4-15-5879/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5879 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

H.F-i kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 14.07.2015 otsusele nr 2302,15,010020 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, H.F elukoht XXX

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus otsustas:

H.F-i kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2015 otsus nr 2302,15,010020 – muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 14.07.2015 otsusega nr 2302,15,010020 karistati H.F LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, so 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

22.06.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150622438203 kohaselt 22.06.2015 kell 14:35 Ranna

tee ja Tuule tee ristmikul Tallinnas suunaga Randvere tee juhtis H.F mootorsõidukit kiirusega 77 km/h+/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellega rikkus H.F LS § 15 lg 1 p 2 ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2

Kaebuse sisu 14.07.2015 esitas H.F Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja palub otsuse

tühistada juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt nõuab tema

igapäevane töö B-kategooria juhilubade olemasolu, sest ta sõidab aastas üle 30 000 kilomeetri. Kiiruse ületamine toimus kaherealisel teel, kus on väga hea nähtavus ning ohtlikku olukorda ei olnud. Ta sõitis liiklusvoolus üle lubatud piirikiiruse, tema ees sõitis teine sõiduk sama kiirusega ning heade teeolude tõttu ei järginud ta enda sõidukiirust. Tema vanemad elavad Mikitamäe külas ja selline otsus piirab tal külastada ka oma vanemaid. Määratud rahatrahv on piisav, et järele mõelda.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kohtuväline menetleja leiab, et

liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud menetlusalusele isiku elustiiliks. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud. Varem ei ole menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust kohaldatud. Liiklusseaduse nõuete jätkuva rikkumisega väljendab menetlusalune isik oma ükskõikset suhtumist liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahv kui ainus karistusliik on liiklusalaste väärtegude toimepanemise

eest ennast ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks isikul kohustust järgida liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning sundimaks

teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud H.F-i kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on H.F-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on

nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõitis ta Männiku tee 104 juurest Vahtra tee 8 ehitusobjektile

Viimsis. Ta sõitis eesoleva auto järel ning ei jälginud kiirust, ta oli liiklusvoos. Ta kahetseb oma tegu.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et H.F on kehtiv juhiluba, juhiluba

kehtib kuni 28.10.2020.

- Kohtule esitatud salvestuse andmetest nähtub, et seadmega LaserCam 4 LE0151 mõõdeti

22.06.2015 kell 14:35 Ranna tee ja Tuule tee ristmikul sõiduki kiiruseks 77 km/h. Antud teel oli kiiruse piiranguks 50 km/h.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H.F 3 kehtivat väärteokaristust, viimati

karistati teda väärteokorras 08.12.2014 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning H.F-i süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h+/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud,

mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel

rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti

3

kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik H.F, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati H.F LS 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra ja lisakaristuse LS § 227 lg 5 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS §

56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013

kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb

arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse,

kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h+/-3 km/h päevasel ajal linna tiheda liiklusega teel. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, ohustades olulisel määral teiste liiklejate turvalisust.

Kiiruse ületamine 24 km/h jääb alla LS 227 lg 2 märgitud keskmise. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse LS 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra ja lisakaristuse LS §

227 lg 5 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus on seisukohal, et lisakaristuse määramine (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks) keskmises määras on käesoleval juhul põhjendatud. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida

rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni

keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2 alusel). Samuti on menetlusalust isikut karistatud LS § 242 lg 1 alusel ja LS § 7419 lg 2 alusel (lubatud alkoholipiirmäära ületamine, nimetatud säte oli kehtiv 2009.aastal). Eeltoodust nähtub, et menetlusalust isikut on varem kolmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud. Sellise käitumisega on H.F näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse.

Eelnevalt on H.F väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (sh lubatud sõidukiiruse ületamise) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole

4

isikule mõju avaldanud. Kohtuvälise menetleja poolt langetatud otsuses oli kergendavat asjaolu (kahetsust) arvestatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2015 otsuse nr 2302,15,010020 – muutmata.

Karin Olentšenko kohtunik / /