2-14-61547/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

08. september 2015.a, kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number 2-14-61547 Tsiviilasi

O. D. hagi O. V. vastu abielu lahutamise nõudes. Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. D., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx-xxxxx xx x-x, xxxxx, e-post x. Kostja: O. V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx-xxxxx xx x-x, xxxxx.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 410, § 414 lg1, § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, § 632 lg 1

Rahuldada hagi.

Lahutada O. D. ja O. V. xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses sõlmitud abielu (dokumendi number x).

O. D.l säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „D.“.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-14-61547

2 (2)

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Hageja nõue ja selle põhjendused.

O. D. esitas Pärnu Maakohtusse hagiavalduse O. V. vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte vahel xx xx xxxx.a. Pärnu Maavalitsuses sõlmitud abielu eelkõige põhjusel, et kostja liigtarvitab alkoholi, ei ööbi kodus.

2. Kostja on kohtu 10.12.2014.a menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid kätte saanud isiklikult allkirja vastu 02.03.2015.a, kuid vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

3. Kohtuistungile 12.05.2015.a kostja ei ilmunud, kutse kätte saadud 28.04.2015.a isiklikult allkirja vastu. 01.09.2015.a toimunud kohtuistungile samuti kostja ei ilmunud, kutse käes isiklikult 08.06.2015.a. 01.09.2015.a kohtuistungil palus hageja arutada asja kostja osavõtuta.

4. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS §

414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus kohtuistungil määras lahendada O. D. hagi O. V. vastu abielu lahutamiseks sisuliselt, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 414 lg 2 sätestatud sisulist lahendamist takistavaid asjaolusid ei esine. Hageja kohtuistungil seletas, et lahutuse põhjuseks on mehe pidev igapäevane joomine abielu algusest peale, mees ei ööbi kodus ja abielulisi suhteid ei ole rohkem kui pool aastat. Mees on käitunud ka vägivaldselt. Kostja on kodust lahkunud alates maikuust ei tea kuhu. Ühiseid lapsi ei ole. Ühisvara jagamises nõudeid ei ole. Kostja vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Kohus on seisukohal, et O. D. hagi O. V. vastu tuleb rahuldada. Poolte abielu on sõlmitud Pärnu Maavalitsuses 12.07.2013.a. Kohus perekonnaseaduse §

67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud, kostja liigtarvitab alkoholi ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Ühisvara jagamise osas nõudeid esitatud ei ole ning ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „D.“.

5. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega eeltoodu alusel menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik