Legislator Case Law & Legislation
1-13-2623/55 AI generated

1-13-2623/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-13-2623/55
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

16.01.1995. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 24.04.1995. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga;

Legislator headnote

AI generated

1-13-2623/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.04.2013. a otsusega KarS § 209 lg 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Lisaks tunnistati T.A süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel T.A-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku töögga tegemise tähtajaga 2 aastat.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-13-2623

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2015. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-13-2623 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi

T.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla Kinnipeetav

T.A

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, 751, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

vabastada T.A (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu 15.04.2013. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla katseajaga kuni 22.03.2016. a.

Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 alusel T.A kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

Kohustada T.A käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama alalises elukohas vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 9 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

- alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 2 (kahe) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused

T.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.04.2013. a otsusega KarS § 209 lg 1, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Lisaks tunnistati T.A süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel T.A-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.10.2008. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1030 tunni üldkasuliku töögga tegemise tähtajaga 2 aastat.

Tartu Maakohtu 19.02.2015. a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele 15.04.2013. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 4 päeva vangistust. Kandmise algus 18.02.2015. a.

Karistuse kandmise algus oli 18.02.2015. a ja lõpp on 22.03.2016. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega tekkis 29.07.2015. a.

T.A on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1) 16.01.1995. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga;

2) 24.04.1995. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 järgi 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga;

3) 27.10.2008. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 5 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Lisaks võeti ära juhtimisõigus 1 aastaks.

Tartu Vangla 08.06.2015. a iseloomustuse kohaselt kannab T.A esimest reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika ei ole muutnud. Käesolevat karistust kannab omastamise, kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol, vähesed probleemilahendusoskused ja materiaalse kasu saamine. Individuaalses täitmiskavas planeeritud osalemine tööhõives ja vabastamiseelne nõustamine. Käesoleval ajal osaleb majandustööl. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisel olemas elukoht, mille näol väidetavalt tegemist isikliku elamispinnaga, kus elas üksinda. T.A on põhihariduseta, kuna jättis 9. klassis õppides lõpueksamitele minemata.

Väidetavalt ei ole vähene haridus saanud takistuseks töökohtade leidmisel. Vabaduses oli regulaarseks sissetulekuks töövõimetuspensionnovembris 2014. a määrati XXXX Väidetavalt töötas viimati ametlikult XXX saalitöötajana, vahel tuli olla ka kassas. Viimastel aastatel enne vangistust ei võimaldanud tervis tööl käia. Varasemalt enda sõnul töötanud ka baarmenina, kelnerina. Hetkel ei võimaldaks tervis tööd teha. Tööoskused omandanud väidetavalt töö käigus, kutsetunnistust ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja isa. Mõlemad vanemad on vanaduspensionil. Väidetavalt on pereliikmete vahel head suhted ja pere on kinnipeetavat toetanud. T.A käitumises on riskiv-hoolimatuid elemente, teeb läbimõtlematuid ja teisi liialt usaldavaid otsuseid, arvestamata alati võimalike tagajärgedega iseendale ja teistele. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva, väidetavalt vaid tähtpäevadel pere keskel. Tarvitamist mõjutasid suurel määral vanemate negatiivne suhtumine aga ka ravimite tarvitamine. Alkoholi tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel on olnud kaasfaktoriks suhtlusringkonna mõju ning enesekehtestamise probleemide olemasolu. Käesoleval juhul näeb karistuse täitmisele pööramises süüd pigem endast väljaspool. Kinnipeetav toetub kohati liialt lähedastele, soodustamaks oma tegude eest isikliku vastutuse võtmata jätmist. Agressiivset käitumist ei tähelda, kuigi võib olukordades, kus tajub vanemate liigset kontrolli, käituda ennast kahjustavalt. Vangla on hinnanud uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 16%. Vangla toetab T.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku 25.05.2015. a ettekande kohaselt on T.A vanemate sõnul nende kasupoeg, kellele mõlemad vanemad on pühendanud oma elu. Vanemad on T.A käekäigust väga huvitatud, soovivad, et ta edaspidi seadusega vastuollu ei satuks, on valmis teda toetama. Ema sõnul on kinnipeetav hea iseloomuga, kuid kergesti mõjutatav, suurema osa kuritegudest sooritanud sõprade mõjul. Ema usub, et poja käitumist mõjutab ka tervis ja alkoholi liigtarbimine. Vangistuse ajal on vanemad T.A rahaliselt ja emotsionaalselt toetanud. Ema on kinnipeetavat ka korduvalt vangistuses külastanud. Vabaduses asuks T.A elama vanematekoju, mis on 2-toaline mugavustega korter. Korter oleks T.A ainukasutuses.

Tema sissetulekuks oleks töövõimetuspension, samuti on vajadusel valmis toetama vanemad.

T.A terviseprobleemid ei ole teda otseselt seganud kergema füüsilise töö tegemisel, pigem on saanud õiguskuulekal käitumisel takistuseks alkoholi liigtarbimine ja negatiivse mõjuga sõpruskond. Positiivsena võib välja tuua vanemate eeskuju ja toetust edasisel seaduskuulekal elukorraldusel. Juhul, kui kohus otsustab T.A tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistuse lõpuni, s.o 22.03.2016. a. Samuti palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht või võtta ennast arvele eesti

Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda elektroonilisele valvele pikkusega 2 kuud.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses nõustub Tartu Vangla arvamusega ja toetab T.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

T.A avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates on T.A ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud.

T.A kannab esimest reaalset vangistus, mis on talle määratud omastamise, kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuritegude toimepanemisel on olnud soodusteguriks alkohol, vähesed probleemide lahendamise oskused ja materiaalse kasu saamine. Lisaks on kaasfaktoriks olnud suhtlusringkonna mõju ning probleemid enesekehtestamisega. T.A puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Käesoleval ajal osaleb ta majandustööl. Vabanemisel on tal olemas kindel elukohtta asuks elama samale isiklikule elamispinnale, kus elas enne vangistust. Viimastel aastatel enne vangistust ei võimaldanud tervis väidetavalt tööl käia, samas nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et terviseprobleemid ei ole kinnipeetavat otseselt seganud kergema füüsilise töö tegemisel. T.A regulaarseks sissetulekuks oli vabaduses töövõimetuspension ning novembris 2014. a määrati talle XXXX Vangistuse ajal on teda emotsionaalselt ja materiaalselt toetanud lähedased, ema-isa, kes on valmis kinnipeetavat ka vabanedes toetama. T.A lähivõrgustikku kuuluvadki vanaduspensionäridest ema ja isa, kes on enda sõnul kogu oma elu kinnipeetavale pühendanud. Nad on väga huvitatud T.A käekäigust ning soovivad, et ta edaspidi seadusega vastuollu ei satuks. Vangla on märkinud, et kinnipeetava käitumises esineb riskiv-hoolimatuid elemente, kuna ta teeb läbimõtlematuid ja teisi liialt usaldavaid otsuseid, arvestamata nende tagajärgedega endale ja teisele. Samas on vangla toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 16%.

T.A on vabanedes kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 9 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele;

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

alluma elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 2 (kahe) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates.

Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada T.A ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/