et alkoholi peaks vähem tarbima. Väidetavalt on kõik teod pannud toime kainena, kuid alkoholi tarvitamine suurendab isiku puhul riski. Diagnoositud psühhiaatrilised probleemid, seega peaks isik hoiduma kõikvõimalikest ainetest, mis võivad teda ettearvamatult käituma panna. Läbitud sotsiaalprogramm xxx. Alustas kanepi tarvitamist 15 aastasena. Enda väitel tarvitas kanepit igapäevaselt, üksinda ja sai

seda tuttavate käest. Vanglas on isikule pandud sõltuvusdiagnoos. On avaldanud soovi peale vabanemist asuda sõltuvusravile, on oma soovi kinnitanud kirjaliku avaldusega 17.06.2015.a 11.08.2014-alustas osalemist xxx, programm jäi pooleli, sest see kattus kooliõpingutega ning isik otsustas õpingute kasuks; Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kannab esimest vangistust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et E.H avaldas soovi vabaneda

enne xxx tähtaegselt oma vanaemale kuuluvasse elamusse Elamus on kõigil perekonnaliikmetel

piisavalt ruumi. xxx puudub. Info E.H võimaliku tööle asumise kohta

E.H on varasemalt käitumiskontrollile määratult rikkunud lisakohustust, millega oli

talle

määratud keeld mitte suhelda D. H ´i, M. L ´e jt. E.H jätkas kriminaalhooldusel olles xxx xxx

3 keelatud isikutega suhtlemist ning koos nendega uute süütegude toimepanemist. Pereliikmete sõnul on E.H näol tegemist väga mõjutatava isikuga. E.H on vabaduses olles käinud korduvalt nii psühhiaatri kui ka kliinilise psühholoogi juures ravil. 2014 aasta lõpus viibis E.H Tartu vangla psühhiaatria osakonnas statsionaarsel ravil.

Vanglas viibides

on E.H diagnoositud sõltuvushaigus. Psühholoogilist ja psühhiaatrilist ravi läbi viinud spetsialistide seisukohast lähtuvalt peaks E.H jätkama vabaduses nii psühhiaatrilise kui ka psühholoogilise raviga. E.H on kirjalikult

avaldanud Viru vangla inspektor- vabanemist asuda xxx 3-l korral kontaktisikule nõusoleku peale karistatud kriminaalkorras ja väärteokorras 17 korda (AS, TubS, NPALS, KarS §262, Kars §218, ÜTS). Peamiseks tervislik vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on E.H varasem käitumine, seisund, elustiil ja suhtlusringkond.

Prokurör Kristiina Erte andis kirjaliku arvamuse ja on E.H ennetähtajalisele

vabastamisele vastu. E.H kannab kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistust (liitkaristust) mh KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud esimese astme tahtlike kuritegude toimepanemise eest,

ja tema puhul ei kuulu kohaldamisele KarS § s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise -i 76-1 lg- nõue. Leiab, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Karistuse eesmärgid ei ole

nimetud

süüdimõistetu puhul saavutatud.

E.H taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja palub ta vabastada vangistusest egselt. ennetähta

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.H d suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama

on ära kandnu

seaduskuulekalt. Vangistuse ajal osales maksimaalselt

tööhõives ja sotsiaalprogrammides.

Vangla toetab E.H

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus leiab, et E.H edaspidised ning

võimalused vabaduses (kindla elukoha

garanteeritud töökoha lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust olemasolu, tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja

hakata elama seaduskuuleka

lt. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel xxx

E.H on 17.06.2015 kirjaliku avaldusega kinnitanud oma soovi peale vabanemist asuda sõltuvusravile.

Vabaduses olles soovib E.H kaitsja vahendusel kohtule

ka tööle asuda, esitades garantiikirja OÜ Vesimentor poolt.

Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida E.H võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega.

E.H esitas kohtule veenvad ja argumenteeritud seisukohad oma edaspidise

elukorralduse kohta vabaduses. Ta on uurinud oma vabaduses omandada keevitaja võimalusi

eriala koos keskharidusega. Vaba aja sisustamiseks soovib tegeleda rahvatantsuga. Esmalt aga on ta nõus asuma sõltuvusravile, et vabaneda ka suitsetamissõltuvusest, mis vanglas olles

4

on toonud kaasa põhilised distsiplinaarkaristused. E.H viibis vangistuse kestel ka Tartu

vangla psühhi 2014.a lõpus. aatria osakonnas statsionaarsel ravil

Kohus arvestab asjaolu, et kuritegude toimepanemise ajal oli süüdimõistetu alaealine ning

ta kannab vangistust esmakordselt. Kohtu arvates on E.H põhjendatult motiveeritud vabaduses elama seaduskuulekalt ja täitma oma kohustusi kriminaalhoolduse järelevalve all nõuetekohaselt.

Kohus leiab, et E.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade E.H ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu E.H (E.H) vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik