3-13-1529/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.09.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1529 Haldusasi Kabelimäe Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 04.04.2013.a otsuse nr 13-6/648 tühistamiseks, PRIA 13.06.2013.a vaideotsuse nr 13-4/254 tühistamiseks või õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja haldusorgani kohustamiseks kaebaja investeeringutoetuse taotlus uuesti läbi vaadata Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kabelimäe Talu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) Lepinguline esindaja adv. Maili Kalmus Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud 09.04.2013. a kuupäevaga dokument pealkirjaga „Vaie“ (2 lk). 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu 20.12.2013. a otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.10.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kabelimäe Talu esitas PRIA-le mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141012823640, milles soovis saada toetust teraviljakombaini ja teraviljakülviku soetamiseks (tl I-8-13). Ühistaotlejateks olid märgitud Margus Sepp ja OÜ Loisu-Agro.

2. PRIA jättis 04.04.2013. a otsusega nr 13-6/648 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotluse nr 141012823640 rahuldamata jätmine“ Kabelimäe Talu taotluse rahuldamata (tl I-14-15). Põllumajandusministri 08.09.2010. a määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 89) § 8 lg 10 kohaselt kui ettevõtja suhtes omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise ala tegutsev ettevõtja, ei saa nimetatud ettevõtjad taotleda toetust kokku rohkem kui 100 000 eurot programmiperioodil. Ärinime Kabelimäe Talu all tegutseb FIE E.F. , kes on taotlenud OÜ Suislepa Vili enamusosanikuna mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust 99 999,98 eurot 2008. aastal. Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili tegevuspiirkond on mõlemal Tarvastu vallas ja ettevõtted tegutsevad samal tegevusalal. OÜ-le Suislepa Vili on määratud toetust 99 999,98 eurot ja kaebaja on taotlenud toetust 93 244,98 eurot, mis ületab lubatud summa 100 000 eurose piirmäära.

3. Kaebaja esitas PRIA 04.04.2013. a otsusele nr 13-6/648 vaide, mille PRIA jättis 13.06.2013. a vaideotsusega nr 13-4/254 rahuldamata (tl I-16-17).

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 16.07.2013 kaebuse, milles taotles PRIA 04.04.2013. a otsuse nr 13-6/648 tühistamist ja PRIA 13.06.2013. a vaideotsuse nr 13-4/254 tühistamist või õigusvastasuse kindlakstegemist ja haldusorgani kohustamist kaebaja investeeringutoetuse taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja leidis, et PRIA on vääralt lugenud Kabelimäe Talu OÜ Suislepa Vili suhtes valitsevat mõju omavaks ettevõtteks. Vaidlust ei ole selles, et Kabelimäe Talu on FIE E.F. i ärinimi, ega selles, et E.F. on OÜ Suislepa Vili omanik 56% osas. Ent FIE E.F. ning E.F. isikutena ei ole samastatavad, kuna üks on füüsiline isik ja teine füüsilisest isikust ettevõtja, kes on enne tegevuse alustamist esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. OÜ Suislepa Vili omanikuks ei ole mitte Kabelimäe Talu kui ettevõtja, vaid E.F. kui füüsiline isik (inimene). PRIA luges vääralt Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili samas tegevuskohas tegutsevateks isikuteks. See hinnang on vastuolus määruse 89 § 8 lg-ga 10. PRIA lähtus äriregistri järgsest aadressist ja luges aadressi võrdsustatuks tegevuskohaga. OÜ Suislepa Vili juhatuse asukoht on küll Suislepa küla Tarvastu vald, see aga ei ole OÜ Suislepa Vili tegevuskohaks. OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on Valgamaal, Kabelimäe Talu tegevuskoht on Tarvastu vald Viljandimaal. PRIA on otsuse tegemisel jätnud vääralt kohaldamata määruse nr 89 § 8 lg 8 ning enne otsuse tegemist ei võimaldatud kaebajal esitada oma arvamust ja vastuväiteid vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-tele 1 ja 2. Vaideotsuse tegemisel on rikutud menetlusnorme, kuna kaebajat ei ole ära kuulatud ega antud võimalust vaidemenetluses omapoolsete selgituste andmiseks. PRIA ei ole välja selgitanud vaidemenetluse käigus asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kogunud vajalikke tõendeid. Kaebuse täienduses leidis kaebaja, et määruse nr 89 § 8 lg 10 on vastuolus põhiseadusega ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluspõhimõtetega (tl I-118-121).

3

5. PRIA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata (tl I-39-41, I-109-110p).

6. Halduskohus jättis 20.12.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl II-32-38). Asja materjalide kohaselt tegutseb ärinime Kabelimäe Talu all FIE E.F. , kellele kuulub 56% OÜ Suislepa Vili osakutest. OÜ Suislepa Vili on saanud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust 99 999,98 eurot 2008. aastal. Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili tegevuspiirkond on mõlemal Tarvastu vald ning seega ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas ja samal tegevusalal. OÜ Suislepa Vili on taotlenud 2008. aastal PRIA-st mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust (taotlus nr 141008840836) ja maaparanduse investeeringutoetust (taotlus nr 180008840183), kus mõlemal taotlusel on rakenduspiirkonnaks märgitud Tarvastu vald. Ka Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) taotluses on asukohaks Tarvastu vald. Määruse 89 § 3 lg 2 järgi, kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele. Kuna üks ühistaotlejast – Kabelimäe Talu ei vastanud Määruse 89 § 8 lg 10 nõuetele, oli ühistaotluse rahuldamata jätmine õigustatud. FIE puhul on tegemist eraisikuga, kes oma nimel pakub tasu eest kaupu või teenuseid ning vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ja seega ei saa eraldada füüsilisest isikust ettevõtja kohustusi füüsilise isiku kohustustest. Seega FIE E.F. ja füüsiline isik E.F. on isikutena samastatavad ning FIE E.F. omab OÜ Suislepa Vili suhtes valitsevat mõju. E.F. on OÜ Suislepa Vili enamusomanik ja ärinime Kabelimäe Talu all tegutseb FIE E.F. . Äriregistri andmetel on nii Kabelimäe Talu kui ka OÜ Suislepa Vili asukohaks märgitud Tarvastu vald Viljandimaa. Samas on OÜ Suislepa Vili taotlenud 2008. aastal PRIAst toetust (taotlused 141008840836 ja 180008840183), kus rakenduspiirkonnaks on märgitud Tarvastu vald. Seega on nii Kabelimäe Talu kui ka OÜ Suislepa Vili tegevuskohaks Tarvastu vald ehk sama tegevuskoht. Kaebaja on esitanud põllumajandusmaa rendilepingu OÜ-ga Topster, millega soovitakse tõendada OÜ Suislepa Vili tegevust Valgamaal, kuid PRIA on tuvastanud oma hallatava põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri alusel, et 2012. aastal on OÜ Topster ja OÜ Suislepa Vili vahelise rendilepingu lisas 1 toodud kinnistule taotlenud ja saanud ühtset pindalatoetust Kabelimäe Talu (FIE E.F. ), ühe kinnistu osas sai toetust Valdeko Värava Käo talu. Metsamaa OÜ ja OÜ Suislepa Vili vahel sõlmitud rendilepingus toodud kinnistutele on ühtset pindalatoetust taotlenud ja saanud kolme kinnistu osas Valdeko Värava Käo talu ja ühele kinnistule Kabelimäe Talu (FIE E.F. ). OÜ Pliuhkam ja OÜ Suislepa Vili vahel sõlmitud rendilepingus toodud kinnistutele on ühtset pindalatoetust taotlenud ja saanud samuti Kabelimäe Talu (FIE E.F. ), PRIA poolt märgitu kohaselt oli sama olukord ka 2013. aastal. OÜ Suislepa Vili poolt renditavatele maadele küsisid 2012. aastal ja 2013. aastal ühtset pindalatoetust suures osas Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) ja ka Valdeko Värava Käo talu. Seega on nemad ka maa kasutajad ja OÜ Suislepa Vili tegutsemine samal maal (tegutsemiskohaga Valgamaal) ei ole tõendatud. Seega ei ole tõendatud asjaolu, et Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) ja OÜ Suislepa Vili ei tegutse samas kohas. Kaebaja on esitanud hulgaliselt tõendeid ja rendilepinguid ning teenuste osutamise lepingu, kuid pole tõendanud OÜ Suislepa Vili tegutsemiskohta Valgamaal. Kaebaja on ka alternatiivina esitanud taotluse juhuks, kui kohus nõustub PRIA poolt tuvastatuga, et kaebaja ja OÜ Suislepa Vili on samas piirkonnas ja samal tegutsemisalal tegutsevad isikud, nimelt tuleks püstitada küsimus, kas määruse nr 89 § 8 lg 10 välistab määruse nr 89 § 8 lg 8 kohaldamise, ja kui see nii ei ole, tuleks lugeda määruse nr 89 § 8 lg 10 põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus asus seisukohale, et PRIA on õigesti lähtunud määruse nr 89 § 8 lg-st 10, ja leidis, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele määruse nr 89 § 8 lg 8, mis räägib juhust kui üks taotleja ei saa üksi, tulundusühingu liikme ega teiste taotlejatega ühiselt taotleda toetust rohkem kui 200 000 eurot programmperioodil kokku. Antud asjas esinevad taotluse puhul määruse nr 89 § 8 lg 10 tunnused – Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) omab

4

OÜ Suislepa Vili suhtes valitsevat mõju, tegutseb samas kohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal. Kaebaja ei ole välja toonud, millise põhiseaduse sättega on määruse nr 89 § 8 lg 10 vastuolus. Asjaolu, et kaebajale ei sobi eelnimetatud sätte kohaldamine, ei anna alust tunnistada nimetatud sätet põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud nimetatud sätte vastuolu Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika aluspõhimõtetega. Kaebaja on küll viidanud diskrimineerimise, proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtetele, kuid ei ole toonud asjakohaseid väiteid nimetatud põhimõtete rikkumise osas kaebaja suhtes. Kaebaja seisukoht, et määruse nr 89 § 8 lg-t 8 ja lg-t 10 tuleks tõlgendada koosmõjus, ei ole asjakohane, kuna nimetatud sätted on erineva regulatsiooniga ja kohaldatakse iseseisvalt. Ka kaebaja poolt vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane, vaidemenetluse läbiviimisega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebajal on olnud võimalus osaleda vaidemenetluses, kaebaja vaie on nõuetekohaselt ja tähtaegselt läbi vaadatud, milles on välja toodud õiguslikud alused ja põhjendused vaide rahuldamata jätmise kohta. Ärakuulamisõiguse ja uurimisprintsiibi rikkumise osas on halduskohus seisukohal, et nimetatud sätteid kaebaja suhtes ei ole rikutud. Kaebajale on tagatud ärakuulamisõigus juba selle näol, et kaebaja vaiet on menetletud, mis on ka haldusorganil üks isiku ärakuulamise vorme, samas on kaebajal olnud võimalus esitada täiendavaid omapoolseid selgitusi ja tõendeid ning kaebaja ei ole märkinud, et temalt poleks neid vastu võetud. Samas HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks juhul kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale. PRIA on märkinud, et puudus vajadus täiendavate andmete saamiseks, mistõttu ka kaebajalt mingeid täiendavaid dokumente polnud vajadus nõuda. Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja vajadusel nõudma juurde uusi tõendeid. Kuna PRIA-l puudus vajadus täiendavate dokumentide väljanõudmiseks, on PRIA lähtunud taotluses esitatud andmetest, PRIA-le varasemalt esitatud andmetest ning avaliku sektori (äriregistri) andmetest, et teha vastav otsustus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 20.01.2014 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl II-47-54), milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada PRIA 04.04.2013. a otsus nr 13-6/648 ja kohustada PRIA-t vaatama uuesti läbi investeeringutoetuse taotlust nr 141012823640; tühistada PRIA 13.06.2013. a vaideotsus nr 13-4/254 või alternatiivselt/ja teha kindlaks selle õigusvastasus. Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 165 lg 1 ega § 61 nõuetele, kohtu põhjendused on suuresti formaalsed. Hulk tõendeid on jäetud sisuliselt hindamata. Halduskohus on arusaamatutel põhjustel pidanud usaldusväärsemaks vastustaja seisukohti ja tõendeid, jättes sisuliselt kõrvale kõik kaebaja esitatud tõendid. Halduskohus on vääralt leidnud, et OÜ Suislepa Vili tegevuskohaks on Tarvastu vald Viljandimaal ning et kaebaja poolt esitatud rendilepingud Valgamaa maade osas on eksitavad. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja poolt esitatud tõenditega. Kaebaja peab silmas 02.12.2013 kohtule esitatud teenuste osutamise lepingut (tl II-1), Põllumajandustarvikute hoiuja müügilepingut nr SS-13-4349 (tl II-2-3p) ning keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse ülevõtmise teatist (tl II-5-6). Viidatud tõenditega tõendas kaebaja, et vaidlusaluste rendimaade (va üksikud maaüksused) kasutajaks oli reaalselt OÜ Suislepa Vili, kes on omandanud nendel maadel tegutsemiseks vajalikud põllumajandustarvikud (so taimekaitsevahendid, viljaseemne jms) ning kes on andnud teenuste osutamise lepingu alusel Kabelimäe Talule üle õiguse taotleda nende maaüksuste kasutamisega seonduvaid toetusi PRIA-lt. Tegemist on kaebajale teadaolevalt põllumajanduses tavapärase

5

praktikaga. Ka leiab kaebaja, et rahalise nõude üleandmine ei muuda veel iseenesest maakasutusõiguse kuuluvust. OÜ Suislepa Vili ei ole andnud viidatud maaüksusi Kabelimäe Talule allrendile ega muul viisil kasutusse. Valdeko Värvat puudutavas osas on kaebaja esitanud keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse ülevõtmise teatise, millest nähtub, et Valdeko Värvaga on vahetatud maaüksusi, mistõttu esialgsetele rendilepingutele lisatud maade nimekiri on mõnevõrra ebatäpne. Need asjaolud aga ei muuda fakti, et OÜ Suislepa Vili peamine tegutsemiskoht on reaalselt Valgamaal Põdrala vallas. Ka on kohus jätnud hindamata kaebaja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte (tl I-21-21p), millelt nähtuvalt kuulub Suislepa Vili OÜ-le Valgamaal Põdrala vallas kuivatiga kinnistu. Seega juba ainuüksi selle tõendiga on tõendatud, et OÜ Suislepa Vili tegutseb Valgamaal. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja poolt esitatud PRIA kontrollakti nr 18180 (tl I-74), millest nähtub, et PRIA kontrollis OÜ Suislepa Vili poolt investeeringutoetusega omandatud seadmete olemasolu Valgamaal, Põdrala vallas, Riidaja külas, Farmi kinnistul ning on tuvastanud nende olemasolu ja kasutamise Valgamaal. Kui OÜ Suislepa Vili poolt investeeringutoetusega omandatud seadmed asusid OÜ-le Suislepa Vili kuuluval kinnistul Valgamaal ning nendega tehti sihtotstarbeliselt tööd Valgamaal Põdrala vallas, siis on äärmiselt kummastav järeldus, et OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on Viljandimaal. Veel jättis halduskohus tähelepanuta J.N. kinnituse OÜ-le Suislepa Vili maade rentimise kohta Valgamaal (tl I-20), milles nimetatud isik on kinnitanud, et Suislepa Vili OÜ rendib alates 2009. aastast temaga seotud ettevõtetelt Põdrala vallas, Valgamaal asuvaid maid ligikaudu 500 ha ulatuses. Seesuguses ulatuses maade kasutamise (rentimise) korral ei saa olla kahtlust, et OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on tegelikkuses Valgamaal. Halduskohus on vääralt kohaldanud määruse nr 89 § 8 lg-t 8 ning jätnud ebaõigesti kohaldamata määruse nr 89 § 8 lg 10, samuti on kohus vääralt jätnud kohaldamata põhiseaduse (PS) § 12 ning § 10. Halduskohus on jätnud sisuliselt hindamata kaebaja poolt tõstatatud õigusliku küsimuse sellest, kas määruse nr 89 § 8 lg 10 välistab § 8 lg 8 kohaldamise. Kaebaja viitab siinkohal 02.12.2013. a seisukohtade p-le 2.2. Kaebaja on 02.12.2013. a seisukohtades viidanud, et määruse nr 89 § 8 lg 10 on vastuolus PS §-ga 12 ning sellest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte ja diskrimineerimise keeluga. Lisaks on kaebaja samas selgitanud, et viidatud säte on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, mis teatavasti on tuletatav PS §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttest. Lisaks on kaebaja kõnealustes seisukohtades selgelt identifitseerinud ka grupid, kellega võrdluses võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine on võimalik tuvastada. Neid argumente ei ole halduskohus ümber lükanud. Kaebaja on viidanud ka Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-37-11. Kaebaja jääb seisukohale, et tema õigusi on ühistaotluse menetluses ning vaidemenetluses rikutud. Kaebaja jääb selles osas halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Asjakohatu on halduskohtu viide HMS § 40 lg 3 punktile 2. Ühistaotluse menetlemisel ei kohaldu see seetõttu, et ühistaotluses ei olnud asjasse mittepuutuva OÜ Suislepa Vili tegevuskoha andmed kajastatud ning avalike registrite alusel ei ole tegevuskoht üheselt tuvastatav. Samuti ei saa neid andmeid usaldusväärselt tuletada 5 aastat vanadest Suislepa Vili OÜ taotluse andmetest. Vaidemenetluses ei kohaldu see seetõttu, et vaides oli justnimelt toetutud sellele, et OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on Valgamaal (mida näitab ka asjaolu, et vaideotsuses on märgitud, et see väide olevat tõenditega põhistamata). Kaebaja esitab apellatsioonkaebuse lisana kohtule ka vaide, mille punktist 3 nähtub, et vaides on sellele asjaolule tuginetud. Kuna lisaandmete esitamiseks haldusorgan mingit võimalust ei andnud, siis on tegemist ärakuulamisõiguse ning uurimisprintsiibi (HMS § 11) rikkumisega vastustaja poolt.

8. PRIA taotleb vastuses apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. PRIA ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Kaebaja väitel ei tegutse Kabelimäe Talu (FIE E.F. ) ja OÜ Suilepa Vili samas tegevuskohas. Kaebaja väidab, et OÜ Suislepa Vili tegevuskohaks on Valgamaa, kus ta on rentinud maad.

6

Kabelimäe Talu on 2012. a taotluses märkinud oma tegevuspiirkonnaks Tarvastu vald, Viljandimaa ning selle üle pooltel vaidlust ei ole. Äriregistri andmetel on Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili asukohaks mõlemal Suislepa küla, Tarvastu vald, Viljandimaa ning tegevuseks EMTAK koodi 01111 järgne tegevus. Lisaks on OÜ Suislepa Vili taotlenud 2008. aastal PRIA-st mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust (taotlus nr 141008840836) ja maaparanduse investeeringutoetust (taotlus nr 180008840183) kus mõlemal taotlusel on rakenduspiirkonnaks (investeeringu teostamise piirkond) märgitud Tarvastu vald, Viljandimaa. Kaebaja on kohtumenetluse käigus esitanud põllumajandusmaa rendilepingu OÜ-ga Topster, mille lisaga 1 soovitakse tõendada OÜ Suislepa Vili tegevust Valgamaal. Sama seisukoha tõendamiseks on esitatud ka rendilepingud OÜ Suislepa Vili ja Maametsa OÜ ning OÜ Pliuhkam vahel. PRIA tuvastas oma hallatava põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri alusel, et 2012. aastal on OÜ Topster ja OÜ Suislepa Vili vahelise rendilepingu lisas 1 toodud kinnistutele (välja arvatud üks kinnistu) taotlenud ja saanud ühtset pindalatoetust (lisaks osade kinnistute eest ka ebasoodsamate piirkondade ja keskkonnasõbraliku majandamise toetus) Kabelimäe Talu (FIE E.F. ). Ühe kinnistu osas sai toetust Valdeko Värava Käo talu. Metsamaa OÜ ja OÜ Suislepa Vili vahel sõlmitud rendilepingus toodud kinnistutele on ühtset pindalatoetust taotlenud ja saanud kolme kinnistu osas Valdeko Värava Käo talu ja ühele kinnistule Kabelimäe Talu (FIE E.F. ). OÜ Pliuhkam ja OÜ Suislepa Vili vahel sõlmitud rendilepingus toodud kinnistutele on ühtset pindalatoetust taotlenud ja saanud samuti Kabelimäe Talu (FIE E.F. ). Sisuliselt oli sama olukord ka 2013. aastal. Kaebaja väidab, et kasutades OÜ Suislepa Vili poolt renditavat maad ja saades selle eest toetust, osutab ta OÜ-le Suislepa Vili teenust aga tegelik maade kasutaja on ikkagi OÜ Suislepa Vili. OÜ Suislepa Vili olevat andnud teenuste osutamise lepingu alusel Kabelimäe Talule üle õiguse taotleda toetust. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et OÜ Suislepa Vili ei kasuta enda poolt renditavaid maid ning seega ei saa lugeda tema tegevuskohaks Valgamaad. Asjaolu, et renditavatelt pindadelt saab põllumajandustoetusi Kabelimäe Talu ja Valdeko Värava Käo talu on piisavaks kinnituseks, et nemad ka maad kasutavad. PRIA viitab põllumajandusministri 21.02.2013. a määrusele nr 10 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“, mille § 2 lg 1 järgi võib ühtset pindalatoetust taotleda taotleja, kes täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg-s 2 sätestatud nõudeid. ELÜPS § 14 lg 2 p 3 ütleb, et ühtset pindalatoetust võib taotleda maale, mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juunil. Ka kaebaja ja OÜ Suislepa Vili vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingu punktist 1 nähtub, et Kabelimäe Talu osutab vastavatel maadel põlluharimisteenust ehk sisuliselt harib nendel maadel põldu. Täiesti arusaamatu on kaebaja seisukoht, et antud lepingust saab järeldada, et põlluharimisega tegeleb OÜ Suislepa Vili. Kaebaja väidab oma apellatsioonkaebuses, et rahalise nõude üleandmine ei muuda maakasutusõiguse kuuluvust. Kui lähtuda kaebaja väitest, et nimetatud põlde kasutab OÜ Suislepa Vili, siis tuleb Kabelimäe Talult tagasi nõuda kõik pindalapõhised toetused alates 2009. aastast, sest tema ei ole maade kasutaja. Ei ole loogiline, et ühe toetusliigi puhul (investeeringutoetused) on samade maade kasutajaks väidetavalt OÜ Suislepa Vili ja teise toetusliigi puhul (pindalatoetused) aga Kabelimäe Talu. Mis puudutab andmeid Valdeko Värava Käo talu maade kohta, siis tunnistab kaebaja apellatsioonkaebuses ka ise, et kohtule esitatud andmed olid mõnevõrra ebatäpsed ehk sisuliselt võtab omaks valeandmete esitamise kohtule. Selline tegevus ei näita kaebaja usaldusväärsust. Apellatsioonkaebuse punktis 2.3 väidab kaebaja, et kohus on vääralt kohaldanud määruse nr 89 § 8 lg-t 8 ning jätnud ebaõigesti kohaldamata määruse nr 89 § 8 lg 10. Vastavalt eelpool öeldule oli kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks määruse nr 89 § 8 lg 10. Tartu Halduskohus on PRIA vastava otsusega nõustunud. Seega on arusaamatu kaebaja väide, et halduskohus on

7

jätnud kohaldamata määruse nr 89 § 8 lg 10. Sisuliselt võib sellest aru saada, et kohus oleks tunnistanud määruse nr 89 § 8 lg 10 rakendamist, mida ka kohus ju tegi. Kaebaja väited, et määruse nr 89 § 8 lg 8 ja § 8 lg 10 sätted välistavad teineteist on alusetud. Nimetatud sätted ei ole kuidagi üksteist välistavad, vaid valitseva mõju puhul on programmperioodil makstav toetussumma vähendatud. PRIA-le on täiesti arusaamatu, miks kaebaja nõuab nimetatud sätete rakendamist koosmõjus. Asjakohatud on kaebaja väited määruse nr 89 § 8 lg 10 vastuolu kohta põhiseadusega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks määruse nr 89 § 8 lg 10 vastuolule põhiseadusega. Kuna määruse nr 89 puhul on tegemist kehtiva õigusaktiga ning PRIA kui rakendusasutus peab järgima taotluste menetlemisel konkreetse taotlusmeetmele kehtestatud rakendusakte, siis on PRIA oma otsuste tegemisel käitunud õiguspäraselt. PRIA ei teosta põhiseaduslikkuse üle järelevalvet ning me oleme seisukohal, et apellandi väited määruse nr 89 § 8 lg 10 vastuolule põhiseadusega on alusetud. Apellandi seisukohtadest kumab läbi loogika, justkui oleks toetuse saamine igal juhul taotlejate põhiseaduslik õigus. Riigikohtu lahend 3-3-1-77-12 ütleb selgesõnaliselt, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele. Kaebaja väited haldusmenetluse seaduse rikkumise kohta on samuti alusetud. HMS § 40 lg 3 p 2 ütleb, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleva juhul on otsus tehtud taotluses esitatud andmete, PRIA-le varasemalt esitatud andmete ning avaliku registri (äriregister) andmete alusel ning haldusorganil puudus vajadus täiendavate andmete saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et PRIA võis käesoleval juhul ära jäänud ärakuulamise osas tugineda HMS § 40 lg 3 p-le 2. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et HMS § 40 lg 3 p 2 ei kohaldunud esitatud taotluse menetlemisel seetõttu, et taotluses ei olnud asjasse mittepuutuva OÜ Suislepa Vili tegevuskoha andmed kajastatud ning avalike registrite alusel ei ole tegevuskoht üheselt tuvastatav. Vaidemenetluses ei kohaldu see seetõttu, et vaides oli justnimelt toetutud sellele, et OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on Valgamaal (mida näitab ka asjaolu, et vaideotsuses on märgitud, et see väide olevat tõenditega põhistamata). Kaebaja esitab kohtule ka vaide (lisa 1), mille punktist 3 nähtub, et vaides on sellele asjaolule tuginetud. Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendi uurimispõhimõttest lähtuvalt asja materjalide juurde. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheitega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta PRIA poolt. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 kohustab haldusorganit enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Riigikohus on tõlgendanud ärakuulamisõigust järgmiselt. „Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. […] Menetlusosalise

8

õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse“ (RKHKo 14.01.2004, 3-3-1-82-03, p 17). „Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel“ (RKHKo 28.04.2014, 3-3-1-52-13, p 34). Riigikohus on 17.06.2011. a otsuses nr 3-3-1-37-11 aktsepteerinud taotleja ära kuulmata jätmist PRIA poolt juhtumil, kus PRIA jättis investeeringutoetuse taotluse rahuldamata, kuna taotleja kuulus juba toetust saanud ettevõttega kontserni. Nimetatud juhtumil vaieldi aga kontserni mõiste, mitte asjaolude üle nagu käesoleval juhtumil. Ringkonnakohus leiab, et käesolev juhtum erineb viidatud Riigikohtu otsuse aluseks olnud juhtumist. Kuna PRIA tugines 04.04.2013. a otsuses asjaoludele, mis taotluses ei sisaldunud, siis ei saa PRIA tugineda HMS § 40 lg 3 p-s 2 ette nähtud erandile. Käesoleval juhtumil oleks PRIA pidanud peale taotluse rahuldamata jätmiseni viivate asjaolude väljaselgitamist tutvustama tuvastatud asjaolusid ja nende eeldatavat tagajärge kaebajale, andma kaebajale võimaluse esitada oma vastuväited ning võtma taotluse rahuldamata jätmise otsuses seisukoha kaebaja poolt esitatud vastuväidete kohta. Ringkonnakohus lisab, et tegemist on individuaalse toetusetaotlusega, mitte menetlusega, kus on suur arv taotlusi, kus tuleb anda punkte erinevate hindamiskriteeriumite eest ja moodustada paremusjärjestus. Käesoleval juhul ei oleks taotleja nõuetekohane ärakuulamine tekitanud PRIA-le üle jõu käivat halduskoormust. Kuna PRIA jättis kaebaja siiski ära kuulamata, eksis ta ärakuulamispõhimõtte vastu.

11. Ringkonnakohus leiab, et eelnev ei tingi 04.04.2013. a otsuse tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolev otsus tugineb määruse nr 89 § 8 lg-le 10, mis ei võimalda haldusorgani kaalutlust. Riigikohus on leidnud, et sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormivõi menetlusnõudeid (RKHKo 06.11.2001, 3-3-1-54-01; 26.11.2001, 3-3-1-53-01). Isegi kui ärakuulamisõiguse rikkumine on tõsine menetlusviga, siis käesoleval juhul ei oleks kaebaja ärakuulamine haldusmenetluses võinud viia teistsugusele lõpptulemusele.

12. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha ülejäänud apellatsioonkaebuse väidete osas.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega tõendite hindamata jätmise kohta. Kaebaja püüab kohtule tõendada, et ta tegutseb Valgamaal. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui OÜ Suislepa Vili tegutsemine Valgamaal leiab kinnitust, ei oleks sellega veel tõendatud, et OÜ Suislepa Vili ja kaebaja tegevuskoht ei lange kokku. Mõeldav on ka tegutsemine mitmes lähestikku asuvas külas. Tõendamaks, et OÜ Suislepa Vili ei tegutse Tarvastu vallas Viljandimaal on kaebaja esitanud aga vaid paljasõnalisi väiteid. Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtuga, et kaebajal ja OÜ-l Suislepa Vili on üks ja sama tegevuskoht. PRIA on tuginenud äriregistri andmetele ja 2008. aastal esitatud mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotlusele nr 141008840836 ja maaparanduse investeeringutoetuse taotlusele nr 180008840183. Äriregistri andmetel on Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili asukohaks mõlemal Suislepa küla, Tarvastu vald, Viljandimaa ning tegevuseks EMTAK koodi 01111 järgne tegevus. OÜ Suislepa Vili mõlema 2008. aasta toetusetaotluse rakenduspiirkonnaks on märgitud Tarvastu vald, Viljandimaa. PRIA tõlgendab õigesti, et rakenduspiirkond on investeeringu teostamise piirkond.

9

14. Ringkonnakohus lisab, et Google’i kaardirakenduse andmetel on Viljandimaal Tarvastu vallas asuva Suislepa küla ja Valgamaal Põdrala vallas asuva Riidaja küla vahemaa alla 10 km. Sedavõrd väike vahemaa võimaldab tehnikat suurema ajakaota liigutada ühelt põllult teisele ja viitab sellele, et Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili tegelik tegevuskoht langeb kokku äriregistri andmetega, milleks on Suislepa küla, Tarvastu vald.

15. Kaebaja on esitanud halduskohtule kinnistusraamatu väljavõtte (tl I-21-21p), millelt nähtuvalt kuulub Suislepa Vili OÜ-le Valgamaal Põdrala vallas kinnistu, millel ehitisregistri väljavõttest nähtuvalt asub kuivati (tl I-22). Samuti on kaebaja esitanud PRIA 29.08.2013. a kontrollakti nr 18180 (tl I-74), millest nähtub, et investeeringutoetusega omandatud seadmed asusid Valgamaal, Põdrala vallas, Riidaja külas, Farmi kinnistul. Ringkonnakohus ei kahtle nende väljavõtete ja kontrollakti õigsuses, kuid selgitab, et ca 10 km kaugusel asuva kuivatiga kinnistu omamine ei muuda tegevuskohta.

16. Veel on kaebaja esitanud OÜ Suislepa Vili ja Kabelimäe Talu vahelise teenuste osutamise lepingu (tl II-1), Põllumajandustarvikute hoiuja müügilepingu nr SS-13-4349 (tl II-2-3p) ning keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse ülevõtmise teatise (tl II-5-6), millega soovib tõendada, et vaidlusaluste rendimaade kasutajaks oli tegelikult OÜ Suislepa Vili. Neist esimese osas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et sellel lepingul on kaks ühesugust allkirja, kusjuures puudub märge, kes dokumendi on allkirjastanud. Tõenäoline on, et seda on teinud mõlema poole esindajana E.F. . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 lg 1 ls 2 sätestab, et kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud selle dokumendi tähelepanuta. Müügilepinguga nr SS-13-4349 on OÜ Suislepa Vili ostnud AS Baltic Agro käest väetisi, taimekaitsevahendeid, seemneid, loomakasvatustarvikuid ja muid põllumajandustarvikuid. OÜ Suislepa Vili aadressiks on lepingul märgitud Viljandimaa, Tarvastu vald, Suislepa. See leping kinnitab niisiis PRIA seisukohta, et OÜ Suislepa Vili tegevuskoht langeb kokku Kabelimäe Talu tegevuskohaga. Mis puutub väidetavasse keskkonnasõbraliku majandamise kohustuse ülevõtmise teatisesse, siis see paber on allkirjastamata ega oma seega juriidilist tähendust. Ringkonnakohus lisab, et isegi kui tegemist oleks dokumendiga, siis ei saa sellega kuidagi tõendada, et OÜ Suislepa Vili ei tegutse Tarvastu vallas.

17. Peale selle on kaebaja esitanud kohtule J.N. kinnituse (tl I-20), milles nimetatud isik kinnitab, et Suislepa Vili OÜ rendib alates 2009. aastast temaga seotud ettevõtetelt Põdrala vallas, Valgamaal asuvaid maid ligikaudu 500 ha ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et sellisel meilisõnumil puudub tõendiväärtus, kuna kohtule ei ole esitatud rendilepinguid või siis vähemalt registriosa numbreid ja katastritunnuseid, et oleks selge, millistest kinnistutest käib jutt. See kinnitus ei tõenda kuidagi, et OÜ Suislepa Vili ei tegutse Tarvastu vallas.

18. Apellatsioonkaebuse lisana ringkonnakohtule esitatud vaide punktis 3 on järgmine väide: „OÜ Suislepa Vili tegevuskoht on Valga maakond. PRIA on jätnud täpsustamata tegevuskoha ning lähtunud juriidilisest aadressist. Samas antud asjaolu ei oma siinjuures niivõrd suurt tähtsust kui punkt 1.“ Ringkonnakohus leiab, et seegi väide jääb liiga üldsõnaliseks. Selle asemel, et heita PRIA-le ette tegevuskoha täpsustamata jätmist, oleks tulnud esitada tõendid, mis kinnitavad teistsugust tegevuskohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole neid tõendeid esitanud ei PRIA-le ega kohtutele, siis neid ei ole olemas. Samuti on kaebaja ise vaides möönnud, et tegelikult ei oma tegevuskoht tema arvates tähtsust. See viitab sellele, et kaebaja on ise teadlik sellest, et Kabelimäe Talu ja OÜ Suislepa Vili tegevuskohad langevad tegelikkuses kokku.

10

19. Kaebaja väidete kohta määruse nr 89 § 8 lg 8 kohaldatavusest ja § 8 lg 10 kooskõla kohta põhiseadusega märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja tugineb ekslikult määruse nr 89 § 8 lg-le 8 kui üldsättele. Tegelikult tuleb üldsättena vaadelda määruse nr 89 § 8 lg 7 punkti 1, mille kohaselt on lõigetes 1–3 nimetatud toetuse maksimaalne suurus 100 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku, kui toetust taotleb üks taotleja. Seega ei kohelda kaebajat ebavõrdselt, kuna OÜ Suislepa Vili on programmiperioodil juba piirmäära lähedast toetust saanud. Ja kui olekski võimalik tuvastada ebavõrdne kohtlemine, siis oleks see õigustatud. Määruse nr 89 § 8 lg 9 seletuskirja järgi on regulatsiooni, mille kohaselt ei saa kontserni kuuluv taotleja taotleda kontserni kohta toetust rohkem kui 100 000 eurot programmiperioodil kokku, eesmärk ebasoodsa konkurentsikeskkonna vältimine (Eelnõude infosüsteem, Dokumendi number: 4.1-6/1005). Ringkonnakohus leiab, et sama eesmärk laieneb ka määruse nr 89 § 8 lg 10 regulatsioonile. Ebasoodsa konkurentsikeskkonna vältimine on piisavalt kaalukas eesmärk, et piirata suhteliselt suuremate majandusüksuste toetuse määra üksiktaotleja maksimaalse toetuse määraga. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et rikutud ei ole põhiseadust ega Euroopa Liidu õigusest tulenevat diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

20. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna PRIA ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/