1-12-7964/123 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

8. septembr

il 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7964 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson I Asja läbivaatamise kuupäev 8.09.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise O.O valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.O isikukood XXX xxx Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta O.O tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja Irina Gromtsevi taotlus O.O´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72,0 eurot.

Välja mõista O.O´ilt kriminaalmenetluse kulud 72,0 eurot kaitsjatasu.

O.O´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise

30 päevase

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011,

Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „O.O menetluskulud“. 1-12-7964

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.O tunnistati süüdi otsusega KarS § 424, § 266 lg 2

Viru Maakohtu 4.04.2013 kohtu

p 2, § 121 ja § 329 järgi ning KarS § 64, § 65, KrMS § 238 ja KarS § 68 lõplikuks alusel karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 10.12.2013 01.03.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses ei ole O.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetav on lõpetanud . Eesti keelt ei valda. Isikule võimaldatud kahel korral riigikeele xxx A1 taseme õpet, kuid esimesel korral ei sooritanud eksamit ning teisel korral loobus ise. Kinnipeetav on olnud hõivatud juhutöödega. On töötanud ametlikult baaris 15 aastat, mitteametlikult kaupluses (8 kuud). Vajadusel on isikut majanduslikult toetanud vanaema. Vanglas on isik hõivatud tööga. 11.04.2015 oli isik vormistatud tööle väljaspool vanglat xxx. 06.04.2015- xxx .2015- maastiku hooldustöötajaks ning 20.05 25.05.2015 oli isik vormistatud väljaspool vanglat tööle ). Mõlemast kohast isik tuli vabatahtlikult ära, kuna väidetavalt takistas seal xxx tööd teha tema probleemid seljaga. Alates 17.02.2015 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemisel on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx Kinnipeetav tarvitas varem alkoholi 1-2 korda nädalas, enamasti õlut. Kuriteod on sooritanud olles alkoholijoobes. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Sõltuvust ei ole tuvastatud, ravil ei ole käinud. Läbinud sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi. Oli kaks korda karistatud NPALSi alusel (2009. a). Isiku sõnul suitsetas kanepit umbes kord poole aasta jooksul. Tema sõnul peale trahvimist ei tarvitanud narkootikume. Sõltuvust ei ole diagnoositud. xxx ". Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, kehaline väärkohtlemise ja vägivallaga omavolilise sissetungi eest. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootor joobeseisundi juhtimise eest ja karistuse sõiduki kandmisest kõrvalehoidumise eest. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Viru Vangla toetab vabanemist

O.O tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda vanaema juurde aadressile xxx. See on Lxxx xxxe kuuluv kahetoaline korter, kus ta Š elab praegu üksi. Tingimused sobivad elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanaema on nõus elektroonilise valve rakendamisega O.O suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Vabanemisel on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx. Selle omanik kinnitas telefonivestluses, et ga ranteerib O.O-le töö oma ettevõttes akendeuste paigaldajana. Objektid xxxx. O.O elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on O.O määrat

– ühel korral

ud kolmel korral neist pani ta toime uue kuriteo.

Prokurör toetab kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava vabastamist vangistusest elektroonilise valve alla. O.O

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, pro ja tema kaitsja kuröri seisukohaga, süüdimõistetu

arvamusega, leiab, et t elektroonilise O.O tingimisi enne tähtaega vangistuses järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.O isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumise ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine el

amispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

O.O on vanglas teist korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, kehaline väärkohtlemise ja vägivallaga omavolilise sissetungi eest). Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõiste (isiklik toimik 1.kd. lk.25-28) tu on

kriminaalkorras karistatud 6 korda (hetkel kannab vanglakaristust teist korda). Käesolevat vangistust kannab O.O mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isik on kolmel korral olnud olnud kriminaalhooldusel, pani toime uue kuriteo katseajal. Viimase karistuse kandmiselt hoidus kõrvale ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning rollist O.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskont kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et ei ole küllaldaselt usutav, et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt. Varasemalt tumiskontroll ei olnud tulemuslik O.O-le määratud käi , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoo

lduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus arvestab positiivse asjaoluna süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samas aga riigikeele eksamil ebaausa käitumise (mahakirjutamine) ja edasisest õppest loobumine näitab, et tal puudub tõsiseltvõetav motivatsioon oma vabanemise korral resotsialiseerumisele panustada oma jõupingutusi.

kriminaalhooldusesse on Vangla iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetava suhtumine negatiivne, kuna uue kuriteo pani toime katseajal.

xxx xxx. Samas on Kinnipeetava poolt onn esitatud garantiikiri töökoha olemasolu kohta O.O . Mõlemast tööst isik loobus vabatahtlikult väidetava seljaprobleemi xxx xxx tõttu. Eeltoodut seljaprobleemi põhjendusi ja esitatud garantiid töökoha kohta faktiliselt arvestades kohus väljendab tõsist kahtlust selles, et kui ka süüdimõistetu vormistab end tööle garanteeritud ettevõttesse, ei pruugi see olla tõsiseltvõetav ja pikemaajalise perspektiiviga. Samas on usi 13 O.O võlgnev 473,15 eurot mis võivad vabanemisel mõjutada isiku majanduslikku olukorda negatiivselt.

Vangla iseloomustusest nähtub, et seoses piisava hariduse, töö ja majandusliku toimetulekuga on amuti hindab vangla, et O.O-lt tulenev risk jätkuvalt olemas. S nii suhete ja elustiili, alkoholi ja tervise ning emotsionaalsest seisundist, mõtlemisest ja käitumisest tulenevalt on säilinud tema ohtlikkus kui ka risk võimaliku uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Vagla hinnang üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta 2 aasta jooksul on 44 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hindab vangla 33 %. Kohus leiab, et nimetatud Vangla hinnangut ja lisaks eeltoodud kohtu seiskohale ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisele käesoleval ajal küllaldaselt põhjendatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli alaline elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, vangistuse kestel kriminaalhoolduse puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida elektroonilise valve all . nõuetekohaselt Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav teadvustab oma probleeme kuid nende lahendamine on olnud ületamatu.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma