3-14-52442/38 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52442 Haldusasi XX kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 28.08.2014 koosoleku protokolli nr 7 päevakorrapunkti nr 2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Menetlusosalised Kaebaja – XX, volitatud esindaja Artur Politanov Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Jaan Lindsaar ja Kent Märjamaa Kaasatud haldusorgan – Harju maavanem Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.04.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 26.08.2015

RESOLUTSIOON Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52442 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.10.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52442 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX esitas 19.06.2014 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse toimetulekutoetuse saamiseks. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond teavitas XX 25.06.2014 kirjaga nr 9-6/1618, et tema perekonnale ei määratud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 30 lg 6 alusel 2014. aasta juunikuu eest toimetulekutoetust. XX esitas 07.07.2014 Harju maavanemale vaide toimetulekutoetuse määramisest keeldumise otsuse peale. Harju maavanem rahuldas 17.07.2014 vaideotsusega nr 1-1/1371-k XX vaide ning tegi Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ettekirjutuse XX 19.06.2014 toimetulekutoetuse taotluse osas uue otsuse tegemiseks, arvestades vaideotsuses tuvastatut. 2. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon otsustas 28.08.2014 koosolekul SHS § 30 lg 6 alusel mitte määrata XX-le toimetulekutoetust 2014 juuni eest, kuna ta on varjanud andmeid perekonna omandis oleva vara kohta. Sotsiaalhoolekande osakonna ametnik esitas 19.06.2014 XX-le kontrollimiseks ja vajadusel paranduste tegemiseks XX poolt 20.01.2014 täidetud blanketi esemete loeteluga. XX täiendas esemete loetelu sõiduki osas, mille väljalaskeaasta on 1990 (Mercedes-Benz) ning mis on lammutatud, märkides, et ta „enam ei ole selle auto omanik“. Sõiduauto osas, mille väljalaskeaasta on 1996 (Audi A4 Avant), XX muudatusi ei teinud ning esemete loetelus jäi märgituks, et ta on nimetatud sõiduki kasutaja. Lisaks kirjutas XX omakäeliselt, et ülejäänud andmed ei ole muutunud. Andmete kontrollimisel selgus, et sõiduauto Audi A4 Avant omanikuks on alates 23.04.2014 XX alaealine poeg CC. Seega on XX-l juba mitu kuud olnud õigus ja võimalus sõiduk müüa või rendile anda ning saadud rahalistest vahenditest tagada endale ja oma perekonnale vajalikud elatusvahendid. Blanketil oli sõnaselgelt välja toodud, et taotleja peab esitama nii enda kui ka oma perekonna kasutuses või omandis olevate esemete loetelu ning teavitama linnaosa valitsust esemete koosseisu muutumisest. XX on täitnud seda blanketti korduvalt ja kinnitas blanketil tehtud parandused ja täiendused oma allkirjaga. XX on pikaajaline toimetulekutoetuse taotleja, talle on korduvalt selgitatud toimetulekutoetuse taotlemisega kaasnevaid kohustusi ja ta on neist teadlik. XX teavitati 28.08.2014 otsusest 04.09.2014 kirjaga nr 9-6/2078. 3. XX esitas 30.09.2014 Harju maavanemale vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 28.08.2014 otsuse peale. Harju maavanem lõpetas 15.10.2014 kirjaga nr 9-2/2014/3072 vaidemenetluse, leides, et on XX 19.06.2014 toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmise küsimuses juba vaideotsuse teinud. 4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 28.08.2014 koosoleku protokolli nr 7 päevakorrapunkti nr 2 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

3-14-52442 3(8) 1) Ametnik ei selgitanud kaebajale 19.06.2014 taotluse esitamisel vajadust märkida andmed laste kohta. Samuti ei avaldanud ametnik, et oli liiklusregistrist välja nõudnud andmed sõiduki Audi A4 Avant omanikuvahetuse kohta. Kaebaja kinnitas ametnikule, et on auto omaniku soovil kantud sõiduki tehnilisse passi kasutajana. Vastustaja käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. 2) Kaebaja ei ole sõidukit reaalselt kasutanud ning temal ja sõiduki omanikuks märgitud OO-l ei ole juhiluba. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust. Sõiduk kuulus enne ja kuulub jätkuvalt AA-le, kes osutab sellega Tallinnas taksoteenust. Kaebaja ei ole teinud AA-ga müügitehingut ega ole talle selle eest midagi tasunud. Isegi kui sõiduk ka tegelikult kuuluks kaebaja lapsele, jääb arusaamatuks, millisel moel saab see asjaolu mõjutada kaebaja õigust saada toimetulekutoetust. Vaidlusalune sõiduk ei ole kunagi olnud kaebaja perekonna käsutuses. Kaebaja poja nimele vormistati sõiduk üksnes AA palvel, kes soovis sellega vältida sõiduki müüki täitemenetluse käigus. Tehingust saadava kasuna lootis kaebaja, et vajadusel sõidutab AA teda tasuta. Tehingu fiktiivsust ja taunitavust ei saa arvestada toimetulekutoetuse määramise otsustamisel. Vastustaja ei täitnud maavanema 17.07.2014 vaideotsuses antud juhist ega küsinud auto varasemalt omanikult AA-lt selgitusi. 5. Tallinna linn vaidles XX kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebaja väited, et Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust, jäävad arusaamatuks. Sõiduki omaniku vahetumise korral tuleb teha vastav kanne liiklusregistris ning märkida omandi üleminekut tõendavad andmed. Oluline ei ole, kas tegemist on sõiduki tasuta või tasulise võõrandamisega. Asjaolu, et OO ise sõidukit ei kasuta või et tal puudub juhtimisõigus, ei tähenda, et ta ei ole selle sõiduki omanik. Omanikul on õigus asi tasu eest võõrandada või kasutusse anda. Kaebusest nähtuvalt kasutab vaidlusalust sõidukit taksoveoks AA, kes teenib sellega tulu. Kui kaebaja pereliikme omandis on taksosõiduk, siis on perel nii õigus kui ka võimalus saada auto AA-le rendile andmisest tulu oma perekonna ülalpidamiseks. Seega tagab kaebaja poja omandis olev sõiduk perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. 2) Vastustaja ei tuginenud toimetulekutoetuse määramata jätmisel SHS § 22 lg 3 p-le 3. Kuivõrd toimetulekutoetuse taotlemisel andmete varjamise korral toetust ei maksta, siis ei olnud ka vajadust hinnata, kas toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale piisavad elatusvahendid. Esemete loetelu blanketil on sõnaselgelt välja toodud, et esitada tuleb nii taotleja kui ka tema perekonna kasutuses või omandis olevate esemete loetelu vastavalt SHS § 221 lg-le 32 ning taotleja on kohustatud teavitama linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda esemete koosseisu muutumisest. 3) Kaebaja väide, et temale ei ole selgitatud laste vara märkimise kohustust, ei vasta tõele, kuna kaebaja on korduvalt täitnud esemete loetelu blanketti, kus on kirjas, kelle kasutuses või omandis olevad esemed tuleb loetelus märkida. Kaebaja on kinnitanud blanketil tehtud täiendused ja muudatused oma allkirjaga. Ei ole usutav, et kaebaja sai aru kohustusest märkida blanketile laste pangaarved, kuid talle ei tulnud pähe märkida ära lastele kuuluvad liiklusvahendid. Kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse taotleja, mis tähendab, et talle on korduvalt selgitatud toimetulekutoetuse taotlemisega kaasnevaid kohustusi ja ta on nendest teadlik. 4) Kaebaja on ka varem toimetulekutoetuse taotlemisel andmeid varjanud (pangakontod). Kaebajat on korduvalt kohustatud esitama oma laste pangakontode väljavõtteid, kuid ta ei ole seda senini teinud. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et pangakontode varjamisega on ühtlasi varjatud ka sissetulekuid, mis on omakorda kaasa toonud kaebajale alusetult toetuse

3-14-52442 4(8) maksmise. Kui kaebaja oma sissetulekuid ei varja, ei ole tal ka põhjust jätta esitamata temalt nõutud dokumendid. 6. Harju maavanem leidis, et kaebus on põhjendatud. Maavanem rahuldas 17.07.2014 kaebaja vaide. Vastustaja ei ole maavanema vaideotsust vaidlustanud ja see on jõustunud, järelikult on vastustaja vaideotsuses tuvastatuga nõustunud. Siiski ei ole vastustaja 28.08.2014 otsuses arvestanud vaideotsusega. Seega on toimetulekutoetuse mittemääramine põhjendamatu. 7. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2015 otsusega XX kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) 20.01.2014 koostatud ja allkirjastatud SHS § 221 lg-s 32 nimetatud esemete loetelust kaebaja kohta nähtub, et kaebajale kuulub sõiduauto ehitusaastaga 1990 ning alates 04.06.2013 on kaebaja sõiduauto ehitusaastaga 1996 kasutaja. Kaebaja on teinud 19.06.2014 omakäeliselt loetelus parandused selle kohta, et ta ei ole enam sõiduki ehitusaastaga 1990 omanik, sest see on lammutatud. Ülejäänud andmed ei ole kaebaja kinnitusel muutunud. Parandust on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga. 2) Liiklusregistri andmetel kuulub OO omandisse sõiduauto Audi A4 Avant, ehitusaastaga 1996, registrimärgiga XXXXXX. Rahvastikuregistri andmetel on OO kaebaja laps, kes oli taotluse esitamise ajal 15-aastasena (sünniaeg XX.XX.XXXX) eelduslikult kaebaja perekonnaliige SHS § 22 lg 2 p 2 tähenduses. Seega pidi kaebaja märkima SHS § 221 lg-s 32 nimetatud loetelus perekonnaliikmele kuuluva varana ka sõiduauto Audi A4 Avant. Kaebaja ei ole seda teinud, seega varjas ta oma perekonnale kuuluvat vara. Kuigi toetuse andjal oli õigus ja võimalus taotluse läbivaatamisel ise kaebaja majanduslikku seisu registritest kontrollida, tugineb toetuste andmine suuresti ka usaldusel. See tähendab, et toetuse taotleja peab esmajärjekorras olema ise aus ja näitama ära oma tegeliku majandusliku seisu, mille tõttu ta taotleb toetuse maksmist. Kui taotleja ei ole oma majanduslikku seisu ja talle kuuluvaid varasid õigesti kajastanud, esitab valeandmeid või varjab tegelikke andmeid, saab seda käsitleda pahauskse käitumisena toetuse välja petmiseks. Selliselt käituval isikul ei saa olla õigust saada avalikest piiratud ressurssidest toetust ning talle jäetakse SHS § 30 lg 6 alusel toetus maksmata. 3) Kaebaja väide, et ta ei teadnud, et ta peab esemete loetelus kajastama lisaks endale kuuluvale varale ka perekonnaliikmetele kuuluvat vara, ei ole usutav. Varade loetelu blanketil on kirjas, et loetelu tuleb esitada nii enda kui ka perekonna kasutuses või omandis olevate esemete kohta. Kuna kaebaja on pikaajaline toimetulekutoetuse taotleja, pidi ta olema teadlik toimetulekutoetuse taotlemise nõuetest, sh nõudest esitada andmed ka oma perekonnaliikmetele kuuluva vara kohta. 4) See, et kaebaja ja tema laps ise vaidlusalust sõidukit ei kasuta ning neil puudub sõiduki juhtimisõigus, ei muuda omandisuhteid. Juba ainuüksi omandiõigus sõidukile näitab isiku varanduslikku seisu, sest sõiduki võõrandamisest või selle kasutada andmisest on võimalik tulu teenida. Miski ei takista kaebajal AA-lt sõiduki kasutamise eest tasu nõudmast. 5) 23.04.2014 sõlmitud müügilepingu kohaselt võõrandas AA sõiduki Audi A4 Avant registrimärgiga XXXXXX kaebaja pojale OO-le. Kaebaja allkirjastas lepingu oma alaealise poja esindajana. Lisaks on kaebaja oma poja nimel esitanud Maanteeametile taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks omaniku vahetuse tõttu. Taotlusel on kaebaja omakäeline kinnitus, et ta on nõus sõiduauto vormistamisega tema lapse nimele. Nimetatud dokumentide pinnalt on tuvastatav, et sõiduki ostu-müügitehing on tegelikult toimunud. Arvestades, et liiklusregistri kanne on tehtud kaebaja enda esitatud dokumentide alusel, oleks ebamõistlik eeldada kande ebaõigsust. Kaebaja ei ole ka hiljem püüdnud väidetavalt ebaõiget registrikannet parandada.

3-14-52442 5(8) 6) Kaebaja selgitused AA-ga sõlmitud tehingu näilikkuse kohta ei ole usutavad ka põhjusel, et kaebaja selgitused tehingu tegemise motiivide kohta annavad alust arvata, et AA eesmärgiks oli teha kehtiv müügitehing, et vältida võimalikku sundtäitmist. Kui tehinguosalistel ei oleks olnud tegelikku tahet lepingut sõlmida, vaid ainult jätta mulje tehingu tegemisest, oleks tegemist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 järgi tühise tehinguga, millel ei ole mingeid tagajärgi. Sellises olukorras oleks AA endiselt vaidlusaluse sõiduki omanik ja kohtutäituril oleks endiselt õigus sõidukit AA võlakohustuste katteks sundvõõrandada. Ilmselgelt ei saanud see olla AA eesmärgiks. 7) Kui lugeda kaebaja ja AA vaheline tehing näilikuks, on kaebaja pannud toime pettuse, rikkudes sellega AA võlausaldajate õigusi ja huve. Põhjendatud ei ole kasutada avalikke piiratud vahendeid isiku jaoks, kes oma õigusvastase tegevusega kahjustab teiste isikute õigusi ja huve. Kaebaja pidi väidetavat näilikku tehingut tehes arvestama sellega kaasnevate tagajärgedega. Kuna kaebaja jättis vastustajale teadlikult andmed sõiduki kohta esitamata, on vastustaja otsus õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 29.04.2015 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel TsÜS § 89 lg-tes 1 ja 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 36, 92 ja 96 sätestatuga. Kaebaja ja AA vahel sõlmitud müügileping on näilik ja seega tühine. Leping sõlmiti üksnes kaebaja peresõbra AA palvel, et ta ei oleks liiklusregistri järgi enam sõiduki omanik, samas kasutas AA ise sõidukit edasi. AA ei ole vastavalt poolte kokkuleppele kunagi andnud sõiduki valdust kaebaja pojale üle. Seega on kaebaja esemete loetelu blanketil õigesti jätnud oma poja kõnealuse sõiduki omanikuks märkimata. 2) Kaebaja palub analoogia korras arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2012 otsusega nr 3-2-1-145-12, milles Riigikohus leidis, et laenaja võib laenu mittesaamist tõendada asjaoluga, et laenuandjal ei olnud laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka seda laenajale üle anda. Apellandil ja tema pojal ei olnud sõiduki ostmiseks raha ning selle puudumisel ei olnud tal võimalik sõiduki eest ka tasuda. Ka see asjaolu näitab, et müügileping oli näilik. 9. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vastustaja ei nõustu kaebaja väidete ja põhjendustega müügitehingu näilikkuse kohta. Arvestades, et liiklusregistrisse on tehtud kanne sõiduki omaniku vahetuse kohta kaebaja esitatud dokumentide alusel, on kaebaja praeguse olukorra tekitanud teadlikult. AÕS § 94 näeb ette vallasasja omandi ülemineku erijuhu, mil asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusse ning omandajat loetakse kaudseks valdajaks. AÕS §-ga 94 on seadusandja soovinud reguleerida vallasomandi üleminekut ilma vallasasja üle andmata. Seega piisab kokkuleppest omandi üleminekuks, et lugeda vallasasja omand üleläinuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.01.2004 otsus nr 3-1-1-148-03). Kaebaja allkirjastatud müügilepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Seega on olemas kokkulepe sõiduki omandi ülemineku kohta. Kui kaebaja ja AA omavahelisel kokkuleppel kasutab sõidukit edasi AA, siis on ta kaebaja pojale kuuluva sõiduki otsene valdaja, mis ei tähenda aga seda, et sõiduki omand ei ole OO-le üle läinud. 2) Tehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas tehingu üks pool on täitnud oma kohustused. Arvestades, et müügilepingus pole märgitud sõiduki hinda, võis poolte tahe olla suunatud

3-14-52442 6(8) kinkelepingu sõlmimisele. Isegi juhul, kui võlaõiguslik müügileping osutub tühiseks, ei tähenda see, et tühine on ka käsutustehing (asjaõigusleping). Käsutustehing ei saa olla näilik. Halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada müügilepingu tühisust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 11. SHS § 221 lg 32 sätestab, et toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või samas lõikes toodud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks § 221 lg- tes 1, 3 ja 31 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed: 1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid; 2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses; 3) väärtpaberid väärtpaberi- turu seaduse tähenduses. XX täiendas 19.06.2014 varasemalt täidetud esemete loetelu blanketti (tl 55), märkides, et ei ole enam sõiduki väljalaskeaastaga 1990 omanik, kuna see on lammutatud. Blanketi järgi oli kaebaja sõiduauto väljalaskeaastaga 1996 kasutaja ning selle sõiduki osas kaebaja täiendusi ei teinud. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon jättis 28.08.2014 protokollilise otsusega kaebajale toimetulekutoetuse määramata. Komisjon leidis, et XX varjas toimetulekutoetuse taotlemisel asjaolu, et tema alaealisele pojale OO-le kuulub sõiduk Audi A4 Avant. Tal on juba mitu kuud olnud võimalus sõiduauto müüa või rendile anda, et tagada endale ja perekonnale vajalikud elatusvahendid. 12. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas sõiduki Audi A4 Avant võõrandamise tehing on näilik ja seega tühine või kehtiv. Kui OO ei olnud toetuse taotlemise ajal sõiduki omanik, ei saanud tegemist olla kaebaja poolt andmete varjamisega ning toimetulekutoetust ei saaks jätta määramata ka SHS § 223 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kehtivast õigusest ei tulene haldusasja lahendavale kohtule piiranguid nende asjaolude tuvastamiseks. Tulenevalt HKMS § 4 lg-st 4 võib halduskohus vajaduse korral tuvastada ka tsiviilõiguslikke asjaolusid, nt asja omaniku ja tehingu kehtivuse. Halduskohtu pädevuse regulatsioon piirab vaid halduskohtule esitatavate nõuete ringi, mitte aga nõude lahendamisel tuvastatavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-59-02, p 9 ja nr 3-3- 1-48-05, p 13). 13. Vaidlust ei ole selles, et 23.04.2014 allkirjastasid AA (müüja) ja OO (ostja), keda esindas tehingu tegemisel tema ema XX, lepingudokumendi Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXXXXX müügiks (tl 73). Kaebaja arvates näitab sõiduki võõrandamise tehingu näilikkust asjaolu, et leping sõlmiti üksnes selleks, et jätta sõiduki AA võlgade katteks arestimise vältimiseks mulje, nagu oleks sõiduk OO omandis, kuid tegelikult kasutas seda edasi AA. Lisaks ei olnud kaebajal ega tema pojal ka raha, et sõiduki eest tasuda. Vastustaja seevastu leiab, et kuna omand võib AÕS § 94 alusel üle minna ka selliselt, et asi jäetakse võõrandaja ja omandaja kokkuleppel võõrandaja otsesesse valdusesse, läks omand OO-le üle olenemata sellest, et ta ei saanud sõidukit enda otsesesse valdusse. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja selgitused tehingu näilikkuse kohta ei ole usutavad. Siinkohal tuleb rõhutada, et praeguse vaidluse lahendamisel omab tulenevalt

3-14-52442 7(8) abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tähtsust üksnes asjaõiguslepingu kehtivus, mitte aga võlaõigusliku tehingu sisu ja kehtivus. 14.1. Esiteks viitab poolte tahtele sõlmida kehtiv asjaõigusleping kaebaja selgitus lepingu sõlmimise motiivide kohta. Kuna AA eesmärk oli tehingu tegemisega väidetavalt vältida sõiduki arestimist ja müümist kohtutäituri poolt, pidi tehingust tulenev omaniku vahetus olema kehtiv. Kui lugeda tehing TsÜS § 89 lg 2 alusel tühiseks, oleks AA jätkuvalt sõiduki omanik ning kohtutäitur saaks selle arestida ja tema võlgade katteks võõrandada. 14.2. Teiseks kinnitab omandiõiguse üleminekut asjaolu, et 23.04.2015 esitas XX Maanteeametile taotluse registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega (tl 72- 72p) ega ole hiljem esitanud taotlust registrikande parandamiseks. Olukorras, kus kaebaja ise on esitanud Maanteeametile taotluse OO registrisse kandmiseks sõiduki omanikuna, ei saa kaebaja paljasõnaliselt tugineda kande ebaõigsusele, kui ta ei astu samme väidetavalt vale kande parandamiseks. 14.3. Kolmandaks on tähelepanuväärne, et XX tunnistas ennast nii taotluses linnale kui kohtukaebuses sõiduki kasutajaks, mis tähendab, et ta aktsepteerib vähemalt osaliselt tehingu toimumist ja kehtivust, kuna kasutajaks saab teise isiku määrata üksnes sõiduki omanik (praegusel juhul tegi seda taotluses Maanteeametile OO). 14.4. Omandamise kehtivust ei mõjuta asjaolu, et J. ja/või OO ei saanud sõiduki otsest valdust. Müügilepingu p-s 4 leppisid pooled kokku, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. AÕS § 94 kohaselt saab omand tekkida ka selliselt, et asja otsene valdus jääb võõrandajale ning omandaja saab asjale kaudse valduse. Praegusel juhul jäigi AA sõiduki otseseks valdajaks, mida kinnitab asjaolu, et taotluses Maanteeametile määras OO AA sõiduki vastutavaks kasutajaks. 14.5. Kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tehing oleks tühistatud ja tagasi täidetud. 14.6. Tunnistajana üle kuulatud AA ei andnud ringkonnakohtu kohtuistungil küsimustele selgeid ja järjekindlaid vastuseid, mistõttu on need ebausaldusväärsed ega anna alust jätta muud objektiivsed tõendid ja asjaolud kõrvale ja uskuda kord juba riigiasutusele (nende endi kinnitusel) teadvalt valeandmeid esitanud isikute paljasõnalisi ja vastuolulisi väiteid, et AA on jätkuvalt sõiduki omanik. 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutavad kaebaja teadlikkust kohustusest märkida varade loetelus pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Jättes esemete loetelus märkimata, et OO-le kuulub sõiduk väljalaskeaastaga 1996, varjas kaebaja taotluse esitamise ajal teadlikult oma pereliikmele kuuluvat vara. Seega jättis vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse õiguspäraselt määramata SHS § 30 lg 6 alusel, mis ei anna haldusorganile kaalutlusõigust. Oluline ei ole see, kas kaebaja sõidukit tegelikult kasutas või sellest mingisugust tulu sai. 16. Halduskohus märkis otsuses ekslikult, et Harju maavanema 17.07.2014 vaideotsus oli ebaõige. Asja uuesti otsustav haldusorgan oli kohustatud juhinduma vaideotsuses toodud seisukohtadest (vt mutatis mutandis Riigikohtu otsus nr 3-3-1-14-15, p 27). Ringkonnakohus leiab, et Lasnamäe LOV komisjon kõrvaldas asja uuel läbivaatamisel vaideotsuses esile toodud minetuse (info kaebaja poolt valeandmete esitamise või andmete varjamise kohta oli vastuoluline) ja motiveeris uues otsuses põhjalikumalt SHS § 30 lg 6 kohaldamise eeldusi. Asjaolu, et tunnistajana ei kuulatud üle AA, ei viinud asja ebaõigele otsustamisele, kuna kohtumenetluses kuulati isik üle ja tema ütlused ei väära kaevatavas otsuses toodud lõppjäreldusi. 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellant ei taotlenud vastaspoolelt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist. Ka vastustaja ei ole

3-14-52442 8(8) ringkonnakohtule esitanud taotlust ega kuludokumente menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jäävad temagi võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks