1-07-13776/123 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-13776

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-07-13776

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Marko Tammann (kokkuleppel)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu D.H (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 31.08.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

26.04.2016.a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.H katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada D.H suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. D.H-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. D.H vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja D.H-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 19.06.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 13.01.2009.a kohtuotsusega tunnistati D.H süüdi KarS 118 p 1 ja § 117 lg 1 ning § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvati eelvangistuses 06.05.2007.a.-13.05.2008.a. viibitud aeg, so üks aasta seitse päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg.2 kohaselt määrati, et vangistust osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt on D.H ära kandnud vangistuse 1 aasta 7 päeva ja ülejäänud 2 aastat 11 kuud 23 päeva ei pöörata täitmisele, kui D.H 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid

vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Harju Maakohtu 07.05.2013.a määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele D.H-le Harju Maakohtu 13.01.2009.a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 19.06.2014.a ja lõpp on 26.04.2016.a.

D.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku karistatud kahel korral. Vangistuse ajal on töötanud ja osalenud psühholoogilisel nõustamisel, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

D.H kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava elukaaslane andis nõusoleku ennetähtaegse vabanemise ja elektroonilise valve kohaldamise kohta. Korteri omanik oli telefoni teel nõus, et D.H asub elama aadressile Xxx. Elektroonilise seadme jaoks on koht olemas. Vabanemisel on väidetavalt võimalik asuda tööle OÜ Xxx.

D.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuritegu, mille eest isik praegusel hetkel karistust kannab, on toime pandud 2007.a.-l. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus lähiajal on vangla arvutuse järgi väike. Kuigi isikul on üks distsiplinaarkaristus, sellegipoolest toetab vangla isiku vabastamist. Isikul hetkel tekkis nii tingimisi enne tähtaega vabanemise, kui ka elektroonilise valve alla vabanemise võimalus. Isikul on vabaduses elukoht olemas, elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud seadmed on selles olemas.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hoolimata ühest distsiplinaarsest üleastumisest, mille iseloom ei ole kaitsja hinnangul kuigivõrd taunitav, võib öelda, et D.H on käitunud vanglas hästi. Peale selle ei saa jätta tähelepanuta, et D.H on osalenud psühholoogilisel nõustamisel, mis kõneleb tema sisemisest valmisolekust oma elu ja sellega kaasaskäivat väärtussüsteemi muuta. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht. Samuti on tal hooliv ja teda toetav perekond koos alaealise lapsega. Lisaks on tal kohe pärast vabanemist võimalik asuda tööle ning saada seega ka püsivat sissetulekut. Kaitsja soovib lisada, et käesoleval juhul ei tohiks unustada, et kuriteo pani D.H toime juba kaheksa aastat tagasi, ja seda alaealisena, mil tema isiksus koos seda sisaldava väärtussüsteemiga ei olnud veel välja kujunenud. D.H ennetähtaegset vabastamist toetab nii vangla kui ka prokurör.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumist vanglas saab üldjoontes pidada korrektseks.

Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus – noomitus, mis määrati isikule juba 2015.a alguses ning pärast seda on kinnipeetava käitumine olnud kooskõlas kehtivate reeglitega.

Hoolimata distsiplinaarkaristusest toetavad kinnipeetava vabastamist nii vangla kui prokurör.

Kaitsja hinnangul väärib tähelepanu, et kuriteo pani D.H toime juba kaheksa aastat tagasi, ja seda alaealisena, mil tema isiksus koos seda sisaldava väärtussüsteemiga ei olnud veel välja kujunenud. Ka prokurör on enda arvamuses viidanud, et kuriteo pani kinnipeetav toime 2007.a. Kohus arvestab, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning vangla iseloomustuse kohaselt võtab kinnipeetav vastutuse seaduserikkumise eest ja teadvustab mõtlematu teo põhjuseid, on motiveeritud seaduskuulekaks eluks, igatsus oma perekonna järele, soov omandada õhtukoolis keskhariduse ning jätkata haridusteed. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas kehtivate normide ja reeglitega. Kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on D.H olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.H, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/