3-15-1476/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1476

Haldusasi

Aleksei Pokrase (Pokras) kaebus Viru Vangla vastu

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.08.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - Aleksei Pokras

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.08.2015. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.06.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja

mittevaralise kahju hüvitamist summas 17 000 eurot.

2. Tartu Halduskohus vabastas 18.06.2015. a määrusega A. Pokrase riigilõivu tasumise kohustusest

kaebuse esitamisel, kuna isik on maksejõuetu, võttis kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Viru

Vangla ning kohustas vastustajat esitama kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta ning

asjassepuutuvad tõendid.

3. Kaebaja esitas 24.06.2015 kohtule taotluse saata talle Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a

kohtumäärus venekeelsena, kuna kaebaja ei valda eesti keelt ja raha tõlkimiseks ei ole.

4. Tartu Halduskohus jättis 13.08.2015. a määrusega rahuldamata kaebaja 24.06.2015. a taotluse

menetlusabi andmiseks 18.06.2015. a määruse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks.

Määruse kohaselt on kaebaja 24.06.2015 kohtule esitatud taotluse puhul tegemist menetlusabi

taotlusega tema vabastamiseks menetlusdokumendi tõlke kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1

mõttes. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Halduskohus selgitas, et nimetatud määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat esitama

kohtule vastuse kaebusele. Halduskohus märkis, et 18.06.2015. a määrusega ei pandud kaebajale

mingeid kohustusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 13.08.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

vabastada end riigilõivu ja kohtukulude tasumisest, tunnistada Tartu Halduskohtu 13.08.2015. a

määrus õigusvastaseks ning hüvitada kaebajale Tartu Halduskohtu poolt tekitatud mittevaraline

kahju summas 7000 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohus 13.08.2015. a määruses ebaõigesti

leidnud, et kaebajal ei ole õigust saada 18.06.2015. a määrust tõlgituna vene keelde. HKMS § 81 lg

6 kohaselt tuleb tõlkida ka määrused. Määruse kaebajale venekeelsena saatmata jätmisega

diskrimineeritakse kaebajat keele- ja rahvusvähemusse kuulumise tunnuste alusel, rikkudes sellega

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 14 ja 6. Riigikohtu

määruse kohaselt peavad kohtud taotluse alusel menetlusosalisele kohtulahendid saatma talle

arusaadavas keeles. Kaebaja on 2014. a saatnud Tartu Halduskohtule korduvalt taotlusi, milles on

palunud, et kirjavahetus temaga toimuks vene keeles. Halduskohtu seisukoht, et kaebajat võivad

tõlkimisega aidata vangla teenistujad, ei ole tõsiseltvõetav, kuna vangla teenistujad ei ole

kvalifitseeritud tõlgid ning neil on keelatud kaebajale dokumentide tõlkimine, sest kaebaja esitab

nende õigusvastase tegevuse peale kaebusi. Kaebaja palub eelpooltoodud õiguste rikkumise eest,

samuti väärikuse alandamise, au teotamise, diskrimineerimise ning kahju tekitamise eest

psüühilisele tervisele mittevaralise kahju hüvitamist summas 7000 eurot.

7. Tartu Halduskohus võttis 24.08.2015 kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata

ja saatis lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Määruskaebuses esitatud taotluse kohta vabastada teda riigilõivu ja kohtukulude tasumisest,

märgib ringkonnakohus, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10 ei võeta riigilõivu

menetlusabi taotluse läbivaatamise peale määruskaebuse esitamisel. Seega ei ole käesoleva

määruskaebuse esitamisel vajalik riigilõivu tasuda. HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Seetõttu ei ole määruskaebuses esitatud

taotlus menetluskulude jaotuse osas käesoleva määruse lahendamisel asjakohane.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja

24.06.2015. a taotluse Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määruse saamiseks vene keelde tõlgituna.

11. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Seega

üldpõhimõttena puudub kohtul seadusest tulenev kohustus tõlkida menetlusosalise jaoks kõik

menetlusdokumendid võõrkeelde.

Määruskaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et halduskohus keeldus ebaõigesti talle

kohtumääruse vene keelde tõlkimisest, kuna HKMS § 81 lg 6 kohaselt tuleb menetlusosalise

taotluse alusel korraldada talle kohtuotsuste ja -määruste tõlkimine.

Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 81 lg 6 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise taotlusel

temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul. Kaebaja ei ole 24.06.2015 kohtule

esitatud taotluses märkinud, et ta oleks nõus tasuma kohtumääruse tõlke eest. Seega ei ole kaebaja

väide, et kohtul on kohustus HKMS § 81 lg 6 kohaselt taotletud määrus talle venekeelsena saata,

õige.

12. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja 24.06.2015 esitatud taotluse puhul on tegemist

HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes menetlusabi taotlusega, millega on taotletud enda vabastamist

menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

HKMS § 110 lg p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel muuhulgas määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude

kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. HKMS § 111 lg 4 esimese lause kohaselt menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks

menetlusabi taotlemisel menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata.

11. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112, mille lõike 1 punkti 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Viru Vangla poolt Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

kohaselt ei ole kaebajal 24.06.2015. a taotluse esitamisele eelnenud neljakuulise perioodi jooksul

sissetulekuid olnud ning taotluse esitamise hetkel oli konto lõppjääk 0 eurot. Seega HKMS § 112

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangud kaebajale ei kohaldu ning kuna kaebajal

puuduvad rahalised vahendid tõlkekulude kandmiseks, on kaebajale menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused täidetud.

12. Lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud füüsilistele isikutele menetlusabi andmise piirangutele

on Riigikohtu praktika kohaselt vajalik menetlusabi andmise põhjendatust kontrollida ka isiku

õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2011. a otsus asjas

nr 331711, p 17).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määrusega ei panda

kaebajale kohustusi. Tartu Halduskohtu 18.06.2015. a määrusega vabastati kaebaja riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, võeti kaebus menetlusse ja anti vastustajale tähtaeg

kaebusele vastuse esitamiseks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas

ei ole taotletud kohtumääruse tõlkimine vene keelde vajalik, sest ringkonnakohtule ei nähtu, et selle

tõlkimata jätmise tõttu võiksid jääda kaebaja õigused halduskohtumenetluses kaitseta.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 13.08.2015. a määruses õigesti leidnud, et kaebaja

24.06.2015. a taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu on alusetud ka määruskaebuses esitatud

väited, et taotletud määruse talle venekeelsena saatmata jätmisega on kaebajat diskrimineeritud, või

et halduskohus ei ole olnud erapooletu.

13. Kaebaja on määruskaebuses esitanud ka kahju hüvitamise nõude, taotledes Tartu Halduskohtu

poolt kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 7000 eurot.

Ringkonnakohus jätab nimetatud nõude HKMS § 203 lg 2 ja § 182 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna

tegemist on nõudega, mida halduskohtule ei ole esitatud.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/