1-13-8229/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-13-8229
Legislator headnote
AI generated1-13-8229/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-13-8229
Full text
1-13-8229
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-13-8229
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kaitsja
Talvi Vaske (määratud korras)
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid D.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu D.M (XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 31.08.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada D.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
25.01.2017.a, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist
valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.M katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud
käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
2
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada D.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:
1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 2 (kahe) nädala jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. KrMS § 180 alusel mõista D.M-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise
eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul
kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele
EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või
EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri
2800049777 ja selgitusse: „D.M , kohtuasi nr 1-13-8229, kaitsjatasu”. Kui
menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
5. D.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. D.M vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja D.M-ile.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 26.06.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
Harju Maakohtu 17.09.2013 otsusega tunnistati D.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti
KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 29.11.2013.a ja lõpp on 25.01.2017.a.
3 D.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on
kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral, reaalses vangistuses on viiendat korda.
Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on töötanud, 11
distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
D.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema
sõnade kohaselt on perekond väga kokkuhoidev ja üksteist toetav. Kinnipeetaval on võimalik peale vabanemist elama asuda aadressile Xxx, kus elavad kinnipeetava ema, onu ja vanaema.
Elamu on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub D.M garanteeritud töökoht. Kinnipeetava lähedased töötavad ja on nõus kinnipeetavat igakülgselt toetama.
D.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.
Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab
isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teisest raskuseastmest kuriteoga. Uue
kuriteo toimepanemise tõenäosus lähiajal on vangla arvutuse järgi väike, mistõttu olenemata sellest, et isikul on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, toetab vangla tema vabastamist. Vabanemisel on isikul kindel elukoht ja lähedaste toetus.
Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetav on valmis alkoholiprobleemiga tegelema. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud
kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et D.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel
arvesse kõik D.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tal on ka kehtivad distsiplinaarkaristused, on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu
1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tema vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Samuti
arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle
ning lubadusega vabaduses enam alkoholi mitte tarvitada, samuti pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda
edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla
iseloomustuse kohaselt kinnipeetav tunnistab, et alkohol on tema elukäiku mõjutanud, pärast
vabanemist soovib Wismaris lasta alkoholivastase ampulli paigaldada, põhjendab seda igaksjuhuks vajadusega, et siis on kindel, et kindlasti tarvitama ei hakka. Kohus leiab, et
kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse,
kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise
4
järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab D.M-i tingimisi
ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli
ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on
võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Pärast vabanemist on D.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning
kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.M , saades aru selle vajalikkusest ja
kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele
õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.
Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/